I'm the twist and shout

Ahha. Esmaspäeval kirjutasin viimati. Mis vahepeal olnud on...
Noh, näiteks teisipäeviti on meil üks selline aine, kus me harjutame õpetamist ja infotehnoloogia kasutamist selleks. Ja siis me saame ise tundi anda oma kaastudengitele ja võime vabalt teema valida. Ja tavaliselt need tunnid täiega rokivad. Eelmine nädal me õppisime kuduma ja reklaamplakatit tegema. See nädal me õppisime vene keelt. Nimisõnu põhiliselt.
Kolmapa oli selles mõttes nõme päev, et kõikide kohustuste vahel oli üle poole tunni pikkune auk. Mis tähendab, et aega tuleb parajaks teha. Kuskile selle ajaga ei jõua ja midagi valmis ei saa. Lissalt passimine. Suht halb. Kolmapa oli kindlasti veel midagi. Ei mäleta. Ahjaa, õhtul olin täiesti kapsas. Üle ühe mõtte korraga peas kinni ei pidanud, komistasin kogu aeg mööblisse, korterikaaslastesse ja seintesse. Rohkem kui korra ilmusin asjalikult kööki ja küsisin Rolandi käest: mida ma siia tegema tulin? Sest pea üldse ei pidanud midagi kinni. Täiesti kapsas.
Neljapäeval oli eriti tore päev. Ma kogemata täiesti pahaaimamatult magasin 10 tundi täis öösel. Kuigi kavatsesin, nagu eelnevatelgi öödel, piirduda kuuega. Igatahes magasin maha umbes neli hommikupoolset teiste inimestega kokku lepitud asja, mis olid õnneks teisaldatavad. Teisaldasin neid siis hommikul telefoni ja emaili teel. Ja päev tuli tore. Mul oli üleni hea olla kogu aeg. Nagu oleks hästi magada saanud. Kontrolltöös hinnati analüüsi võimet ja seisukoha esitamist - alati tore, ühes loengus käis meil eriti äge pärishäkker rääkimas, üleni vahva. Ja teises loengus rääkis kortsus vana puhmaskulmudega õppejõud ainult kilede pealt. Ja mul oli lissalt hirmus naljakas sellest. Siuke muhe vanamees oli kah. Ja Margitiga loengus sosistamine itsitamine on ka üleni šef.
'Tauno vaatab mind niimoodi'
'Äkki ta tahab sind'
'Ei taha, ta tahab kedagi muud'
'Äkki ta mõtles ümber'
mhmh. väga küps, ma tean.
Reedel õppisime poolikutest a4 paberitest korrapäraseid viisnurki voltima ja nendest korrapärast kaksteisttahukat kokku panema. See oli äge. Eelmine nädal õppisime samas aines täisnurksetest kolmnurkadest oktaeedri skeletti tegema.
Jah. Ei ole otseselt raketiteadus. Hirmus abstraktsete asjade mõistmise lihas ka puhkab. Ameti õppimine pole mingi kraadiomandamine-eneserahuldamine, see on tõsine eluline asi.

Reedel käisin trennis ka. See oli suht veider. Esiteks ma mudugi unustasin pooled asjad maha. Teiseks jäin ma hiljaks ja üleni kentsakas. Sest see oli mul esimene kord ja ma üldse ei teadnud, mis kord on ja see oli rühmatreening ja kõik lissalt vaatasid mind tuimade nägudega.
Teine naljakas oli see, et igaüks valib ju ise oma tõstmisasjade raskuse. Ja ma mudugi mõtsin, et ma olen jõumees junnu ja kütsin neli kilo sinna veel otsa ja kui ma ühel hetkel leidsin, et ma lissalt ei jõua seda kuramuse asja millimeetritki ülespoole sikutada, hakkas jumalast naljakas. Nagu... kelleks ma ennast pean, midakuradit ma siin teen. Maitea, mul oli naljakas.
Täna on lihased valusad. Mõõnus. Kolmapa lähen jälle. Varsti saan otsa peale, siis hakkab töötama.

Mul on ööpäev pahupidi jälle kogemata. Eile, st minu mõttes siis reedel, tegin ma sellist asja, mida pole ammu teinud ja mis on nii üleni tiinekas olemine minu meelest. Otseloomulikult, kui jutt juba sellega algab, olin ma Aiviga koos. Aint Aiviga koos teen ma nii vahvaid asju, nagu seda on täiesti lambist umbes pooletunnise ettevalmistusega meile järeletulnud auto peale istumine, Põlvasse kihutamine, ööklubis tansulka tegemine ja hommikul poolekuuese bussiga tagasi sõitmine. See klubi oli suht hull. Me olime hästi ilusad ja klubiomanik – vanem hästi üleslöödud veider naisterahvas - lubas meid kolmekesi ühe piletiga sisse. Ja seal klubis mängiti Mati Nuudet ja Homenjat ka. Ja inimesi oli suht vähe. Sisekujundus oli selline, et kui ma poleks näinud, poleks ma elusees uskunud. MisMõttes nagu selline koht. Mismõttes sellised seinad, selliste tahvlimarkeriga tehtud joonistustega, niisugune valgustus, siukene õhkkond. Ja kui muidu on ööklubi suitsuruum üks hästi ventileeritud ruum, seal on suitsuruum üks ruum, kus suitsetatakse.
Jajah, ma tean, ma olen ise ka väikesest kohast pärit ja ikka rohkem kui paaril küladiskol käinud. Ja ma tean, et igal piirkonnal on oma kaunid eripärad ja meie kõigi erinevused vastastikku täiustavad üksteist. Aga ikka neetult naljakas oli kogu see värk.
Oma lapsepõlvesõbranna emaga ööklubis hängimine on ka muidugi niisugune uus asi minu jaoks.
Hommikul paduvara bussi peale minnes kohtasime ka kolme esinemisjärgus purjus Vastse-Kuuste noorukit, kes meiega sama bussi peale tulid. ’Neiud, kuhu sõidate? Äh? Tartusse vä? Me võime teid Vastse-Kuustesse saataä.’ Mh. Ma võin sind ka paari kohta saata.
Igatahes lõpuks saime ilusti koju, ma sain paar tundi magada, paar tundi tundi õpetada ja siis veel magada. Suuremas plaanis on mu laupäevane päev kerge pareting fail, sest ma magasin. Laps õppis internetis ingliskeelt ja voltimist ja niisama. Söötis ennast ise.

Ma lähen muidu Tallinnasse ka varsti.
Ma peaks muidu referaati, kodutööd, motivatsioonikirja, soovituskirja, mudeliarvutusi, tunnikonspekte, tillukesi programme, praktikaaruannet ka tegema.

He may not be real experienced with girls
But I know he feels like a boy should feel
Isn’t that the point


Aivi kass oli meil külas, me mõtsime, et äkki saavad kiisud sõpradeks. Me oleme sellised veits naiivsed, vaata. Ja siis kiisud veetsid suurema osa ajast teineteise peale uridedes ja kahisedes.


Ma kogu aeg mõtlen, et lugejate juurde tekkimine annab mulle igasuguse õiguse õigustuse ennast aeg-ajalt korrata




Ma ei saa rahuliku südamega magama minna, kui ma tean, et bloggeri postitaja on selles Compose režiimis liiga palju üleliigset html sodi igale poole vahele toppinud. Selle pärast olen kogu aeg selles Edit Html režiimis, et ma teaksin, mis täpselt toimub. Ja panen käsitsi asju juurde, kui vaja on. Et hästi puhas oleks.

Comments

  1. Anonymous12:08

    Life is Life ja eksootiline Mammaste:D

    ReplyDelete
  2. see life pidi jah mingi naljakas koht olema

    ReplyDelete

Post a Comment