Diip olemine on aktuaalne teema. Ma olen suht vähediip. Loomulikult olen ma diibim kui suurem osa inimesi mu ümber. (enesekeskne närakas) Aga siiski vähe. Ma ei mõtle Elu ja Surma Mõtte peale, kui ma pimedal sügisõhtul surnuaial jalutan. Ma mõtlen 'deem, siin on kriipi...' (Mhmh. Emakeel neil tänapäeva noortel, nah.) Selles mõttes vähediip. Aga ma ikka veits diibitsen omaette ja vahel seltskondlikult ka. Otseselt ainult ehetest ja seksist ei jahu.
Diip olemine on aktuaalne seoses koolieaga ja populaarne olemisega selles vanuses. See on mu viimase aja teooria, et diibid lapsed ei leia põhikoolis kergesti sõpru. Osa lapsi on umbes sünnist saati veits diibid.
Käimisega seoses ka. Võisiis pandav olemisega. Ideeliselt tahaks ju panna ikka neid, kes on ligikaudu sama diibid. Ja kui mõnel inimesel osutub olema mingi väga harvaesinev diipsuse tase, on tal suht raske. Pole kellegagi käia.
Noh ja üldse.
Dark side ja värk.
Imekaunis süütu ja habras Maarja-Liis, kes on nagu puhtuse ja reeglitejärgimise kehastus. Oma inglihääle ja nukunäoga. Laulab üheöösuhetest. Romantiliste salmidega lauluke, mis räägib läheduse mõnust ja nunnu üleni, refräänis: “...homme oleme nii, kui poleks meid olnudki. Kõnnin mööda sust nii, kui poleks sind tundnudki.” Mitte kirglikult-meeleheitlikult, niimoodi rahulikult. Olime, kohe enam ei ole, misseal ikka.
Sätin ennast õhtapoolikul arvuti taha, et vennaga veits Dollhouse'i vaadata. Heidab pilgu mu kostüümile ja küsib: “Miks sa niimoodi riides oled, kas sa lähed tantsima täna?” -- “Ee... ei. Ma käisin niimoodi koolis.”
Ma siis teen eraldi pika jutu selle kohta, mida inimesed on otsinud ja siia ära eksinud. Otsingusõnad ja vähe juttu juurde kah.
Triviaalne topoloogia – topoloogia, milles lahtisteks hulkadeks osutuvad ainult tühi hulk ja kogu ruum
Ma olen otsustanud, et need inimesed, kes tulevad siia IE-ga, pole minu tuttavad. Sest ma ei tea ühtki inimest, kes IE-d kasutaks... 37% külastajatest, firefoxi 46% vastu.
Mul on kass ja see teeb nurr-nurr.
Lapsega kekutamise/vingumise lõiguke. Ta tahab mind hulluks ajada. Tal on niisugune õpihimu ja arenemisvajadus. Ja see tahab minult nii palju tähelepanu ja õppimist-kohanemist. Viimasel ajal istub võimalikult palju arvuti taga ja õpib origamit. Nagu paberist värkide voltimist. Ise oskab teha umbes aint lihtsamaid asju, aga huvi on olemas. Seoses sellega oskan mina nüüd juhendi järgi voltida: mitut sorti linde, väga mitut sorti karbikesi, dinosauruseid, jänkusid... Sest kui tema ei oska, pean mina talle ette näitama. Enne origami-vaimustust olid numbrid. Tundide kaupa istus kalkulaatoriga. Selgitasin talle liitmist ja siis ta liitis. Nõrkemiseni. Käis mulle vastuseid ütlemas. Enne seda soovitasin tal ajaviiteks numbreid lugeda üle ühe või tagurpidi. Nüüd vahepeal joriseb omaette: ...üksteist, kolmteist, viisteist, seitseteist... Ja siis kirjutamine. Mis sinna kirjutatud on? Mis tähega see algab? Kuidas seda kirjutatakse? Mis lõpeb s-ga? Aga mis veel lõpeb s-ga? Aga mis loom lõpeb s-ga? Mulle tundub, et ta kohati jäljendab minu kiusavat järeleandmatut õpetamsstiili.
Õpetamine on ka aktuaalne teema.
Diip olemine on aktuaalne seoses koolieaga ja populaarne olemisega selles vanuses. See on mu viimase aja teooria, et diibid lapsed ei leia põhikoolis kergesti sõpru. Osa lapsi on umbes sünnist saati veits diibid.
Käimisega seoses ka. Võisiis pandav olemisega. Ideeliselt tahaks ju panna ikka neid, kes on ligikaudu sama diibid. Ja kui mõnel inimesel osutub olema mingi väga harvaesinev diipsuse tase, on tal suht raske. Pole kellegagi käia.
Noh ja üldse.
Dark side ja värk.
Imekaunis süütu ja habras Maarja-Liis, kes on nagu puhtuse ja reeglitejärgimise kehastus. Oma inglihääle ja nukunäoga. Laulab üheöösuhetest. Romantiliste salmidega lauluke, mis räägib läheduse mõnust ja nunnu üleni, refräänis: “...homme oleme nii, kui poleks meid olnudki. Kõnnin mööda sust nii, kui poleks sind tundnudki.” Mitte kirglikult-meeleheitlikult, niimoodi rahulikult. Olime, kohe enam ei ole, misseal ikka.
Sätin ennast õhtapoolikul arvuti taha, et vennaga veits Dollhouse'i vaadata. Heidab pilgu mu kostüümile ja küsib: “Miks sa niimoodi riides oled, kas sa lähed tantsima täna?” -- “Ee... ei. Ma käisin niimoodi koolis.”
Ma siis teen eraldi pika jutu selle kohta, mida inimesed on otsinud ja siia ära eksinud. Otsingusõnad ja vähe juttu juurde kah.
- triviaalne Ilgelt popp küsimus. Maitea miks. Kas nad otsivad midagi üleni triviaalset või nad tahavad teada, mida see sõna tähendab. Igasuguste sõnade tähendusi saab õs-ist. Ja wikipediast ka mõnikord. Sama kehtib neile, kes otsisid: klišee tähendust. Matemaatikaleksikon ütleb:
Triviaalne topoloogia – topoloogia, milles lahtisteks hulkadeks osutuvad ainult tühi hulk ja kogu ruum
- milline lõikus sobib sulle Mismõttes keegid otsivad seda internetist? Mida nad saada tahavad? Juuksepikkuste tabelit tähtkujude järgi? Ma ikka eeldan, et juukselõikust mõeldakse. Hmm. Võibolla mõnele sobibki ainult pimesoolelõikus... Minge juuksurisse ja proovige järele. Juuksed kasvavad tagasi, kas teate.
- hulgateooria kontrolltöö Mul pole õrna aimugi. See oli nii ammu. Ma otsiks seda orksist mat-inf kommuuni foorumi kaudu. Või küsiks maja peal ringi.
- vannikardinate pesemine Võtad vannikardina, paned pesumasinasse, paned masina käima, võtad vannikardina masinast välja, riputad vannile ette tagasi. Kui kummist kardin on, pesed nuustikuga.
- laused Kõige popim asi üldse. Ma ausõna teen varsti 'tabavate lausete' kodulehekülje, kuhu ma panen kõik tabavad laused, mis maailmas olemas on. Ja palju sähvivat reklaami ja siis saan üleni rikkaks ja sõidan pahaamale päevitama. Igatahes, umbes siis saate. Seni peate hakkama saama vastavateemaliste rate.ee päevikutega ja mingite koolilaste kodulehtedega. Ja minu blogisse eksides. Lausenälg on nii suur. Õppige raamatuid lugema. Raamatutes on laused.
- bambusruloo Ei tea, kus müüakse. Tean, et seestpoolt paistab hästi ilus ja väljastpoolt paistab läbi. Ostke hoopis pärisruloo või puust ribikardinad. Need viimased on umbes sama pandavad kui bambusruloo, aga ei paista läbi. Võinoh, kes mille järgi pandavust hindab mudugi.
- kuidas inimestele pinda käija Üks variant on näiteks sõnu valesti kirjutada. Teine variant on oma pindakäimisvõtted guugli abil leida. See viib alati heade tulemusteni. Lapsed, ärge käige inimestele pinda. See ei meeldi kellelegi. Kuigi võib tunduda, nagu üleni vahva viis mõne tšiki või kuti ärasebimiseks või midagi, tegelt on see suht nõme. Käib pinda, noh.
- sügavamõtteline lause Hmm. Nojah. Eks ma olen suht sügavamõtteline küll. Ja vahel pillun vastavaid lauseid ka. Aga veits oma võimeid ülehindavas ja muidu ettekavatsevas plaanis saab see küsimus samuti tolle 'tabavate lausete' leheküljega lahendatud. Kunagi.
- Tark lause. Sama lugu.
Ma olen otsustanud, et need inimesed, kes tulevad siia IE-ga, pole minu tuttavad. Sest ma ei tea ühtki inimest, kes IE-d kasutaks... 37% külastajatest, firefoxi 46% vastu.
Mul on kass ja see teeb nurr-nurr.
Lapsega kekutamise/vingumise lõiguke. Ta tahab mind hulluks ajada. Tal on niisugune õpihimu ja arenemisvajadus. Ja see tahab minult nii palju tähelepanu ja õppimist-kohanemist. Viimasel ajal istub võimalikult palju arvuti taga ja õpib origamit. Nagu paberist värkide voltimist. Ise oskab teha umbes aint lihtsamaid asju, aga huvi on olemas. Seoses sellega oskan mina nüüd juhendi järgi voltida: mitut sorti linde, väga mitut sorti karbikesi, dinosauruseid, jänkusid... Sest kui tema ei oska, pean mina talle ette näitama. Enne origami-vaimustust olid numbrid. Tundide kaupa istus kalkulaatoriga. Selgitasin talle liitmist ja siis ta liitis. Nõrkemiseni. Käis mulle vastuseid ütlemas. Enne seda soovitasin tal ajaviiteks numbreid lugeda üle ühe või tagurpidi. Nüüd vahepeal joriseb omaette: ...üksteist, kolmteist, viisteist, seitseteist... Ja siis kirjutamine. Mis sinna kirjutatud on? Mis tähega see algab? Kuidas seda kirjutatakse? Mis lõpeb s-ga? Aga mis veel lõpeb s-ga? Aga mis loom lõpeb s-ga? Mulle tundub, et ta kohati jäljendab minu kiusavat järeleandmatut õpetamsstiili.
Õpetamine on ka aktuaalne teema.
Comments
Post a Comment