this blog is out of control

Viimase umbes paari tunni põhiline tegevus on olnud arvutiga tutvumine. Tööarvuti läks tagasi sinna, kust ta tuli, üheskoos töö ja palgaga, oh... ja asemele tuli Rolandi arvuti, millega tuleb tutvust teha. Üleni kena on, ostsin järelmaksuga ühe molu talle juurde, nüüd paistab välja ka mõistlik. Windows 7 on muidugi esialgu mõningast hämmingut tekitav. Ja veel mõned asjad. Näiteks voolujooneline korpus. See on lauaarvuti. Selle laua alla käival kastil on ümar korpus, mille peale asetatud asjad sealt maha libisevad. Milleks sellisele asjale voolujoonelisus? See ei lähe ju kunagi kuskile.
Viimase kahe päeva põhiline tegevus on olnud haige olemine. Sest reede hommikul ma ärkasin zombie'na. Ärkasin selle tunde peale, et mul on iseäranis sitt olla. Seejärel hõivasin ennast vaheldumisi peldikus oksendamise ja voodis abitult enda halvastitundmisega. Mingi kell otsustasin, et olen tervenenud, sõin kolm pannkooki ja läksin duši alla. Siis oksendasin pannkoogid välja. Otsustasin, et on viimane aeg söömine üldse maha jätta. Tegin endale soengu ja kummeliteed ja läksin sünnipäevale. Ahjaa, kingituse meisterdasin ka lõpuni. Ma pole päris ammu ühegi kingitusega nii palju aega ja vaeva näinud. Tulemus oli suht kriipi-nummi. Taotluslikult.
Sünnipäev ise oli iseäranis kena. Seal olid igasugused kenad inimesed, kes mulle meeldivad, sest nad kõik on palju rohkem kui mina. Me mängisime lihtsameelseid mänge ja rääkisime igasugust juttu. Siis sai kell kaks ja kõik läksivad koju.
Täna hommikul ma ärkasin üleni rõõmsana, et mul on kõik korras ja öösel söödud tort pole ka veel välja otsustanud tulla. Ja siis tabas mind migreen. Migreen minu puhul algab ühe silma ees virvendavast kogumit, mis ei lähe ära ka silmi kinni pannes ja ainult natuke leevendub, kui silmad kinni panna pikaliasendis hästi pimedas. Näiteks kui suletud silmad kätega katta. Ajaga see virvendav laik suureneb ja muutub intensiivsemaks. Nii, et pilku ei saa fokuseerida ja koordinatsioon kannatab. Pärast mõndaaega virvendamist algab täiesti tapvate mõõtmetega peavalu, mis suudab sisalduda kogu peas ja mõnel edukamal juhul asjasse segada ka kaela ja õlad. Ja nii see tavaliselt kestab kuus tundi kindlasti. Mõnikord terve ööpäeva. Vahepeal võib süda pahaks minna või janu tekkida. Virvendus läheb suht kiiresti ära, valu jääb päris kauaks. Ja selle vastu ei aita umbes mitte miski. Ükskord ammu vist aitas 500 mg aspiriini liitri veega ja kohe magamaheitmine. Igatahes. Täna oli ka migreen, miski ei mõjunud ja hästi nõme oli. Umbes kella nelja ajal avastasin, et peaks perekonda toitma, helistasin pange ja palusin neil meile nuudleid teha. Kullerile saab kaardiga maksta, nii šef. Ja siis ma magasin ja ei liigutanud lillegi umbes hilisõhtu saabumiseni.


Mh, ja nüüd on üleni liiga öö pool-hommik juba, vaja tudile minna ja ma pean piirduma blogipostitusega, mis koosneb ainult oma tervisehädade üle kurtmisest. Peaks ennast ikka kokku võtma millalgi.

Uh, uus Dollhouse oli jälle üleni tore. Järgmine nädal tulevad teised sarjad ka, jei.