suckin' out his love



Ligikaudu täna kargas mulle pähe seesama laul. Kunagi, kui ma veel üleni palju noorem olin ja dinosaurused veel olid ja jumalad käisid maa peal ringi (nii ammu nagu), oli mul kassetimängija. Ja helikassetid. Ühe kasseti peal oli see lugu. Minaeitea, kust ma selle sain või midakuradit, aga see mulle meeldis. Meeldib praegu ka. Ei meenuta noorusaegu kuidagi episoodiliselt või emotsionaalselt. Lihtsalt üks laul, mis juba ammu mu kujuteldavas pleilistis olnud.

Peaks siukse nimekirja tegema. Siukstest lauludest.

Tehnilisest poolest ka. Tegelikult on sellel üks teistsugune video, kus seesama pif on ühe teistsuguse koha peal ja pildi mõõtmed klapivad aknaga ja rohkem pauerit, vähem kunstlikku keskkonda on ka. Aga tollel videol oli see blogissepanemisetakistaja seal. Ja ma tean, et linkidele ei viitsi keegi klikkida. Sis ma pidin selle panema. Olin sunnitud.

Tal oli mingi pikem ja sügavam ja laiem sõnum ka tegelikult, kui ma õigesti mäletan.

Homme on mul ühe töö tähtaeg ja kaks ettekannet. Seega täna öösel pean ma hästi asjalik olema. Seega enne hommikut postitan arvatavasti veel.

Comments

  1. Hea lugu. Mulle kah miskipärast meelde jäänud.

    Vananemisega seoses: Alo just kurtis, et kui Saile (tema noorem õde) kysis häid filme, siis oskas Alo talle soovitada 5 aasta vanuseid yksnes.

    Veel natuke, ja kui keegi kysiks minu käest soovitusi hea muusika kohta, siis ytleksin, et, noh, pärast J.S.Bachi pole ju nagu rohkem midagi erilist keegi teinud...

    ReplyDelete

Post a Comment