Sunday, October 24, 2010

prescribed nonsense

On pühapäev tore päev tore päev!!1



Helistavad täna mulle mu parimad sõbrad ja kutsuvad mind ja mu last kaasa, et veeta üks hästi tore lõbus sisukas pühapäev. Ja ma pean neile ütlema, et ma ei saa. Sest mul on igasuguseid olulisi asju teha, mis on olulised ja ma pean neid üleni tegema. Veel mainin ära, et kavatsesin lapse viia kuskile sõprade juurde mängima, et mul oleks parem teha kõiki neid olulisi asju. Seejärel, mida teevad nemad, mu muidu silmatorkava mõistuse ja taiplikkusega sõbrad? Nad haaravad möödaminnes kaasa kõik kõik ümbruskonna samaealised lapsed ja võtavad need endaga kaasa. Et veeta üks hästi tore lõbus sisukas pühapäev. Selle peale, et näiteks võib-olla minu last teemasse kaasata, nad ei tule. Em... kas ma just ei maininud, et mul oleks veits nagu justkui vaja täna lapsele seltsi?
Niisiis. On pühapäev. Kedagi pole kodus. Kõik on kusagil mujal hävimas oma parimat pühapäeva ever. Mina olen lapsega kahekesi kodus. Vannun omaette läbi hammaste, võrreldes ühte võimalikku stsenaariumit käesolevaga. Pean tegema kõiki neid olulisi asju, mis on olulised. Noh ja muuhulgas ligikaudu n korda pooltunnis laskuma diskussiooni igasugustest legodest ja nende igapäevamuredest. Ja pean maha rohkeid emotsionaalseid arutelusid sellest, kas laps peaks saama arvutist vaadata iga talle pähetulnud asja kohta juutuubist videosid sel ajal, kui emmel on vaja värke üleni teha ju. Ja kaotan kogu aeg ära oma mõttejärje ja saan umbes mitte üldse keskenduda. Ja vihastan ennast korrapäraselt seaks ja tagasi kõiksuguste pärast.
Näiteks tahtmine tükki küljest ära hammustada inimesel, kes suudab üle msni üle mitme maa ja mere mind oma kaugeleulatuva dickhead olemisega närvi ajada.
Või mingi neetud kassapidaja, kes veedab keskmise pikkusega järjekorra teenindamiseks umbes kolm igavikku ja kolm tundi sinna peale. Eksides kogu aeg oma tegevustesse ära ja esitades sealjuures erinevaid idiootseid küsimusi. Umbes nagu kliendid peaksid teadma, mis neetud häältsusega nad selles konkreetses poes nimetavad neid vahaselt läikivaid mürgiõunu. Džiises... need on lissalt mingid ubinad, mis ma võtsin, sest need paistsid head, kust kuradi kohast mina peaks teadma. Ja sis ta muidugi kaalus mu poole pihutäie pähklite hinnaks 90 krooni ja ma käskisin tal need tagasi panna. Sest kamm oon. Ja tead mis ta teeb? Ta hakkab selleks kusagile helistama. Umbes nagu ma poleks just kolm igavikku pluss kolm tundi järjekorras passinud. TürTruksel küll, ma ütlen.
Ja nii edasi.

Ei, töötu olemine ei muuda mind armastavaks hoolivaks hellaks loomakeseks, kellel on pehmed väärtused ja kes hindab kõrgelt asju, mida raha eest ei saa
Muudab mind hoopis mürgiseks. Või oota... Ma olin juba alguses nii.

"I believe that sex is one of the most beautiful, natural, wholesome things that money can buy." - Steve Martin.

Sügis on ka nõme. Ja talv. Kevad on lahe ainult selle pärast, et pärast seda tuleb suvi.
Tavaliselt ma endamisi salaja muigan, kui inimesed räägivad, et nad ei tule oma keskkonnaga toime ja nad ei saa aru ja ei oska sugugi. Endamisi salaja muigan ja mõtlen, et võimekamad inimesed suudavad kohaneda. Adapteeruvad. On õppimisvõimelised ja paindlikud. Vingerdavad ükskõikmis välja ja säravad kahvel sinna juurde.
Aga täna mai muiga. Sest täna olen mina see, kes üleni vihhkab seda kliimat, neid tänavaolusid, seda kaubavalikut, liikluskultuuri, teendinduse taset, majandusseisu ja asjade korraldust.

Saapaid mul ka pole ja jalad saavad märjaks. Märgade jalgadega külmadel tänavatel käimisest nõmedamaks vist ei lähegi. Igasugused sesmõttes väheüllatavad metalipeded on mu juba peaaegu veennud ALPI papude usku. Samelini saapaid viisin vabrikusse parandusse ja kingsepp vaatas neid imestunult: "Te olete neid mitu aastat kandnud?" Jaa, see oli umbes see, milleks ma need ostsin. Et mitu aastat kanda. Need on saapad. Mis te sis mõtsite, ma teen nendega?



Donnie Darkot vaatsin ka. Oligi üleni awesome.

1 comment:

  1. Vähemalt on viimasel ajal jälle internetti tööpakkumisi tekkinud. Ma olen ise ka lahtiste silmadega ringi vaadanud ja viimase paari nädala jooksul on isegi õnnestunud mõned cv-d saata, nii et vast leiame ikka mõlemad midagi. :)

    ReplyDelete