beneath these dirty sheets



dumped via im count: 3

Ma mõtlesin, et ma teen siia üleni pika mittemidagiütleva keerutava mitmekihilise postituse oma isiklikest asjadest, mis ei ole tegelikult kellegi teise asi, aga ma tahaks diip ja põnev paista, sis ma annan siin odavalt mitme lõigu ulatuses teada, et mul on isiklikke asju, mis pole kellegi teise asi.

Ma mõtlesin, et ma teen siia ühe minipostituse, sest tegelt töötavad mu postitused minu jaoks timestampidena. Et ma hiljem kunagi sõltumatu kronoloogina saan tulla ja vaadata, mis oli enne mida ja millega seoses. Sest ma ise tavaliselt tean pisikeste märksõnade järgi, mis värk on.

Ma mõtlesin, et teeks siia ühe sellise asja.
1. Inimesed on nõrgad. Mul oleks vaja tugevaid inimesi, kes suudavad end ise kaitsta, tulevad ise toime oma värkidega. Nii, et mina teen, mis mul on vaja teha ja nemad teevad, mis neil ja kui kellelegi miski ei meeldi, siis ta kohe ütleb. Aga keegi ei pea kellegi teise eest mõtlema, teda millegi eest katsma... Nagu kassidega. Ma lähen kassi kiskuma ja talle see ei meeldi, siis ta küünistab mind. Või läheb eest ära. Ma ei pea kassi torkima minnes kaaluma, et huvitav, kuidas kass selle kohta arvaks ja võibolla pole praegu hea aeg ja äkki talle ei meeldigi. Täiesti üleliigsed mõtted. Kohe saan teada... Kaitsma pean ma oma last. Sest see on minu töö. Kõik teised inimesed võiksid endale küüned/kihvad kasvatada ja igaüks võiks tunda ennast üleni vastutavana oma vigastuste eest. Mina kaasaarvatud. Minu töö ei ole teisi täiskasvanud inimesi kaitsta. Ja kellegi töö ei ole mind kaitsta.
.See oli enne. Nüüd pärast mõningasi tagasisidestamisi...
2. On tulnud aeg pöörduda tagasi klassikaliste väärtuste juurde. Inimestel on tunded. Mina, kui inimestest tegelikult hooliv empaatiline ja sotsiaalselt intelligentne olevus peaksin seda igal sammul arvesse võtma. Ma pean sagedamini panema ennast teiste inimeste olukorda. Pean mõtlema läbi, mida mu teod ja sõnad kaasa võivad tuua. Jälgima vihjeid ja märke ja olema ettevaatlik ja tähelepanelik. Mul on vaja teisi inimesi, et eksisteerida. Kui ma kohtlen inimesi halvasti, siis mul varsti ei ole neid enam ja mul endal on halb. Ma peaksin sagedamini seadma teiste soovid ja tahtmised enda omadest ettepoole, sest ma pole enam väike laps, kes võib karistamatult nõuda ja võtta ja teha, mille järele tal isu tuleb.

Mis inimesed need on, kes saavad uputada oma värke töö tegemisse ja siis teevad tänu sellele roppu moodi palju tööd lühikese ajaga ära. Tahan ka. Mingi sidrunid ja limps teema, vaata.

Onju Tori Amos on nagu Kate Bush natuke.

Comments