Saturday, February 13, 2010

you can't take the sky from me

Pane see laul käima, see on mõnus.

Ma avan konserve tasuknoaga, et harjutada oma noaga ümberkäimist. Et kunagi, kui ma päriselt ilma konserviavajate ja muude tööriistadeta maailmas olen, üleni osav olla. Ja sellepärast ka, et lahe on. Kui Ivi noorem oli, avas ta konserve pussnoaga ja nuias kartuleid pudruks õllepudeliga.

Ma olen nii neetult laheda tunniplaani endale koostanud. Mitte nende tundide mõttes (ma olen peaaegu iga päev kuue või kaheksani koolis), selle sisu mõttes. Hea kombinatsioon mulle meeldivatest asjadest. Mul on oma kohustuslikud ained, millest kaks on iseenesest matemaatika ja kaks on iseenesest natuke psühholoogia. Ja siis on mul isevõetud üks puhas matemaatika ja isevõetud mingi neli psühholoogiat ja üks puhtalt esinemise aine ka. Paremat komplekti oleks raske välja mõelda.

Ahjess... kohv konspiimaga.

Arvuteooria on üks nendest puhta mati asjadest, millest mul õnnestus baka jooksul puhtalt mööda manööverdada. Nüüd otsustasin ikka ära teha. Kõigepealt selle pärast, et pead tuleb töös hoida ja matemaatika on mõnus peatrenn. Ja siis natuke selle pärast, et ma kujutan ette, nagu vist kõik tulevased õpetajad kujutavad, et ma saan kokku puutuma mingite andekate õpilastega ja teatavasti on arvuteooria olümpiaadidel kõva teema ja peaks teadma. Aga põhiliselt ma kahtlustan, et ma võtsin arvuteooria, sest ma tunnen end erilisena, kui mul on võime kuuldes sõnu „dee jagab beed ja dee jagab ceed ja järelikult dee jagab ka bee ja cee suurimat ühistegurit“, automaatselt konspekti kirjutada: d|b & d|c => d|(b,c).

Vanasti oli nii, et kui keegi alustas juttu sõnadega 'ma ühest raamatust lugesin', siis oli see heaks sissejuhatuseks mingile huvitavale teemale või mõttekäigule. Nüüd algavad põnevad teemad sõnadega: 'ma just lugesin sellist artiklit...' Suht nohiku teema.

Kirjutasin konspekti, alustasin uut lauset väikse tähega ja pärast tühiku jätmist peatusin hetkeks ja imestasin, et esimene täht suureks ei muutunud. Siis tuli meelde, et käsitsi pastakaga paberi peale kirjutades ei ole AutoCorrecti ja oma suured tähed tuleb ise panna. Tundsin end üllatavalt üksi järsku. Täiesti omapead.

ni. mis ma veel mõtsi...

Aha. Mul tuli selline mõte, et peaks hakkama nende aktiivsete ilusate rõõmsate kristlike noorte üritustel käima. Sest need tunduvad nii toredad. Ja need noored tunduvad ka üleni toredad. Nad on arukad ja haritud. Neil on mingid armsad perekonnad. Nad on kenad väikelaste vastu ja austavad vanureid. Nad loevad ja laulavad ja mängivad ja neil on palju sõpru. Ja nad paistavad üleni andestavad ja armastavad. Kõik noored võiksid sellised olla, aga nagu.. ilma teaduse üle naermise ja suurema argumentide valikuga vaidlustes. Veits rohkem teravmeelsust ei teeks ka paha.
Kuigi tegelt, ma olen tähele pannud, et need inimesed, kes üldse neid päriselt usklikke ei näe, peavad nende huumorimeelt kordi puudulikumaks, kui see tegelikult on. Ma olen suht vaimukaid usuvendi näinud. Huumor on lissalt nii tugev jõud. Isegi kirik ei saa seda päriselt maha.

Ja siis ma veel mõtsin, et peaks mõõgavõitlust õppima, sest nii seks lissalt. Või ma olen veits kallutatud kõigist nendest idamaadest inspireeritud ulmesarjadest, mida ma vaatan.
Ja siis ma veel mõtsin, et peaks pea oranziks värvima.

Näiteks mingisugune esmaspäeval me õppisime koolis, et on olemas neli võimalikku suhtumist: esiteks - arvata endast hästi ja teistest hästi (see on see 'terve' viis), teiseks - arvata endast halvasti ja teistest halvasti (suht masendav seis), kolmandaks – arvata endast halvasti ja teistest hästi (need õpetajad, kes klassi ees nutma hakkavad ja muud tallaalused), neljandaks – arvata endast hästi ja teistest halvasti (siuke ennasttäis ülbe). Aga seda viimast tegelikult ei ole olemas. Sest, nagu me loengus kuulsime, kui inimene arvab endast hästi ja teistest halvasti, siis ta tegelikult arvab salamisi endast ka halvasti ja ta on veits peast haige, et ta üritab teisi maha tehes ennast paremini tunda.
Murca tõstab käe: 'aga kui ma olengi teistest parem ilusam targem?'
Murca saab leebe muige osaliseks auditooriumilt.
Sest, nagu te juba aimate, selles maailmakäsitluses ei ole olemas mingit paremusjärjestust whatsoever. Need, kes arvavad, et on, ei ole päris terved.
Jah, ma saan aru küll, et siin on juttu üldiselt maailmavaatest mitte mingist lokaalsest olukorratajust. Aga ikkagi. Mismõttes? Mõned inimesed on paremad kui teised. On ju.



Peast hullude inimeste tüpoloogia Murca järgi:
1.Sellised depressiivsed kutid, kes kogu aeg ohkavad. Aga mitte ainult see pinnapealne publikule, vaid nad koguaeg ohkavad. Ka siis, kui nad kuuldavalt ei ohka. Silmadega või kehahoiakuga. Või tweetidega. Käekirjaga.
2.Need veits kreisid pifid, kes muidu paistavad sellised suht normaalsed mõningase rollimängija-imelikkusega, aga nende silmis on mingi hull läige, kui nad tegelevad mõne endale hingelähedase asjaga. Näiteks matemaatika. Ja ma usun, et nad võivad sel ajal ka veits impulsiivsed olla, kui neid torkima minna. Ma pole julgend.
3.Mõned sellised, kes tegelevad igapäevaselt endast hullu mulje jätmisega, kasutades selleks seda vist kõige nooruslikumat viisi üldse – teha või öelda aegajalt publiku olemasolu korral midagi täiesti randomit. Muuga mitteseonduvat. Suvalist. Sa võib-olla arvad, et see ei ole hull olemine, sest see on mainekujundus. Aga mina arvan, et see pole päris normaalne, kui kellelgi on selline mainekujundus.
4.Need inimesed, kes võtavad endale rohkem teha, kui nad iialgi teha jõuavad ja siis teevad selle ära ja siis järgmisel võimalusel võtavad veel rohkem teha, kui nad eelmine kord võtsid ja teevad selle ka eriti napilt ära. Jne.

mh. see list tahab tegelt veel täiendamist ja läbimõtlemist. peaks ennast veiniseks jooma ja omale mõned imelikud sõbrad leidma ja sellest ööläbi rääkima.

Ma vaatan Firefly'd. Mul on nii hea meel, et ma seda vaatan. Avatari sari saab vist täna äravaadatud. Uut sarja oleks varsti vaja.



Or I just really used to love him

3 comments:

  1. Arutlus oli huvitav. Põnevusega lugesin.
    Aga "see laul"!!! Millegipärast tuli meelde üks kusagilt loetud tsitaat kui ma hakkasin seda pala teiste analoogsetega võrdlema : "Chaos always defeats order, because it is better organized."
    Siis kuulasin "Ma tahaksin kodus olla" ja läks kohe kergemaks!

    ReplyDelete
  2. Pliis kirjuta üks matemaatikateemaline kirjutis ja las panevad taustaks mängima lenka - trouble is your friend. siis saab aru, mis tunne on peale 10 korda proovimist ja ikka ei tule välja. See +/- asi oli jah jama. Mis moodi ei ole osad paremad kui teised? Mõned on palju rohkem abivalmis. Mida teeb inimene oma teadmistega, kui ta seda teistega ei jaga ja endale hoiab? On siiski mõned isiksuse omadused, mis teevad osad paremaks kui teised.

    ja laul oli hea :)

    ReplyDelete
  3. armas laul tõesti, aitäh



    hehe, kontrollsõna on "houli"

    ReplyDelete