Sul on päris ilus keha aga võõras lõhn
Kas ma näen välja, nagu mul oleks partnerkaart?
Eile oli mul taaskord see traditsiooniline enne-kontrolltööd-ahastus. See mul ikka käib. Võiks arvata, et ma kasvan sellest aja jooksul välja või et selle suurus on kuidagi mingis korrelatsioonis kontrolltöö reaalse tehtavusega. Eip. Mul see lihtsalt on. Nagu kaamerahirm ja arvutisõltuvus. Igatahes, vedelesin põrandal, keset oma igasuguseid kooliasju ja kui msnis chattiminise peale aja raiskamine vett vedama läks (keegi mind ei taha), haaras mind kohutav lugemisnälg. Lugemisnälg on muidu suht šef nähtus, viib igasuguste huvitavate tulemusteni. Seekord osutus käeulatuses olema viimaseks jõuluks saadud raamat “Kuidas kiiresti ja lihtsalt rikkuda enda ja teiste elu.” Võtsin suvalisest kohast lahti ja veits sirvisin ja leidsin terve pika enda elu rikkumise eeskirja, mis vastab nii täpselt minu käitumisele. Ja see autor on siuke natuke temperamentne ja läheb üleni meeletuks ja absurdsusteni välja. Mina ka, nagu selgus. Suht halb, ma ütleks. Ja natuke naljakas.
Seoses asjaoluga, et see raamat mulle kingitud on, tahaksin siinkohal ära tuua nimekirja asjadest, mida mulle alati võib kinkida. Mitte et mul sünnipäev läheneks või ma midagi välja pigistada üritan. Lissalt. Jutujätkuks.
Seoses seisukohtadega. Mul on nende kohta selline seisukoha-hulga-teooria. Ütleme, et ühe asjaga seoses on mingi hulk seisukohti olemas. Mõne asja jaoks on võimalik ainult kaks seisukohta, näiteks 'jah' ja 'ei.' Mõne teise asja jaoks võib rohkem olla. Vahel võib erinevateks seisukohtadeks lugeda samasisulised seisukohad, millel on erinev põhjendus. Näiteks 'jah, sest see põhjus on' ja 'jah, sest on see teine põhjus' loetakse sellisel juhul erinevateks seisukohtadeks. Minu jaoks (see on siis nagu minu seisukoht seisukohtade kohta) jagunevad iga asja jaoks olemasolevad seisukohad kolme liiki. (1) need seisukohad, mida ma olen valmis uskuma; (2) need seisukohad, mida ma ei ole valmis uskuma, mis mulle pähe ei mahu; (3) see seisukoht, mis mul on. Mõnikord mul ei ole seisukohta.
Mul on kõrgendatud huumoritaju. Kui keegi teeb mingi nalja, siis ma ei naera ainult nalja peale. Mind võib naerma ajada ka asjaolu, et keegi niisuguse nalja tegi. See, et niisuguse nalja tegi just see inimene. See dialoog või sotsiaalne situatsioon, kus see nali tehti. Missuguse meeleolu juurde see tehti. Kas ja kuidas reageeris ülejäänud publik naljale. Kuidas see nali tehti ja mis nägu selle nalja tegija pärast naljaga maha saamist oli. Lokaalne kontekst võiks selle kõige kohta näiteks öelda. Ja lisaks veel niisugune suurem kontekst. Näiteks milliseid nalju see inimene üldse teeb või teha võiks või on teinud. Milliseid inimesed üldse selliseid nalju teevad ja kas see inimene on sedasorti-nalja-inimene või sugugi mitte. Missuguse nalja saaks selle nalja järele teha. Kus varem sarnast nalja on tehtud. Jne... Kogu see komplekt võib mulle korraga kohale jõuda ja kõik hirmus naljakaks mulle teha.
Ma raskelt kujutan ette, et see seletab, miks ma vahepeal naeran lollide naljade peale või miks ma suht sageli nõrkemiseni halbu anekdoote räägin.
Kas ma näen välja, nagu mul oleks partnerkaart?
Eile oli mul taaskord see traditsiooniline enne-kontrolltööd-ahastus. See mul ikka käib. Võiks arvata, et ma kasvan sellest aja jooksul välja või et selle suurus on kuidagi mingis korrelatsioonis kontrolltöö reaalse tehtavusega. Eip. Mul see lihtsalt on. Nagu kaamerahirm ja arvutisõltuvus. Igatahes, vedelesin põrandal, keset oma igasuguseid kooliasju ja kui msnis chattiminise peale aja raiskamine vett vedama läks (keegi mind ei taha), haaras mind kohutav lugemisnälg. Lugemisnälg on muidu suht šef nähtus, viib igasuguste huvitavate tulemusteni. Seekord osutus käeulatuses olema viimaseks jõuluks saadud raamat “Kuidas kiiresti ja lihtsalt rikkuda enda ja teiste elu.” Võtsin suvalisest kohast lahti ja veits sirvisin ja leidsin terve pika enda elu rikkumise eeskirja, mis vastab nii täpselt minu käitumisele. Ja see autor on siuke natuke temperamentne ja läheb üleni meeletuks ja absurdsusteni välja. Mina ka, nagu selgus. Suht halb, ma ütleks. Ja natuke naljakas.
Seoses asjaoluga, et see raamat mulle kingitud on, tahaksin siinkohal ära tuua nimekirja asjadest, mida mulle alati võib kinkida. Mitte et mul sünnipäev läheneks või ma midagi välja pigistada üritan. Lissalt. Jutujätkuks.
- Raamatud. Ka kasutatud või mul juba äraloetud raamatud.
- Moos. Eriti maasikamoos. Eriti kodused moosid.
- Filmid. Mõnikord on osavalt asetatud imdb link ka suurepärane kingitus.
- Ideed. Põhiliselt head ideed. Misiganes formaadis edastatult. pdf-st kujutava tantsuni.
- Ehted.
- Raha. Mul ei ole raha kohta seda seisukohta, et selle kinkimine on kuidagi Halb. Kuigi see on üks seisukohtadest, mida ma olen valmis uskuma.
Seoses seisukohtadega. Mul on nende kohta selline seisukoha-hulga-teooria. Ütleme, et ühe asjaga seoses on mingi hulk seisukohti olemas. Mõne asja jaoks on võimalik ainult kaks seisukohta, näiteks 'jah' ja 'ei.' Mõne teise asja jaoks võib rohkem olla. Vahel võib erinevateks seisukohtadeks lugeda samasisulised seisukohad, millel on erinev põhjendus. Näiteks 'jah, sest see põhjus on' ja 'jah, sest on see teine põhjus' loetakse sellisel juhul erinevateks seisukohtadeks. Minu jaoks (see on siis nagu minu seisukoht seisukohtade kohta) jagunevad iga asja jaoks olemasolevad seisukohad kolme liiki. (1) need seisukohad, mida ma olen valmis uskuma; (2) need seisukohad, mida ma ei ole valmis uskuma, mis mulle pähe ei mahu; (3) see seisukoht, mis mul on. Mõnikord mul ei ole seisukohta.
Mul on kõrgendatud huumoritaju. Kui keegi teeb mingi nalja, siis ma ei naera ainult nalja peale. Mind võib naerma ajada ka asjaolu, et keegi niisuguse nalja tegi. See, et niisuguse nalja tegi just see inimene. See dialoog või sotsiaalne situatsioon, kus see nali tehti. Missuguse meeleolu juurde see tehti. Kas ja kuidas reageeris ülejäänud publik naljale. Kuidas see nali tehti ja mis nägu selle nalja tegija pärast naljaga maha saamist oli. Lokaalne kontekst võiks selle kõige kohta näiteks öelda. Ja lisaks veel niisugune suurem kontekst. Näiteks milliseid nalju see inimene üldse teeb või teha võiks või on teinud. Milliseid inimesed üldse selliseid nalju teevad ja kas see inimene on sedasorti-nalja-inimene või sugugi mitte. Missuguse nalja saaks selle nalja järele teha. Kus varem sarnast nalja on tehtud. Jne... Kogu see komplekt võib mulle korraga kohale jõuda ja kõik hirmus naljakaks mulle teha.
Ma raskelt kujutan ette, et see seletab, miks ma vahepeal naeran lollide naljade peale või miks ma suht sageli nõrkemiseni halbu anekdoote räägin.
Ma näen välja nagu mu partnerkaart oleks aegunud.
ReplyDeleteVahel on hullult naljakas, kuidas inimesed peavad naljaks asju, mida sa m6tlesid tegelikult t2iesti reaalse ja t6sisena ja kuna see on nii hirmus naljakas, muutubki too t6siasi naljaks ja ei saagi aru, mis ta p2riselt on- nagu see kuramuse valetaja paradoks peaaegu.
ReplyDelete