mida sa siin sahkerdad

Katsetaks sis seda pleierit ka siin.


Ma nägin unes, et mul olid vurrud. Valged sulerootsude moodi vurrud ja ma veits muretsesin, kuidas ma selle välja kannan.

Mäletad, kui ma suvel seda neetud karjäärivalikut tegin? Et mai teadnud, mida oma eluga või vähemalt magistrantuuriga peale hakata ja olin vaheldumisi veendunud mõlemas saadaval olevas variandis. Ma kujutasin endale ette, et kui ma selle kuramuse valiku ära teen, siis läheb kogu kahtlus üle. Aga oh ei, tupsud, ei-ei. Näiteks tabas mind kolmapäeval jälle üks õudus-hoog. Ma käin, eksole, ühes koolis ühte last järele aitamas. Laps on tore ja täitsa laseb end aidata. See ruum, kus me tunde teeme, on poole koolimaja sügavuses. Niiet sinna pääsemiseks pean ma läbima mitu koolikoridori. Vahetunni ajal. Ja ma tabasin õudusega, et ma ju vihkan koolimajasid. Vihkan nende arhitektuuri, akustikat, nende lõhna. Ma ei salli koolimajade toitlustust ja suuremat osa koolipersonali. Mulle ei meeldi koolide töökorraldus ega sisekord ega üldse umbes mitte miski. Ma ei taha kooli minna!! Ahastavad karjatused. Nüüd viimase aja väljakutse ongi nuputada, mida veel saab selle õpetajakutsega peale hakata. Praegu ma lohutan ennast sellega, et on olemas mitte-nii-koolilikke koole ja võib-olla mõni neist ei sisaldagi ainult matemaatiliste erivajadustega lapsi.

Kuigi, eks ma ise olen vist kunagi öelnud, et ma usun, et kõigile tegelt meeldib mata, kui neile seda õigesti serveerida. Mitte et ma keelduksin põhimõtteliselt oma seisukohtadest taganema. Ma suht praegugi eelistan niimoodi uskuda.

Muidugi sain ma oma ettekande+referaadi eest maksimumpunktid.

Alustame siis selgitusest. Ei, ma pole rase ja ei kavatse ka praegu ja ei näe väljavaateid ka. Aga. Ma mõtlesin välja, mis ma oma järgmisele oletatavale hüpoteetilisele lapsele nimeks panen. Kessu. Alguses oli mul sellised nimed nagu Päike, Iti, Kuu, Lill või midagi sellist hipilikku tüdrukulikku. Aga Kessu on jumalast geniaalne. See maakeelsete nimede asi, mille otsa ma uuesti komistasin, ütleb: Kessu – võsanuga, matšeete. Suht kuri nimi üleni nunnu kõlaga. Ja see oli ühes lasteraamatus ka ja see on K-ga ja ilma täpitähtedeta ja mugavalt käänatav ja mitte väga levinud ja kõik asjad, mida üldse ühelt nimelt tahta.

Ma panen Aivi kohvi käima. Me sööme koos hommikust.

Ma kipun viimasel ajal sattuma olukorda, kus mul on taskus sularaha ja minu tee peale jääb kolm kuni kuus kaltsukat. Näiteks juhtub selliseid asju Võru tänavas, Kuperjanovi tänavas ja Kastani tänavas. Siis on mul pärast hilbud kotis. Lisaks olen ma täheldanud, et kinky (või üldse mingi) boyfriendi puudumine ei takista mind sugugi peatumast kinkyt pesu leides ja mõtisklemast, kas see mulle selga läheb ja kuidas paistaks.

Toimetuleku toetusest elamine ei ruuli sugugi. Muidu on tegemist üleni nunnu asjaga, mis teeb elu kindlasti kergemaks, kui kool kestab iga päev kümnest kuueni ja nädalavahetuseks on üleni kapsas olla. Aga ikkagi. Juba mõtlen maialt nende aegade peale, kui vaeva nägemise eest raha antakse. Nagu suurtel inimestel on. Ja selle peale, et keegi ei pane matatundi seitsmendaks-kaheksandaks, mis tähendab mulle tööpäeva lõppu umbes kahe paiku või nii.

Tead miks geneetika on nunnu. Kahel põhjusel. Esiteks laste saamise juures. Ma vaatan oma imeilusat lapsukest ja tal on minu silmad. Samasugused silmad nagu minul. Kellelgi ei ole selliseid silmi. Nagu ta oleks natuke minust. Ja ta on natuke sellest teisest inimesest. Just ükspäev rääkisime sünnimärkidest ja Koidul pole peaaegu ühtegi, sest ta on oma isa moodi. Selles on minu meelest midagi hästi romantilist ja ilusat, et meie laps on meie moodi. Seda isegi siis, kui meie enda romantika on juba ammu üle läinud. Teine nunnu asi geneetika juures on ise oma vanemate moodi olemine. Lihtsalt teada, et ma saan niisugust häält teha, sest mul on mu ema hääl. Ja bussiakna peegeldusest oma silmi märgates mõelda, et ma tean küll, kus ma sellist pilku veel kohanud olen. Ma olen kusagilt pärit, ma olen millegagi ühenduses, kuskil juurpidi natuke kinni. Nii armas nagu.

Koit: kui me lasteaias õue läksime, siis teised hakkasid kelgutama ja siis mina natuke sahkerdasin
Murca: mida sa tegid?
Koit: sahkerdasin
Murca: kuidas käib sahkerdamine?
Koit: niimoodi onu Aavo suure lumelabidaga lükkasin lund nagu lumesahk
Murca: (pärast mõningast naerupausi) kes sellist sõna kasutab nagu sahkerdama?
Koit: Roland. Kui Tormi arvutis midagi teeb, siis Roland alati ütleb: mida sa sahkerdad siin.

Koit: ma ei taha hommikusööki
Murca: kuidas sa siis kasvad? mõtle, Madli on sinuga ühevanune ja Madli on juba sinust suuremaks kasvanud
Koit: (naerab lõbusalt) aga Madli on ju paksmagu!

Mh. Mu kass üldse ei hinda mu kallistusi. Teeb alati kurja ehmunud nägu, kui mul hellus peale tuleb. Ma tegin oma diivanvoodi ka uuesti suureks, sest see elukas tavatses pool mu voodist soojaks magada, aga mina tahan puhkepäevahommikul läbi une ennast jaheda voodiserva peale veeretada. Praegu kappab mööda elamist ringi ja üritab kurjakuulutav paista. Endal on selline pisike kassisuu ja puhvis karvased põsed.

Huvitav, mitu õppejõudu loevad ainet, sest nad kaotasid mingi kihlveo. Mul on kuri kahtlus, et seal on mingi keeruline kihlvedude süsteem nende teadlaste vahel ja mõningad eepilised kaotused sisaldavad vihatava õppeaine lugemist bakatudengitele. Ja siis ta ei taha, sugugi ei taha, aga ikka loeb seda ainet. Kõik näevad, et iga sõna, iga teema on talle vastumeelne ja ta ikka jätkab, ilmub ikka iga kuramuse nädal õigeks ajaks kohale ja teeb kõik need 90 minutit ära. Seal peab mingi värk olema. Julmad mängud, ma ütlen.

Aah. See on ju roheline.

Ei, ma ei kavatse varsti lõpetada vaimustumist väikestest loomadest suurtel fotodel.


Mees läheb arsti juurde läbivaatusele.
Küllaltki kiirelt jõuab arst otsusele: "Te peate onaneerimise lõpetama"
"Miks?"
"Sest see segab läbivaatust"

Elektriku proua kutsus endale tuttavad klemmid külla.


Üldise päevaplaaniga juhtus nüüd muidugi üks õnnetus.

Comments

  1. Anonymous22:48

    Ma pakun veel ühe vana maarahva nime - Kuma. Kah lühike ja k-ga.

    ReplyDelete
  2. "arhitektuur". Kõik kõvad t-d. Aga jutt on seekord lihtsalt suurepärane.

    ReplyDelete
  3. 1. Kuma ei kõla mulle õigesti. Ja ega mul nimenälga hetkel polegi. Muidu kena nimi jah.
    2. Parandasin juba t-ks ära. See on mul üks nendest sõnadest. Ja alati leidub keegi, kes seda märkab. Maitea mis teil viga on.

    ReplyDelete

Post a Comment