Monday, March 22, 2010

some say you're bitter

Ma olen olnud paha paha tüdruk. Kella kaheni üleval, kuigi homme algab kool kell kaheksa. Ja ohh, mulle tuli praegu meelde, et seal loengus on ju üks suht kodustatud välimusega noormees, kes eelmine kord ise muga rääkima tuli. Nüüd ma üleni kahetsen, kui mai lähe.
Samas jällegi... suht ära hakkab väsitama, et ma pean loengus peast kinni hoidma ja ahastuses mõtlema vaheldumisi: 'mõni ime, et Taliesin nii imelik on' ja 'vau, kuidas Taliesin selle kõige juures nii normaalne välja tuli.'
Ei midagi.



Eile ma nuumasin oma self-imaget'it. Tegelt tegin seda aint hommikul. Õhtu osutus lissalt pool-puhtaks piinaks. Et siis. Mul on selline ettekujutus, et lahedad inimesed on aktiivsed. Ja et asjades osalemine ja kohtades käimine ja pakkumistele 'jah' ütlemine viib paratamatult toredate inimeste ja eepiliste juhtumisteni. Sellega seoses olin jälle vabatahtlikuna abis olümpiaadi läbiviimisel. Oli tore. Nägin palju ilusaid andekaid noori. Sain tasuta süüa ja šokolaadi ja asjalik olla. Õhtul olin kaubanduskeskuses inimestele pindakäija. See ei ole vabatahtlikkus, see on töö. Töö, mis alguses tundus nagu suurepärane asi, mida teha. Sest (1) üllal eesmärgil - kogun annetusi ja (2) kohandatava õhtutitöötamise graafikuga ja (3) saab palju suhelda. Aga oh häda. Üllas eesmärk on neetult kaugel nii saavutatavuse kui releitimise mõttes. Õhtul tundide kaupa kõva pinna peal seismine ja naeratamine ajab mul igasugused kohad valutama. See ei ole ikka päriselt suhtlemine, kui ma lissalt ühte ja sedasama kõnet kordan ja inimesed vahelduvad ja ma ei tee neil enam vahet ja nad ütlevad raha küsimise peale 'ei, aitäh.'
Kuigi natuke mind toidab see positiivne tagasiside, mida ma oma rajalt mahavõtmise tehnika eest saan. Ja see on ka šef, et tülitatavate inimeste väljavalimise meetod on täienenud ja ma suudan juba ennustada, kellelt saab, kellelt mitte. See on tegelikult väga lihtne. Noored paarid: esitan pakkumise mõlemale ja siis tüdruk vaatab naeratades ootavalt oma kutile otsa ja siis kutt teab täpselt, mis mulje see jätaks ja annetabki raha. Nii neetult lihtne. Kusjuures, üksikud naised üldiselt eelistavad midagi eriti üleolevat mühatada. Ja ma isegi ei usu, et need kuttidega tüdrukud üksi olles oleksid raha annetamisest huvitatud. Nad on huvitatud, et nende kutid üritaksid endast head muljet hoida/jätta. Siuke põnev sotsiaalse mõjutamise mehhanism. Teine asi on üksikud mehed, eriti vanemad mehed. Need on ka lahked. Siin võib see töötav faktor olla minu sugu ja vanus, aga minesatea.
Mis ikkagi ei võta ära valutavaid jalgu ja meelekohti.
Kolmapa olen lahtiste uste päeval aktiivne. See toidab. Filoloogide aitamine programmide ja arvutite kasutamisel toidab ka. See on mõnus.

Üks ilusti riides vene vanamees nägi meie ühise keele puudumisest hoolimata palju vaeva, et mulle edasi anda mõte: armastus on kõige tähtsam.


Cause I'd get a thousand hugs
from ten thousand lightning bugs


Ideeliselt peaks vist arvuteooria ja mingite slaididega tegelema. Maisaaaru kuidas need nädalad nii kiiresti lähvad. Täiesti ulme, ma ütlen. Alles see kõik hakkas. Mul on juba pooled eksamite ajad ära valitud. Sess paistab nurga tagant.

Ma ei väsi imestamast. Ma püsin imestamisvõimelisena. Ma muudkui küsin endamisi: Miks ometi? Kuidas ometi?
1.mõned inimesed kasutavad internet explorerit igapäevaselt ja hea meelega
2.mõned täiskasvanud inimesed kasutavad hot või hotmail postkasti (sirlast saan aru)
3.mitmed inimesed ei oska üldse internetist otsida
4.normaalsena paistvad inimesed kasutavad msnis meeletult pikki sõnakõlksudest, sloganitest ja emoticonidest koosnevaid nimesid
5.põsepuna
6.kõik need lollid asjad, mida telekast näidatakse ja millest ma õnneks suurt ei tea


Aga ma ei saa ju mingisse teise kohta elama minna. Mingisse teise linna. Mingite teistsuguste inimeste hulka. Sest seal on kõik teine. Ma olen siin juba harjunud. See võttis mul nii palju aega ja vaeva, et hakata inimestest aru saama. Et ära õppida kõik need käitumisnormid ja kirjutamata reeglid. Ma saan juba aru, kuidas see kõik käib. Ma juba oskan. Suht hästi tuleb välja juba. Siis ma peaksin ju uuesti õppima, uuesti katsetama, uuesti korduvalt feilima. Ja ma olen juba selle linnaga harjunud. Ma tean, kust infot saab, ma suudan juba võõrasteski kohtades orienteeruda ja ennast päästa. Mul on siin lemmik-linnaosad, lemmik-tänavad, lemmik-kõrtsid ja lemmik-mänguväljakud. Siis ma peasin need ju uuesti leidma, otsima, katsetama, pettuma.
Ma ei saa ära minna, sest ma olen alati siin olnud.
Ma tahan ära minna, sest ma olen alati siin olnud.


Mõtsin välja, mida ma oma sünnipäeva puhul teen. Aga sinna on peaaegu kuu veel aega. Niiet ma praegu ei levita. Saan veel ümber mõelda ka ja nii.

Kõik sulab ära ja voolab jõe poole ja voolab ära.


peaks tantsima minema ka mingi päev ma mõtsin

No comments:

Post a Comment