teeme nii, et ma infektin sind

Nunuh. Eks ma sis pajatan oma tööst. Ma olen arvutitega töötav ringisahkerdav inimestega suhtlev asjapulk, kelle tööülesannetes on muuhulgas kirjas 'ülesanded oma initsiatiivil.' Sügisel hakkan õpetama ka.
Eile ma näiteks saatsin tervele karjale inimestele kirja, et mulle oleks hullult hullult vaja nende fotosid. Söötsin kogu kirja google translate’ile kah ette, sest minesatea, mis emakeel neil inimestel siin on, eksole. Igaks juhuks saadan mõlemas keeles. Sellise kergelt pealetükkiva õrnalt meeleheitliku kirja lõppu mainisin, et "Viimase variandina olen valmis teid ise pildistama." Ja ma olen küll kursis inglise keeles leiduvate mitmetähenduslike sõnadega, aga kui uus töötaja teatab oma juba leebeid ähvardusi sisaldava kirja lõpus, et "Over the last option I am willing to shoot you myself," kõlab see tegelikult veits kahtlaselt.

Aga tead, mis mind üleni närvi ajab? (jamh, ma lõpetasin korraks tööst rääkimise)
See, kuidas inimesed, kelle poole ma pöördun abipalvega, on kasutud tolgused. Natuke täpsemaks minnes… tead seda värki, kui sa vaatad kogu interneti läbi mingit asja/infot otsides ja käid lisaks veel kõik poed/kontorid kahvel läbi ja vaatad nädalate kaupa mingeid näkaseid ajalehekuulutusi ja suht juba kopp ees ja ikkkka ei leia. Ja siis lõpuks niimoodi ühel õhtul juba poolpassiivses olekus, õlleke näpus ja silm poolkinni, viskad oma soovi fb seina peale kah. Minesatea, äkki mõni su mitmesajast sõpsist oskab mingit head nõu anda. Ja siis. Umbes juba viie minuti pärast on keegi seda kommenteerinud öeldes näiteks: aga tee seda kõige iseenesestmõistetavamat asja, mida inimesed tavaliselt esimese asjana teevad. Või: aga vaata sellele aadressile www.seeasimidasaotsid.ee.
Ja ma olen nagu… päriselt? Kas te tõesti arvate, et ma ei ole juba seda kõike teinud? Arvate, et see on nüüd mingi tohutu värskendav uus infokild, mille peale ma ise poleks elusees tulnud.
Tahaks uut korterit – Aga vaata kinnisvara.ee
Tahaks tööd – kas sa töötukassa kodulehele oled vaadanud?
Kellel seda filmi on? – aga tõmba internetist.
Tahaks ühte asja– aga mine poodi.
Mh. Nomaitea.

Täna ei saandki tööd teha. Serverid kõik maas. Kõigil normaalsetel töötajatel vaba päev. e-mailid ei liigu. Programmid selle opsüsteemiga ei tööta. Häda ja viletsus.

Vedasin ennast eile Genkluppi ka. Keskpäraselt mõnus. Viiekas oli natuke palju selle eest maksta. Ma pole ilmselgelt mingi kontserdiarvustuse inimene. Oli muusika. Osa oli varem valmis teht ja kanti hoolikalt ette, osa valmis jooksvalt kohapeal. Rahvast oli õudselt vähe. Nüüd läheb jälle tükk aega enne, kui ma olen jälle valmis tundmatute esitajatega tundmatule üritusele minemise eest raha väljakäima.
Kuigi üks Oh My Dub pidi varsti tulema. Aga see ei ole tundmatu. Ma ükskord käisin. Oligi üleni oh my. Soovitan.

Istun arvuti taga ja kuulen kõlaritest kappadi-kappadi-kappadi-kapp. SMS tuleb. Tuleb kapates. Hobustega. Jõuab kohale, jääb kappamine järgi ja telefon teeb piiksu. Kirjutan SMSi vastu ja saadan teele. Kõlaritest kostab kaugenevalt kappadi-kappadi-kappadi-kapp ja kui kappamine lõppeb, ongi sõnum läinud.
Hobused on loomulikult veidi tolmused valged suured loomad lehvivate lakkade ja aurava hingeõhuga. Piiikkade jalgadega tugevad elajad. Vähemalt viis.

Ma mäletan, et Maximas olid müügil mingid täiesti puuvillased ja sellest hoolimata täiesti ilusad trussikud. Peaks vaatama minema. Enne kui kõik nood neetud maxima-inimesed need omale krabavad. Nagu tavaliselt.

Ja sis oli täna vist üks asi nendel minu inimestel kusagil õunapuude all. Idüllilaadne toode. Selle peaks ka üle tšekkama. Vb veiniga. Homme saan lapse suvepuhkuselt tagasi.