Hommikul oli kumm tühi. Ei, mitte mingi kavalat sorti mentaalne kumm. Jalgratta kumm. Läksin Salmesse ja seal oli uks lukus. Pärast mobiili sihtotstarbelist kasutamist (sõpradele voodisse helistamine), sain pumba. See ei sobinud. Sõitsin Zeppelini, sest seal on rattapood. See oli kinni. Sõitsin bensiinijaama. Selle ots ka ei sobinud. Sõitsin turule rattapoodi. Need käskisid ratta poodi sisse tõsta, pumpasid mõlemad kummid täis ja küsisid viis krooni. Imeline.
Vahel ma käin kingapoes. Iga kord, kui ma kingapoes käin, ma imestan. Ma küsin endamisi (ja mõnikord mitte nii endamisi), et tegelt ka vä? Enamasti on selle põhjuseks kinga-saapamood. Walkingil oli vist mingi naljakate/tobedate kingade konkurss, ma võiks pooled nende enda kaubaartiklid sinna pakkuda. Sest Mis Mõttes? Ei saa ju selliseid jõledusi jalga panna ja siis endale ette kujutada, et oled veel tõsiseltvõetav.
Sageduselt teine imestamispõhjus on suurused. Miks on 15-sentimeertise kontsaga kingad suuruses 35? Mingitele hästi peenetele patjadel kantavatele 8-aastasele?
Igatahes, sätin omale igast papusid ja kingakesi varba otsa ja püüan end mitte samastada Tuhkatriinu koletislike kasuõdedega, kes jäidki vanatüdrukuteks, samas kui pisitillukeste lapsejalgadega Tuhkatriinu üleni skooris ja sai ilusad kingad ka.
Üldiselt ma ei samasta ennast. Ma ei kuulu. Ma olen mina. Kui ma pean 'mina olen' lauseid moodustama, lõppevad need omadussõnadega. Meeleseisunditega. Mitte grupi nimetajaga. Ma tunnen (eelistan tunda) ennast erandina igas formaalses ja kokkuleppelises grupis, kus ma olen. Võib-olla kõik tunnevad. Sest kõik mõistavad ennast kõige paremini ja teavad kõige paremini, mille poolest nad pole nagu kõik teised. Kuigi samas jällegi... seal on terve kari inimesi, kes on täiesti hullud gruppide järele. Kohe, kui mingi uue liigituse endale saavad, moonduvad selle tüüpiliseks esindajaks ja naudivad seda sajaga.
Kui sa oled kellegagi juba mõnda aega kokku-lahku-mängu mänginud ja väidad, et praegu oled sa täisti vaba mitteseotud saadaval... Kuidas sa tegelikult aru saad ja vahet teed, kas sa lõpetasid juba mängimise ära ja oledki vaba või on kokku-lahku-mäng parajasti lahku-asendis?
Ja kuidas sa aru saad, kas sa mängid kokku-lahku-mängu, kui su suhted oletatava mängukaaslasega ei sisalda omavahelistest suhetest rääkimist.
Veendumustest.
1. sort. Need tulevad mingist ürgsest sügavast äratundmisest. Vahetust vaieldamatust hea ja Halva, õige ja vale teadmisest. Veendumus, mis on päris osa sellest inimesest. Ja kui inimene sellest räägib, siis ta tegelikult tegeleb oma peas oleva täiesti seletamatu kinnistunud asja sõnadesse panemisega. Sõnadesse vägistamisega. Kirjeldada üritamisega. Sest see on seletamatu. Ta ei tea, miks, ta lihtsalt teab. Ja on oodatav, et need, kellel ei ole seda veendumust, ei saa niisugusest seletustest aru.
2. sort. Need tulevad kogu saadaval oleva infoga tutvumisest. Enda teemaga kurssi viimisest. Põhjuslikkuse ja kõige taga peituva loogika mõistmisest. Ratsionaalsetest seletustest ja õpetustest. Inimene on veendunud, sest ta on näinud piisavalt tõendeid, selgitusi, tuletuskäiku. Ja ta saab seda edasi anda. Ta võib oma veendumuse saamislugu ümber jutustada ja temast saadakse aru. Isegi võidakse uskuma jääda.
Sa ei saa mind veenda vegan olema.
Ma ei saa sind veenda taaskasutama.
Mu lemmikteksad läksid katki ja ma olen alustanud uute lemmikteksade otsinguid. Lemmikteksad peavad olema tavalised. Mugavad ja parajad muidugi ka. Aga tavalised. Nii, et ma saan nendega koolis käia. Et ma saan nendega läbu peal käia. Et nende juurde sobib valge triiksärk ja näeb korralik välja. Lihtsad naiste püksid, mis sobivad peaaegu igat värvi särgi, dressika, kampsuniga. Lisaks peab lemmikteksadel olema rahuldav komplekt taskuid. Ülesanne on suht raske eriti praegu käigus oleva püksimoe juures. Peaaegu kõikidel teksadel on tagaosa kujundatud elementidega, mis loovad optilise illusiooni lontivajunud lapikust tagumikust. Taskud paigutatakse liiga alla, vahel mingi haige nurgaga ja tagumikuosa kulutatakse poole reieni muust kangast heledamaks ka. Et ikka paistaks, et seda tagumikku jätkub igale poole laiali. Mis sai prinkide väikeste pepude moest. Millal see tagasi tuleb.
Meil on koolis üks tüdruk, kes flirdib kogu aeg. Igal pool. Vestluskaaslase soost, vanusest, huvist, perekonnaseisust hoolimata. Ta kasutab ka julgelt põsepuna ja tema tehnika sisaldab kõva häälega kõige peale naermist, sõbralikke kohmakaid mükse, punastamise teesklemist, edvistavat kõneviisi, edvistamist üldse, ripsmete plaksutamist, liialdamist umbes kõiges. Ta on hästi innukas, ta ei tõmbu tagasi ega mängi peeneid mänge. Ta flirdib kogu hingest. Hüsteeriliselt. Ja me kõik peame teadma. Õnneks on tal suht ilusad jalad. Aga kui see intensiivselt erootiliselt pealetükkiv olemine samas tempos jätkub, tuleb see plika ühel päeval alasti kooli. Praegu igatahes areneb selles suunas küll.
Ahjess mul on nii ilusate piltide nii head allikad
Ricky Martin on gei. Gei olemine on loomulik. Mõned ikka vahel on. Ma mõtlen, kas varsti saabuvad ajad, kui selebritid astuvad välja, teatades: ma olen mustanahaline. Ja sis me mõtleme, kas ta on alati olnud või ta alles nüüd hakkas või alles nüüd sai aru. Ja uhkeldame, kui me juba enne tema väljatulemist seda kahtlustanud olime.
Ricky Martin on gei. Varem olevat öelnud, et ta on biseksuaalne. Ma vaatan teda ja mõtlen, et bi-na on ta veits seksikam. Kas seksikus sõltub sellest, kui paljudest inimestest võiks vaadeldav inimene olla seksuaalselt huvitatud? Sest justkui oleks geina kaks korda vähem seksikas.
Usaldamine. Kas ma olen sellest juba rääkinud? Ma leian, et sõnal 'usaldama' on nii palju suht erinevaid tähendusi ja kasutusi, et seal võiks rohkem sõnu selle jaoks olla.
'Ma usaldan sulle ühe saladuse. Ma tean, et sa ei räägi mu saladust edasi.'
'Ma usaldan sulle ühe minu saladuse. Ma ei pea muretsema, ma tean et sa ei tõrju mind selle pärast.'
'Ma usaldan sulle oma keha. Sa ei kasuta seda kurjalt ära.'
'Ma usaldan su arvamust. Ma tean, et sa tead, millest sa räägid.'
'Ma usaldan sulle oma kodu võtmed, sest sa ei riku mu privaatsust ega võta mu vara.'
'Ma usaldan sulle oma auto võtme. Sa sõidad ilusti ja hoiad mu autot.'
'Ma laenan sulle raha, sest ma usaldan su lubadust see tagasi maksta.'
'Ma usaldan su maitset, vali ise mulle see asi.'
jne
Kas see, kellele sa usaldad oma keha, on see, kellele sa usaldad oma saladused, on see, kellele sa usaldad oma auto?
Mul tekkis õpetamisel korraks hämming ja ma ei saanud ise hakkama. Läksin kooli, läksin ühe matemaatika õpetamise õppejõu juurde ja küsisin. Sai parem. Ma olen hoitud, mul on igati turvaline keskkond õpetajaks õppimisel ja õpetamise harjutamisel. Ma mõtlen veits murelikult, mis ma siis teen, kui ma olen päris õpetaja ja kusagile takerdun. Mai saa ju siis iga kord nutuga didaktika kabinetti joosta ja abi küsida. Ma pean kunagi suureks saama.
Või sis ma lissalt karjun nende peale. Variant b peab jääma.
Ma panen siia ühe sellise nutuse laulu video ka, mis on suht kena kuulata ja otsapidi ühte teemasse ka
Elufilossofia. Oli huvitav lugeda. Tahaks öelda - "Lapsepõlve muretud mängud." Aga see ei oleks õiglane. Vist?
ReplyDelete