Tuesday, August 18, 2009

I know, I get that reaction a lot. I create feelings in others that they themselves don't understand.


Ohjeebus. Inimpsühholoogia on ikka hull värk, ma mõtlen. Leidsin mingi vana playlisti ja seal oli Katie Melua. Panin selle mängima ja logisin ennast õisi. Ja sain selle peale mitmeid füüsilisi reaktsioone. Sest tuli meelde kooliaeg. Sessiaeg. Kogu emotsionaalne kompott seoses kõikide ainete, eksamite, suhete, värkidega, mis eelmisel semestril olid. Korraks lülitus see kõik kõhuvalusse ja südametagumisse ja meeletusse tahtmisse kasvõi sokke pesta. Lihtsalt õisi lollakust oma silme ees hoides ja Katie häält kuuldes. Hull värk, ma räägin.
Või siis, seda kõikse-esimest väidet natuke tagasi võttes.... minupsühholoogia on ikka hull värk.

Ja kuna see nüüd paistab üleni valesti ja mulle on hirmus oluline, kuidas see asi teistele paistab, tuleb selgitus. Tegelt ma ikka tahan kooli minna ja ma tegelikult ootan seda. Kooliaeg mulle meeldib. Seda sessihullust tuleb lissalt edaspidi ennetada. Umbes sellega, et näiteks ained semestrite vahel ilusti ära jagada ja mitte kujutada endale ette, et viimasel semestril oled superkangelane. Mhmh, ma praegu ise ka usun seda. Et ma enam nii ei tee. Et ma teen nüüd edaspidi kõik õigesti.
Või ma tegelt ikka natuke naudin ka selle vastikust.

Sellest teeme kah väikse lõigu. Neid pop piano noodikogusid ikka liigub, eksole. Mul nüüd kah üks. Seal on umbes miljoni ulguva armastuslaulu kohmakad klaveriseaded. Aga natu muud kah. Printisin omale roosa pantri. Istusin klaveri taha ja hakkasin nuputama. Ei tulnud üldse välja ja hullult raske oli ja halvasti edenes ja ma juba kartsin, et Kõik On Läbi. Sest mai oska nooti lugeda. Mingi teatraalne ahastusliigutus südantlõhestava ohkega. Ja siis... punastab ja lööb silmad maha... selgus, et seal on bassivõti ees. Deem. Ma ikka ei saa üle, kui kuramuse vastikud need olukorrad on, kus mul on vastus mu kõikidele küsimustele silme ees ja ma ei näe.

Huvitav, kui kaua ma saan veel oma aegluses hollandiskäiku süüdistada.

Huvitav, kui palju tühje blogiposte ma teen enne, kui mul mõni tegelikult mõte või sündmus tuleb.


1 comment:

  1. öäöäöõu.
    Riinagi on siin seda roosat pantrit mänginud ja end vaevanud minu teada.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget