How do crazy people go through the forest?
Mis see välismaal olemine siis ära ei ole. Maa nagu maa ikka. Päeval paistab päike ja öösel ei paista. Gravitatsioon töötab enamuse ajast maapinnaga ristipidises suunas. Inimesed käivad jalgade peal ja räägivad suuga. On teed ja majad ja autod. Nagu ikka. Ja samal ajal on mõned asjad ikka sügavalt kummalised. Korteriustel pole linke. Hotellis pole ja selles kortermajas, kus ma ükspäev käisin, ka polnud. Uksed on väljastpoolt siuksed lukuauguga plaadid ainult. Teine asi on see värk liftidega. 8-kordsel hoonel on täpselt üks lift ja see on pisitilluke. Natuke väiksem kui need Annelinna kortermajade liftid, kus juba kahekesi viibimine on selline üsna intiimne kogemus. Lifti välimise ukse pead ise omaenda pisikeste kätega lahti sikutama. Keefiripaki peale on ‘piimä’ kirjutatud. Inimestel on koerad. Koertel on inimesed. Koerad pole ilma inimeseta. Ühel inimesel on tavaliselt mitu koera ja need on väiksedkarvased. Kasse ei ole.
Teadmis ma välja mõtsin. See film ‘Twilight’ ja üks mees, keda ma tean (jätame nimed välja), on kuidagi sarnased. Nii see film kui see mees mõjuvad mulle kuidagi. Häirib, segab, ärritab, ajab segadusse, paneb mõtlema, paneb tahtma ja võtab tahtmise ära, tekitab samaaegselt ja mõnikord vaheldumisi halba ja head tunnet nii kehale kui mõistusele. Nii halb, et juba üleni kohutavalt hea. Vastik. Vastupandamatu. Õõvastavalt mõnus. Nii palju, et see väsitab. Nii vähe, et samahästi tühi ja mõttetu.
Kuigi samal ajal, ma saan aru, et osa inimesi näiteks ei näinud selles filmis midagi peale mõttetuse. Niiet see praegune pikk üle-emotsioonitud jura on nende kõrvadele lissalt mööda. Kindlasti on veel olnud asju, mis mulle niimoodi mõjuvad, praegu ei tule lissalt ühtegi teist meelde. Niiet. Oot... mida ma öelda tahtsin? Aa. Umbes seda: Meeldimine ja mittemeeldimine on nisukesed asjad, mis saavad esineda ühe objekti suhtes samaaegselt ja üks võib põhjustada teist ja teine seda esimest siis. (see meeldib mulle selle pärast, et see ei meeldi mulle. ja see ei meeldi mulle selle pärast, et see mulle liiga palju meeldib.) Vot.
Jänest nägin ka öösel. Nad koguaeg rääkisid, et neil on jänesed lissalt linna peal ringi tšillimas. Päris jänesed. Kõrvade ja tuttsabadega. Mina pold ühtki näinud ja kahtlustasin, et mingeid jäneseid polegi ja neil on lissalt midagi kraanivees. Aga sa vahi raiska. Kiirustan mina öösel läbi pargi hotelli poole ja jänku lippab üle tee. Pisikene teine. Kraanivett jõin aint hästi vähe.
Guugelda erroreid.
Hoia näppu F5 peal ja proovi mitte närvi minna.
Veel jõuan rongile,
et leida oma tõde.
Ma luban, täna öösel
olen sulle rõve.(Dagö - Ahmed)
Oo, ma käisin eileöösel ju pitsat söömas jälle. Päris äge oli. Mingis eriti lahedas söögikohas, kus hinnad on kõik vildikaga kirjutatud ja seinad on liiga tihedalt täis omavahel mittesobivaid maale metsaradadest ja lillevaasidest. Üks väga veider lähend maalile 'püha söömaaeg'. Mingi pliiatsioonistus letitaguse mehe nooremast versioonist.
------------------------------------------------------------
Türa küll. Fakkkkkk. Ma jäin busist maha. Napilt. Läksin järgmise bussiga ja siis jäin kaks korda sellest bussist maha, mis sadamasse sõidab. Sest ma veetsin umbes igaviku ja natuke veel seal kuramuse jaamahoone kõrval seda õiget peatust otsides. Siis istusin bussiga liiklusummikus sada aastat. Joo-ooksin Suurte Kottidega bussi pealt sadamasse. Ja check ini sabas seisin, ette trügisin isegi. Siis jõudsin nii kuramuse täpselt napiltnapilt, et nad ei lubanud mind enam laeva peale. Üks hästi koledate kunstripsmetega noor naine ühe turvavärava juures ütles, et pean uue pileti ostma. Uus pilet maksis 31 eurot. Uus laev sõidab kaks korda kauem. Maitea. Võibolla ta teeb tervele sellele kuramuse lahele mitu tiiru peale ja tšekkab igaksjuhuks paari lähimat ka. Ma olen näljane ja ärritunud ja tüdinud. Mul on kõrini. Soomlastest ja nende lollakast keelest ja täiesti idiootsetest joomisharjumustest. Mismõttes nad seisavad sajakesi tund aega järjekorras selle ühe klaasi õlle pärast? Kohe läheb ju laev. Milleperse pärast on neil vaja hetk enne laeva peale minekut veel üks sitt õlu hinge alla kallata? Parasvöötme varakevadine kuumus teeb januseks? Liikuvate treppide peal vahtimine võttis võhmale?
Ma sain praegu smsi tekstiga ‘tere tulemast soome.. jne.. huinamuina’. Tänks.
Olgu olgu. Asju natuke parema külje pealt vaadates... jamh... ma hakkan rahunema... Mul on päris äge pesa siin laeva peal. Kahe trepi vahel seinakontakti kõrval. Ja mul on palju palju White Stripes’i pleieris. Ma kuulan seda hästi kõvasti. Pealegi on mul täna üldsegi sünnipäev. Oh well oh well oh well. Me saime eile öösel kontoris vahtides päris palju toredaid asju valmis, millede toreduse kontrollimine võtab terve enternity. Ja mitu värvilist aerosoolipilve lendas kontuurkaarti mööda laiali. Võluv. Mis kõikseägedam. Joalate eritiäge nähtamatukskäiv Tädipiret tuleb mulle autoga sadamasse vastu ja viib bussijaama ära. Kas saab miski veel lahedam olla? Võibolla aint see, et ma jõuan Tartu umbes pärast kellakahte. Ee oota. See ei ole väga lahe. Sest linnaliinibussid ei sõida siis enam. Kurat.
Mul on kotis üks pehme viilutatud seemnesepik. Pitsakohta pidav tõmmu veider vanamees andis. Kõigepealt andis ta meile 8.50 –sed pitsad 6.50ga ja tegi jookidele mingit ulmelist alet. Siis ta käis pitsavalmistamise vahele küsimas, kas me küüslauku tahame. Ja kui me juba sõime, tuli ta meile sepikuid tooma. Igaühele ühe. Minaeitea.
Muidugi sikuta oma lotendavad roosad trussikud servapidi oma pigistavatest teksadest välja. Ma tahan näha. Kõik, mida ma iial olen näha tahtnud.
Ohohohooo kas ma just leidsin ühe tasuta wifi?
Mis see välismaal olemine siis ära ei ole. Maa nagu maa ikka. Päeval paistab päike ja öösel ei paista. Gravitatsioon töötab enamuse ajast maapinnaga ristipidises suunas. Inimesed käivad jalgade peal ja räägivad suuga. On teed ja majad ja autod. Nagu ikka. Ja samal ajal on mõned asjad ikka sügavalt kummalised. Korteriustel pole linke. Hotellis pole ja selles kortermajas, kus ma ükspäev käisin, ka polnud. Uksed on väljastpoolt siuksed lukuauguga plaadid ainult. Teine asi on see värk liftidega. 8-kordsel hoonel on täpselt üks lift ja see on pisitilluke. Natuke väiksem kui need Annelinna kortermajade liftid, kus juba kahekesi viibimine on selline üsna intiimne kogemus. Lifti välimise ukse pead ise omaenda pisikeste kätega lahti sikutama. Keefiripaki peale on ‘piimä’ kirjutatud. Inimestel on koerad. Koertel on inimesed. Koerad pole ilma inimeseta. Ühel inimesel on tavaliselt mitu koera ja need on väiksedkarvased. Kasse ei ole.
Teadmis ma välja mõtsin. See film ‘Twilight’ ja üks mees, keda ma tean (jätame nimed välja), on kuidagi sarnased. Nii see film kui see mees mõjuvad mulle kuidagi. Häirib, segab, ärritab, ajab segadusse, paneb mõtlema, paneb tahtma ja võtab tahtmise ära, tekitab samaaegselt ja mõnikord vaheldumisi halba ja head tunnet nii kehale kui mõistusele. Nii halb, et juba üleni kohutavalt hea. Vastik. Vastupandamatu. Õõvastavalt mõnus. Nii palju, et see väsitab. Nii vähe, et samahästi tühi ja mõttetu.
Kuigi samal ajal, ma saan aru, et osa inimesi näiteks ei näinud selles filmis midagi peale mõttetuse. Niiet see praegune pikk üle-emotsioonitud jura on nende kõrvadele lissalt mööda. Kindlasti on veel olnud asju, mis mulle niimoodi mõjuvad, praegu ei tule lissalt ühtegi teist meelde. Niiet. Oot... mida ma öelda tahtsin? Aa. Umbes seda: Meeldimine ja mittemeeldimine on nisukesed asjad, mis saavad esineda ühe objekti suhtes samaaegselt ja üks võib põhjustada teist ja teine seda esimest siis. (see meeldib mulle selle pärast, et see ei meeldi mulle. ja see ei meeldi mulle selle pärast, et see mulle liiga palju meeldib.) Vot.
Jänest nägin ka öösel. Nad koguaeg rääkisid, et neil on jänesed lissalt linna peal ringi tšillimas. Päris jänesed. Kõrvade ja tuttsabadega. Mina pold ühtki näinud ja kahtlustasin, et mingeid jäneseid polegi ja neil on lissalt midagi kraanivees. Aga sa vahi raiska. Kiirustan mina öösel läbi pargi hotelli poole ja jänku lippab üle tee. Pisikene teine. Kraanivett jõin aint hästi vähe.
Guugelda erroreid.
Hoia näppu F5 peal ja proovi mitte närvi minna.
Veel jõuan rongile,
et leida oma tõde.
Ma luban, täna öösel
olen sulle rõve.(Dagö - Ahmed)
Oo, ma käisin eileöösel ju pitsat söömas jälle. Päris äge oli. Mingis eriti lahedas söögikohas, kus hinnad on kõik vildikaga kirjutatud ja seinad on liiga tihedalt täis omavahel mittesobivaid maale metsaradadest ja lillevaasidest. Üks väga veider lähend maalile 'püha söömaaeg'. Mingi pliiatsioonistus letitaguse mehe nooremast versioonist.
------------------------------------------------------------
Türa küll. Fakkkkkk. Ma jäin busist maha. Napilt. Läksin järgmise bussiga ja siis jäin kaks korda sellest bussist maha, mis sadamasse sõidab. Sest ma veetsin umbes igaviku ja natuke veel seal kuramuse jaamahoone kõrval seda õiget peatust otsides. Siis istusin bussiga liiklusummikus sada aastat. Joo-ooksin Suurte Kottidega bussi pealt sadamasse. Ja check ini sabas seisin, ette trügisin isegi. Siis jõudsin nii kuramuse täpselt napiltnapilt, et nad ei lubanud mind enam laeva peale. Üks hästi koledate kunstripsmetega noor naine ühe turvavärava juures ütles, et pean uue pileti ostma. Uus pilet maksis 31 eurot. Uus laev sõidab kaks korda kauem. Maitea. Võibolla ta teeb tervele sellele kuramuse lahele mitu tiiru peale ja tšekkab igaksjuhuks paari lähimat ka. Ma olen näljane ja ärritunud ja tüdinud. Mul on kõrini. Soomlastest ja nende lollakast keelest ja täiesti idiootsetest joomisharjumustest. Mismõttes nad seisavad sajakesi tund aega järjekorras selle ühe klaasi õlle pärast? Kohe läheb ju laev. Milleperse pärast on neil vaja hetk enne laeva peale minekut veel üks sitt õlu hinge alla kallata? Parasvöötme varakevadine kuumus teeb januseks? Liikuvate treppide peal vahtimine võttis võhmale?
Ma sain praegu smsi tekstiga ‘tere tulemast soome.. jne.. huinamuina’. Tänks.
Olgu olgu. Asju natuke parema külje pealt vaadates... jamh... ma hakkan rahunema... Mul on päris äge pesa siin laeva peal. Kahe trepi vahel seinakontakti kõrval. Ja mul on palju palju White Stripes’i pleieris. Ma kuulan seda hästi kõvasti. Pealegi on mul täna üldsegi sünnipäev. Oh well oh well oh well. Me saime eile öösel kontoris vahtides päris palju toredaid asju valmis, millede toreduse kontrollimine võtab terve enternity. Ja mitu värvilist aerosoolipilve lendas kontuurkaarti mööda laiali. Võluv. Mis kõikseägedam. Joalate eritiäge nähtamatukskäiv Tädipiret tuleb mulle autoga sadamasse vastu ja viib bussijaama ära. Kas saab miski veel lahedam olla? Võibolla aint see, et ma jõuan Tartu umbes pärast kellakahte. Ee oota. See ei ole väga lahe. Sest linnaliinibussid ei sõida siis enam. Kurat.
Mul on kotis üks pehme viilutatud seemnesepik. Pitsakohta pidav tõmmu veider vanamees andis. Kõigepealt andis ta meile 8.50 –sed pitsad 6.50ga ja tegi jookidele mingit ulmelist alet. Siis ta käis pitsavalmistamise vahele küsimas, kas me küüslauku tahame. Ja kui me juba sõime, tuli ta meile sepikuid tooma. Igaühele ühe. Minaeitea.
Muidugi sikuta oma lotendavad roosad trussikud servapidi oma pigistavatest teksadest välja. Ma tahan näha. Kõik, mida ma iial olen näha tahtnud.
Ohohohooo kas ma just leidsin ühe tasuta wifi?
Comments
Post a Comment