Kuuendas klassis, nagu mu õpingute käigus on selgunud, defineeritakse ringjoon kui miski, mida joonistatakse sirkliga. Ja minu arvates defineeritakse sirkel kui miski, millega joonistatakse ringjoont. Sest miks muidu selle nimi sirkel on. Mida me sellest saame? Ringjoon on see, mida joonistatakse sellega, millega joonistatakse ringjoont. Sest ’kaugus’ on 12-aastasele lapse jaoks veel liiga abstraktne mõiste.
Palderjan lõhnab täiesti imeliselt. Ma olen ikka nii kiisu.
Seoses kiisudega veel. Ma veetsin uusaastaöö seltskonnas, kus viibis üks väike koer ja see pani mind mitme asja peale mõtlema. Nende hulgas leidub ka asju, mis on viisakad asjad, mida mõelda. Igatahes, tähelepanek. Koerad panustavad sellele, et nad on nunnud. Kassid on ka nunnud, aga nad ei panusta sellele. See ei ole nende võitmis-strateegia. Kassidel on kavalus, kiirus, teravus, lärmakus, kannatlikkus. Noh ja eks koertel on ka seda. Aga koerad teevad täiesti oma vanusest ja suurusest sõltumatult aeg-ajalt kutsikasilmi, et oma tahtmist saada. Kassid ei võta kunagi mingit nõrkemiseni aww-poosi, et su südamesse pugeda. Kassid tee kutsikasilmi.
Ma olen täna üleni Captain Obvious.
Õues on külm.
Aeg läheb nii kiiresti. Alles see oli, kui meil oli teisipäev. Alles see oli, kui meil oli eelmine talv. Alles see oli, kui oli mitu aastat tagasi. Ja ma tunnetan aastate rütmi. Tunnen, kuidas aastad mööda tuksuvad. Uuesti ja uuesti ja uuesti. Sama moodi. Talv, kevad, suvi, sügis, talv, kevad, suvi... Nagu ma poleks selle sees. Nagu see oleks minu ümber. Või ees. Minu ees mulle vaatlemiseks. Mingi minusse mittepuutuv asi see aeg.
Aga ühel õhtul me tegime Aiviga kaartidega ennustamise õhtut. Siin tasakesi piibutasime ja kohvitasime. Lasime muusikal mängida ja sõime valget šokolaadi. Ja siis ennustasime omale. See oli hästi meeldiv ettevõtt. Juba kaartide kasutamise juhend käskis hästi tšill olla ja ennast mugavalt tunda. Ja nii mõnus ju. Ise mõtled küsimuse välja, ise segad kaardid ja valid neist ühe. Ise loed kaardi kohta vastavast raamatust ja ise tõlgendad nii, nagu pähe tuleb. Tegelikult on ju vastused enda sees olemas. Nüüd ma mõtlen mingite nende vastuste peale, mis ma saanud olen.
Muuhulgas ma mõtlen selle peale, et peaks kah mingi õppejõu ära sebima. Mis see siis olgu.
Mõned benefitid, mida saab õpetajaks õppides:
1. Inimesed ahhetavad mu erialavalikust kuuldes. Vist isegi rohkem, kui matemaatika peale. Ja veits teist moodi. Rohkema kaastundega võibolla.
2. Küsin mõnelt kursakaaslaselt mingi aine kohta ja ta oskab mulle hästi arusaadavalt seletada. Sest ta on ju peaaegu et üks kuramuse õpetaja juba. Lausa lust on kuulata selliseid.
3. Tööpakkumised mõnevõrra imelistest täiesti jälkideni igal pool mu ümber.
4. Igasugune põhjus nõrkemiseni psühhide aineid ahnitseda.
Oo-bee ja ibuka duett pühapäeva pärastlõunal, ajee.
Nagu mõned juba internetist lugeda võisid, käis mul Sirla ükspäev külas. Siis ta üritas mind veenda, et ma ikka oma kassile nime paneksin. Osutub, et kassi nimel ongi aint kaks pointi. 1. kassi enda juurde kutsumine mingi vabalt valitud häälitsusega. Näiteks hõikad ukse juures: 'Pinguu!' Ja kass tuleb joostes ja üleni vahva. 2. kellelegi oma kassist rääkides eriti laheda sõna kasutamine ilma sõna 'kass' mainimata ja üleni lahe paistmine. Näiteks võiksin ma nendest kriimudest ja armidest oma rannetel rääkides öelda: 'need on mulle Kurat teinud.' Või teatada haigutades, et mu Deemon ei lasnud mul öösel magada. Nüüd ma siis aeg-ajalt genereernigi erinevaid leidlikke asju samasse kategooriasse. Nii oma meelelahutuseks. Kass reageerib jätkuvalt kutsumisele 'kss-kss.'
Peaks trenniasjad valmis panema.
Hallide juustega on see tore asi, et nahk paistab selliste juuste kõrval eriti elav ja jumekas. Näiteks süsimustade juuste juurde paistab nahk hästi kahvatu ja külm. Üldse ma mõtlen vahel ikka selle peale, kui toredasse aega ma olen sündinud. Ma saan olla igasugust juuksevärvi. Kui ma ei taha nõrkemiseni naiselik olla, võin kanda lühikesi juukseid ja poiste riideid ja ikkagi aegajalt mõne poisiga magada ja ema olla. Ja veel mingi mitu asja, mida ma saan teha ja kunagi ennemuiste või mingis teises kultuuris sugugi ei saaks.
Pride and Prejudice vaadasin eile ära. Keira Nightley on nii neetult nummikas.
Palderjan lõhnab täiesti imeliselt. Ma olen ikka nii kiisu.
Seoses kiisudega veel. Ma veetsin uusaastaöö seltskonnas, kus viibis üks väike koer ja see pani mind mitme asja peale mõtlema. Nende hulgas leidub ka asju, mis on viisakad asjad, mida mõelda. Igatahes, tähelepanek. Koerad panustavad sellele, et nad on nunnud. Kassid on ka nunnud, aga nad ei panusta sellele. See ei ole nende võitmis-strateegia. Kassidel on kavalus, kiirus, teravus, lärmakus, kannatlikkus. Noh ja eks koertel on ka seda. Aga koerad teevad täiesti oma vanusest ja suurusest sõltumatult aeg-ajalt kutsikasilmi, et oma tahtmist saada. Kassid ei võta kunagi mingit nõrkemiseni aww-poosi, et su südamesse pugeda. Kassid tee kutsikasilmi.
Ma olen täna üleni Captain Obvious.
Õues on külm.
Aeg läheb nii kiiresti. Alles see oli, kui meil oli teisipäev. Alles see oli, kui meil oli eelmine talv. Alles see oli, kui oli mitu aastat tagasi. Ja ma tunnetan aastate rütmi. Tunnen, kuidas aastad mööda tuksuvad. Uuesti ja uuesti ja uuesti. Sama moodi. Talv, kevad, suvi, sügis, talv, kevad, suvi... Nagu ma poleks selle sees. Nagu see oleks minu ümber. Või ees. Minu ees mulle vaatlemiseks. Mingi minusse mittepuutuv asi see aeg.
Aga ühel õhtul me tegime Aiviga kaartidega ennustamise õhtut. Siin tasakesi piibutasime ja kohvitasime. Lasime muusikal mängida ja sõime valget šokolaadi. Ja siis ennustasime omale. See oli hästi meeldiv ettevõtt. Juba kaartide kasutamise juhend käskis hästi tšill olla ja ennast mugavalt tunda. Ja nii mõnus ju. Ise mõtled küsimuse välja, ise segad kaardid ja valid neist ühe. Ise loed kaardi kohta vastavast raamatust ja ise tõlgendad nii, nagu pähe tuleb. Tegelikult on ju vastused enda sees olemas. Nüüd ma mõtlen mingite nende vastuste peale, mis ma saanud olen.
Muuhulgas ma mõtlen selle peale, et peaks kah mingi õppejõu ära sebima. Mis see siis olgu.
Mõned benefitid, mida saab õpetajaks õppides:
1. Inimesed ahhetavad mu erialavalikust kuuldes. Vist isegi rohkem, kui matemaatika peale. Ja veits teist moodi. Rohkema kaastundega võibolla.
2. Küsin mõnelt kursakaaslaselt mingi aine kohta ja ta oskab mulle hästi arusaadavalt seletada. Sest ta on ju peaaegu et üks kuramuse õpetaja juba. Lausa lust on kuulata selliseid.
3. Tööpakkumised mõnevõrra imelistest täiesti jälkideni igal pool mu ümber.
4. Igasugune põhjus nõrkemiseni psühhide aineid ahnitseda.
Oo-bee ja ibuka duett pühapäeva pärastlõunal, ajee.
Nagu mõned juba internetist lugeda võisid, käis mul Sirla ükspäev külas. Siis ta üritas mind veenda, et ma ikka oma kassile nime paneksin. Osutub, et kassi nimel ongi aint kaks pointi. 1. kassi enda juurde kutsumine mingi vabalt valitud häälitsusega. Näiteks hõikad ukse juures: 'Pinguu!' Ja kass tuleb joostes ja üleni vahva. 2. kellelegi oma kassist rääkides eriti laheda sõna kasutamine ilma sõna 'kass' mainimata ja üleni lahe paistmine. Näiteks võiksin ma nendest kriimudest ja armidest oma rannetel rääkides öelda: 'need on mulle Kurat teinud.' Või teatada haigutades, et mu Deemon ei lasnud mul öösel magada. Nüüd ma siis aeg-ajalt genereernigi erinevaid leidlikke asju samasse kategooriasse. Nii oma meelelahutuseks. Kass reageerib jätkuvalt kutsumisele 'kss-kss.'
Peaks trenniasjad valmis panema.
Hallide juustega on see tore asi, et nahk paistab selliste juuste kõrval eriti elav ja jumekas. Näiteks süsimustade juuste juurde paistab nahk hästi kahvatu ja külm. Üldse ma mõtlen vahel ikka selle peale, kui toredasse aega ma olen sündinud. Ma saan olla igasugust juuksevärvi. Kui ma ei taha nõrkemiseni naiselik olla, võin kanda lühikesi juukseid ja poiste riideid ja ikkagi aegajalt mõne poisiga magada ja ema olla. Ja veel mingi mitu asja, mida ma saan teha ja kunagi ennemuiste või mingis teises kultuuris sugugi ei saaks.
Pride and Prejudice vaadasin eile ära. Keira Nightley on nii neetult nummikas.
aga meie barbara teeb seda awww nägu
ReplyDelete