Juhe oli seinas. Kõik töötas. Keegi tuli, haaras juhtmest kinni ja sikutas kõvasti. Juhe tuli seinast välja. Jäi rippuma. Ühendus kadus ära. Umbes niisugune tunne on minu viimasel ajal. Niisugune lahtiühendatud tunne. Ilma kontaktita. Ilma särtsu kätte saamata. Ma nagu oleks seinast väljas. Kusjuures, ma ei näita näpuga mingisuguse konkreetse sikutaja peale. Võibolla oli juhe suht halvasti seinas ja kukkus ise välja.
- Vau, kui suur see on
- Kusjuures, Sirlal on ju suurem kui Tiidul
- Sirla on rohkem mees ka kui Tiit
Ohoo, siuke hoog jälle käsil. Kui ma mingite uute inimestega pean koos aega veetma ja osutub, et nad mulle kuidagi korda lähevad, pean ma enne seda endaga väikest kasvatustööd tegema. Endale veenvalt ja korduvalt kinnitama, et ma meeldin inimestele küll, kui ma neile selleks võimaluse annan. Ja et tegelikult saavad inimesed mu arukusest ja vaimukusest aru ka ilma et ma õelaid nalju nende pihta teeksin. Sest ma viimasel ajal ikka ründan inimesi. Leian võimaluse uutele inimestele mingitel tundlikel teemadel vastu vaielda. Või kräkin mingi ilgelt ägeda killu, mida mõningates ringkondades eelistatakse tõlkida: ’ma pean teid väga lollideks’ või ’minu ainus eesmärk on inimestele haiget teha’ või ’ma tahan öelda, et sa oled hullult paks.’ Killutõlkimisel on mitu erinevat koolkonda, vaata. Ja siis nad tõlgivad ja siis pärast on pahased. Näiteks täna ma lõin olukorra, kus esimese kursuse poiss pidi mind paika panema. See ikka näitab midagi, kui keegi järsku tunneb meeletut tungi kedagi paika panna.
Seega. Tuleb ennast harjutada mitte välja tegema järgnevatest situatsioonidest:
• inimene räägib ainult klišeedes
• keegi on hullult tüüpiline, oodatav, etteaimatav ja see on naljakas
• inimene teeb arutluses loogikavigu
• keegi arutleb mulle täiesti mittekordamineval teemal minu kuuldes kauem kui 2 minutit
• pikaajaline lärmakas emotsemine puhtalt tähelepanupüüdmiseks
Hullult raske on rahulikuks jääda ja oma asjadega tegeleda. Hullult tahaks nagu vahele möliseda. Nagu see oleks minu kodanikukohus.
Ah! We’re trapped! - It’s something you’ll get used to. A mental mind fuck can be nice.
Õu, aga mis meie suurtest kostüümipeo plaanidest sis sai?
Õhtuti istun niisama msnis ja kuulan inimeste muresid ära.
Hea küll, ma siis kirjutan natuke sellest ka. Viieaastaste lasteaiarühmas on kiusamine. Mitte see pisikeste metslaste iseenda maailmanabaks pidamine, millega kaasneb näiteks mänguasjade käest-sikutamine või kellegi möödaminnes pikalijooksmine. Seal käib kiusamine kiusamise pärast. Löömine, mõnitamine, sõimamine, organiseeritud ründamine. Lastel omavahel. Rohkem kui ühe allika andmetel. Loomulikult on sedasorti asjadel umbes viis otsa: kiusajad, kiusatavad, kiusajate vanemad, kiusatavate vanemad, kasvatajad. Ja kindlasti on seal terve kari toredaid algoritme, mida rakendada, et see üleni hukas fucked up olukord imekombel muinasjutuliselt heaks teha. Ja umbes miljon kavalat teineteisele vasturääkivat meetodit, mida üks või teine osapool põhimõtteliselt või sümptomaatiliselt sellega seoses tegema peaks. Või oleks juba ammu pidanud. Minu praegune lähenemine on: kurvalt ohata, kulmu kortsutada, inimestega sel teemal ja veits laiemal teemal arutleda. Ja blogida. Loomulikult. Ma olen efektiivsete meetodite meister. Mina olengi see, kes muudab maailma.
Ma kulutasin hästi mitu raha ära ja sain endale tallatoed. Kuigi minu arvates on need kõrge võlviga jalalabad hirmus ilusad. Samal ajal kõverad põlved ja sääred ei ole väga ilusad. Ja igasugused valutavad puusad, seljad värgid ka mitte. Niisis on mul mingid hulluksajavad kannatlikkust ja enesedistsipliini proovilepanevad kulukad munad talla all ja lohutus, et see kõik tasub ennast kunagi ära. Pluss enda erilise ja tublina tundmine. Jep. See on ka.
Ma hakkasin Dollhouse’i vaatama.
Mania – highly volatile love; obsession; fueled by low self-esteem.
Peaks omale breketid ka laskma panna.
Saatanlik piibel on kohati hästi eneseabi raamatu moodi. Kas iga religioon on eneseabi? Kas iga eneseabi on religioon? Kas need, kes ei vaja religiooni, ei vaja abi? Kas need, kes vajavad abi, saavad seda ainult uskudes?
Peaks pilte üles panema
Peaks veel ülesandeid lahendama
Peaks veel tööd tegema
Peaks magama
Peaks pesu pesema panema
Peaks trennis käima hakkama
"su klahvid ei lähe üldse kokku nende tähtedega, mida sa trükid."
Kostüümipeo plaanidega on täpselt nii, et mina olen praegu miljoni muu asjaga hõivatud ja ilgelt puruvaene. Veel rohkem kui viimased 3 kuud olnud olen. Ajupotentsiaali võin muidugi vabalt jagada, aga korraldamist ma küll ei julgeks praegu enda peale võtta.
ReplyDelete