Friday, November 06, 2009

let it go

Kella neljani koolis olemine tundub nagu täitsa normaalne. Kui päev osutub algama kell kümme, nagu tal tavaliselt kombeks on, saab rahuliku südamega kella seitsmeni põõnutada ja juba enne nelja, kaks tundi enne lasteaia sulgemist, koolist vaba olla. See on ainult kolm loengut. Kaks vahetundi. Kerge päev.
Aga ma mäletan, kuidas vanasti oli. Gümnaasiumis. Kui ikka päev kestis neljani, oli see peaaegu maailma lõpp. Ebainimlik. Kellele ja milleks nii palju tunde? Millal me siis puhkame? Me oleme ju nii pisikesed. Keegi meist ei hooli.
Ma just vaatasin ühe kooli tunniplaani, et teada, mis kell neil vahetunnid on. Ja sain aru, et sel ajal kui minu imeliselt tavaline kerge koolipäev lõppeb, ja ma olen reemsalt valmis misiganes suunas kepsutama, on neil üheksas tund algamas. Kas sa mäletad, mis tunne oli vahetunnil enne üheksandat tundi?

Ma tahan magada. Tegelikult tahtsin ma juba üleeile magada. Ja tegelikult magasin ka mõlemal vahepealsel ööl. Aga täiesti kapsas on olla.

Aidake koeri!
Kuna Lõuna Koreas tapetakse koeri!
Palun andke allkiri!

Orks oma promotionidega suvalistelt inimestelt mu peale karjumas.

Ma olen täna topelt-planeerimise printsess. Hommikul, kui mul oli plaanis ennast kenasti kooliks ette valmistada, kohvitada ja põhjalikult riietuda, ma hoopis magasin. Sest uni oli hea. Siis veits hiljem, kui logopeedi aeg pidi olema, oli mul ka plaanis veidi valmistuda selleks praktikumiks, mida ma täna andma pidin. Aga logopeed jäi ära, sest logopeedi kabinetis olid sel ajal mingid võõrad hoopis. Seega, rohkem aega mulle. Selles mõttes on vahel üle-buukimine hea, mõni asi ikka kukub ära. Läksin kooli ja hakkasin valmistuma. Siis selgus, et valmistumine võtab veits rohkem aega ja mul on veel ka hommikulõuna tegemata. Seega sel ajal, kui ma oleksin pidanud olema hommikuses praktikumis ülesandeid lahendamas, valmistasin ma ette oma praktikumi ja sõin ja üldse. Siis ma andsin oma praktikumi. Sel ajal, kui ma olin kavatsenud õppida pärast seda algavaks kontrolltööks. Ma mudugi ei õppind, ma juhendasin oma tudengeid. Nad olid üleni nummikad ja ma tegin nad kurvaks oma liiga raskete ülesannetega. Ei, ma ei tee meelega nummisid asju kurvaks. See oli kogemata. Teinekord tean. Ja siis kui mul praks läbi sai ja ma pidin kontrolltööle minema, sain ma aru, et samal ajal, kui mul on see eelnimetet kontrolltöö õpetajate majas, on mul ka oma majas ju seesamunegi loeng. Ja mulle endale tundus, et seal kusagil vahepeal peaks hoopis üks vaba tund ka veel olema. Maitea, kas mu pea vahel arvab, et ööpäevas on kaks korda rohkem tunde või midakuradit. Otsustasin, et ma parema meelega kirjutan puuduja-karistus-essee mulle täiesti võõral teemal, kui jätan kontrolltöö tegemata. Seega lippasin kontrolltööle. Nüüd hakkab mul kohe viimane loeng ja see ei ole mul mingiks lisaasjaks broneeritud. Kui välja arvata, et ma pean 15 minti enne lõppu ära hiilima, sest pean lasteaeda jõudma.


Vahel käivad ju inimesed ringi veendumusega, et kohv on kohv. Või et tass kohvi ei tohi kunagi maksta üle kümne krooni. Või 'ma saan kodus ka kohvi juua'. Või näiteks, nagu mina viimasel ajal, kannavad kaasas kruusi ja 3in1 pakikest - lisa ainult vett komplekt. Tuleb hästi palju odavam ja mitte kõige halvema maitsega. Suht usutav, eksole. Võtsin täna üle tüki aja CoffeInist ühe latte amaretto siirupiga. Oh sa heldene aeg, kui hhea see oli. See maitses nagu muinasjutt, nagu tõeks saanud unistus, nagu üks kuramuse kohutavalt hea peaaegu 30-kroonine kohvijook. Nämm. Läksin sellega mööda tänavat ja mõtlesin ainult: 'mmmm, latte....' Säästurežiim ei ole ikka minu jaoks. Mulle on luksust vaja. Mhmh, õpetajaks hakkamine on mudugi täiesti uskumatult efektiivne viis ka selleni jõuda, eksole.

Alguses ma mõtsin, et see loeng saab eriti nõme olema, sest me räägime seadustest ja värki. Aga nüüd ma vaatan, et eriti muhe vanamees.Näiteks arutleme selle üle, mis eristab kooli saapavabrikust. Mõned kohad isegi leidsime. Mõned on kaheldavad. Kool on saapavabrik.
Ja eriti šef, tal on nüüd järsku heliefektidega slaidid, kõik ärkasid praegu poole loengu pealt üles. Piuhh, piuhh!

Ma veits mõtsin selle peale ka. Praegu ma olen tudeng. Mul võib olla blog missugune iganes. Ma võin siin öelda ilge nuss ja kui sulle ei meeldi, võid üldsegi minna ära koju. Ja kui ma kunagi päriselt õpetajaks saan ja mingi kooli heaks mingi palga peal üleni lepinguga töötan ja neetult palju kõike esindan ja tähendan ja edasi annan, on mul uus blog. Selline, kus ma ei ütle kunagi ühegi ebamugava asja kohta 'ilge nuss'. On võimalik lahe olla ka ilma labase ja kohatu ropendamiseta, nad mulle ütlevad. Siis näeb.

Tulen vaba tunni ajal koju, kokkan endale kiirelt mingi lõuna, annan kassile süüa ja heidan paarikümneks minutiks pikali, et korraks aega maha võtta. Kass sööb oma kala ära, limpsib ennast natuke ja tuleb minu peale istuma. Kuigi ma pikutan külili. Ta istub mu külje peale, sätib ennast kerra ja nurrub. Noh, olgusiis, ma võin ju pikutada kassipoja istumise all ka. Aga siis pistab ta oma pisikese musta märjakslimpsitud vurruse nina mulle kõrva sisse ja nurrub mulle kõrva. Nuusutamise rütmis. Sest ta alles nüüd avastas kõrvad ja osutub, et uusi asju tuleb kõige pealt nuusutada.

Lõpetamata loetelu teadmistest, mille ma alati pärast kasutamist ära unustan ja iga kord uuesti õppima pean. Kuigi nad on mul varem vähemalt korra täiesti selged olnud.
• Kombinatoorika
• Trigonomeetria
• Terve posu html täägisid, mida on nii palju lihtsam guugeldada kui pähe õppida
• Kuidas teha nii, et kõik inimesed mu kodulehte näeksid
• Kuidas teha pärmitaigent
• Kuidas uutele inimestele head muljet jätta

Oot, ma pidin oma hullu nädala pärast ka halama. Mul oli esmaspäeval ettekanne, see läks võssa. Mul oli teisipäeval ettekanne, see läks lausa raagus kibuvitsavõssa, väga valus laks. Nutt ja hala ja piiinlikkuse tipp. Kolmapäeval oli mul järeleaitamisõpilane ja lastevanemate koosolek ja koduse töö tähtaeg. Täna oli mul kontrolltöö ja iseseisev praksi andmine eelnevalt ettevalmistatud materjali põhjal. Homme on mul üks väike ettekanne ja veel ühe praksi andmine koos materjali uuesti ettevalmistamisega, sest see ei töötand. Laupäeval on mul essee tähtaeg. Ja üks õpilane veel. Ja seltsielu.
Jah, ma tunnen ennast tublina. Ja väsinuna mudugi ka.

Mul on terve posu lahedaid pilte ka ja ma kunagi näitan ka, aga veits läheb aega.

Peaks endale isikliku pai-tegija hankima. Kellegi, kes teeb mulle pai, kui ma üleni tubli olen.

Ja lihtsalt puhtalt panu mõttes ma panen siia ühe väikse rahuliku laulu ka.

No comments:

Post a Comment