pihusti








Kokandusnurgake: peaaegu-taimetoitlase võileib.
See on võileib, mis sobib nendele ka, kes on peaaegutaimetoitlased, st tegelt söövad kala ja piimatooteid. Ja siin kirjeldan ma kõige paremat versiooni, saab ka teistmoodi või vähemaga, aga nii on kõikseparem. Mu meelest.
Viilutad tumepunast ilusat tomatit õhukesteks viiludeks ja tükeldad suitsulõhet peeneks. Seesama rasvane külmsuitsu lõhe, mis poes müüakse. Vahepeal lükkad rösterisse küpsema mingid kuklid. Oot... loen paki pealt... aa need ongi lihtsalt röstikuklid. Sellised lapikud ja keskelt pooleks. Fazeri omad on mul, need on head kohevad, viis paari on kotis. Mingid õhukesed ja kõvad on ka olemas, mulle nood ei meeldi. Niisiis. Tomat on viiludeks, kala tükkeks, võtad rösterist natuke pealt krõbedamaks läinud soojad kuklipooled, määrid kiiresti võid sisekülgedele ja ühele viskad viilu võileivajuustu või peale. Need ühekaupa kilepakis olevad sulatatud juustu viilud rokivad seal täiega. Siis tõstad tükeldatud kala teise kuklipoole peale, raputad sinna sidrunipipart, selle peale sätid tomativiilud, nende peale laotad natuke majoneesi. Ja hoidku selle eest, et sa mingi sita majoneesiga seda teed. Ei, tupsud. Teha tuleb hea majoneesiga. Näiteks Hellmann’si oma on hea, selline paks ja lusikaga tõstmiseks. Loomulikult tuleb tervisliku kala ja värske tomati juurde mingit säilitusainetest pungil ollust panna, siin pole isegi küsimust. Siis majoneesi peale sätid kaks lehtsalati lehte. Kokku pead nad ilmselt voltima, nad närakad on suured tavaliselt. Ja siis paned selle teise kuklipoole, mis kogu selle aja koos juustuga veel jahtuva rösteri peal soojas seisis, sinna õigetpidi kõige peale. Võtad kõik kogu tehtu näpuvahele, hoiad tagumist ja külgmisi servi kinni, et majoneesiga libestatud tomativiilud sealt välja lipsama ei hakkaks ja hammustad otsast. Majonees tilgub tõenäoliselt puhta dressika kõhu peale ja mingist komponendist tuleb tõenäoliselt puudus, sest nii hea on ja tahaks veel. Pärast on hea piima juua.

Mul on kuskil üleni hirmushea makaroniroa pilt, selle peaks ka panema ja õpetusega ja puha.

Tubli olemine on eelkõige see, kui keegi teeb mingeid keerulisi, raskeid või pisut vastumeelseid asju hoolimata sellest, et need on keerulised rasked või pisut vastumeelsed. See on tubli olemine. Enda ületamine.
Olin täna tubli. Ei tahtnud kell kuus ärgata. Ärkasin ikkagi. Tegelt õhtul tahtsin, hommikul tundus see natuke halb mõte juba. Ja siiski. Ei tahtnud ka hommikusööki teha. Tahtsin poole kaheksani magada ja unisenäljasena praktikumi minna, mitte midagi seal teha või aru saada, sest ma olen liiga uninenäljane. Ja siiski, tegin endale praemuna, leidsin külmkapist igast asju, mida sinna kõrvale sättida, tegin endale hea kohvi. Läksin hästi söödetult õigeks ajaks kooli, tegin kätte saadud ülesande kohapeal ära, see väljastas isegi õige maatriksi. Ei tahtnud kontrolltööks õppida. Tahtsin koju väiksele uinakule ja einele minna. Ja siiski. Õppisin, kordasin, harjutasin. Kirjutasin kontrolltööd ka. Ja isegi füüsikahoonesse oma katkist programmi näitama ei tahtnud minna. Üldse ei tahtnud. Kell oli juba neli ja ma olin juba nii mitu korda tubli olnud ja siis veel see. Ikkagi läksin, sain päris palju targemaks. Ja siis tuli õppetoetus. Ja siis ma ostsin endale kala. Nüüd ma söön veel ühe imelise võileiva, vahin natuke tühja, kogun ennast ja kui öö peale tuleb, hakkan vaheldumisi kaheks eksamiks õppima. Üks on homme. Teine on kolmapa. A seda ma juba mainisin. Olgu siis.

Kerdi laenas mulle paar ilusate piltidega illustreeritud seksiõpikut, mida ta ei luba seksiõpikuteks nimetada, sest kaks neist on tegelt massaaži kohta. Igatahes, olen vahepeal neid sirvinud. Hirmus huvitav. Seal on igast teooriaid. Teooriad on lahe. Oi, võibolla see ongi mingi haige matemaatikuvärk, et teooria pakub nii palju pinget. Täna just vaatsin füüsikahoones mingit koledat kolakat, mille nad koridori peale olid vedanud, arvatavasti jälle mingi katsetamise jaoks: tobedad füüsikud, kõik on neil vaja ise ära proovida ja järele katsuda. Ja täna just vaatasin arvutusmeetodite õpikusse ja lugesin sealt G punktide kohta (vt pilt allpool). Ja psühholoogia on ka teoreetiliselt poole rõõmustavam kui praktiliselt. Mitte et mul seksi praktiseerimise kohta midagi pahasti öelda oleks. Teooria on ikka kuramuse huvitav.

Päris mangomahl maksab terve varanduse ja maitseb ka vastavalt. Mul tuli poes kange tahtmine mingi hullu hea mahlapaki külge ennast nokkapidi imeda ja lihtsalt kaanida. Ni hea ni hea sai.

Inimesed, suhteliselt normaalsed ja tavalised inimesed on valmis öösel üleval olema, et nad saaksid ennast registreerida nendele ainetele, mida nad järgmine semester võtta tahavad. Seal on sõdimine ja pärast on hirmuspikk järjekord, sest kõik ei mahu. On olemas kavalused ja nipid, järeleproovitud meetodid, kuidas pääseda nendele soovitud ainekursustele. Puhtast õpihimust, soovist saada teadmisi. Siuke linn ongi. Selline kool ongi.


--------------------------------------------------------------------

Näe, mis ma öösel olin kirjutanud:

Oi, raisk, kui ma praegu raamatut lugeda tohiksin. Kuidas ma loeksin. Täiega ahmiksin seda. Terve raamatu loeks ära. Ma loeks teda voodi peal ja põrandal istudes. Loeks teda klaveritoolil kõõludes ja arvuti taga. Ma loeks järjest hästi palju ja naeraks kõva häälega naljakate kohtade peal ja laseks pisaratel voolata, kui kurb on. Ma loeks mitu mitu tundi järjest, teeks endale kohvi ja loeks veel. Ja oi kui hea see oleks. Üleni mõõnus. Kõik sõnad loeks üle ja laseks neil ennast kaasa kiskuda. Mõnda lõiku loeks mitu korda. Ma võtaks selle raamatu teki alla ka kaasa. Kustutaks voodi juurest tule ära, kui viie paiku juba valgeks läinud on. Kui läbi saaks, võtaks järgmise ja järgmise ja järgmise...

Mul on veel vaja
1. korrata üle rajaülesande taandamine algtingimustega ülesandeks
2. vaadata, mis kuramuse värk sellesse neetud Taylori ritta panemisega seal ikkagi oli
3. nuputada välja, mis elukas on pöördmonotoonne maatriks, kas keegi veel peale meie õppejõu sellest kuulnud on ja kuidas selleks olemist tõestada saab
4. kakelda programmidega ja vist arvatavasti neid natuke muuta, et nad 65nda ajasammu peal errorit ei saaks iga kord
5. sellega seoses lugeda umbes miljonit pythoni tutoriali ja kõiki vähegi kõlbulikke onlainis olevaid inimesi ära kasutada
6. luua mingi loogiline süsteem nendest loenguteemadest ja ühendada need kuidagi selle raamatuga, mida ma pole veel lahtigi teinud
7. maha lasta need teismelised, kes mu akna taga lärmavad
8. kirjutada põhjaliku analüüsiga ja struktureeritult kontakti loomisest, eneseavamisest ja aktiivsest kuulamisest
9. viimane esitamiskõlblikuks vägistada ja veel täna õhtul õigele aadressile saata
10. ära vaadata Grey, kui see täna jõudma peaks
11. ära riputada see õrn pesu, mis praegu masinas on ja mida ei tohi sinna kauaks jätta
12. keelata endale blogimist, youtube’is surfamist, Aiviga msnis tundeelust rääkimist
13. moodustada sõnastusele alluvad küsimused erinevate arvutusmeetodite ja nende mathcadimise kohta, kell kaheksa hakkab vaja minema
14. vaadata kuud ja mõelda: oi, tussu, kui puntras ma oma asjadega olen

Mul on makaronid kõhus.


Comments