Sunday, January 08, 2012

What would Buffy do?

Novembri lõpp, selline elavroheline

Jätame, eksole kõrvale selle, mis peegelpilt ütleb. Seda kaabakat ei usalda ma juba ammu. See, et riided vahel kitsad on või veits pitsitavad, on normaalne. Kasvav organism, las kosub ja pesumasin ongi mingi imelik, kahandab mu teksaseid ja täiskasvanud naine ei peagi noorteriiete poest saadud hilpudesse mahtuma. Ja teeme aint nalja selle pealt, kui mu armuke leiab, et mul võiks vähem pekki olla paaris kohas. Aga kui mu enda ema süngel toonil teatab: ega sinagi paksuks minemisest ei pääse...

Kuigi samas jällegi. Lähme paksuks. Läheme kõik. See ei tähenda, et me ilusad enam ei ole. Ma tean mitut paksu või mittekõhna või khm 'lopsakat' inimest, kes on minuarvates üleni seksikad. Ja üldsegi. Pole meil vaja seksikad ka olla. Ära siin naera midagi, et Originaalne Murca tuleb tarka panema. Vahel lissalt peab endale teadlikult meelde tuletama, et inimesed saavad niisama ka ägedad olla. Ilma iga hinna eest pandav paistmata. Isegi minul läheb vahel meelest ära. Mingi värk nagu.
Meil ei ole vaja olla seksikas. Ega pandav. Isegi ilus ei pea olema. Ma tean mitut jumalast ägedat inimest, kelle peale mul ei tõuseks ka miljoni aasta jooksul, aga kes on muidu üleni vapustav.


Aeroobset trenni peaks küll korrapäraselt ja kontrollitult tegema hakkama, tuletavad mulle meelde Toomemäe trepid ja tänavad. Käia või rääkida – selles on küsimus.
Jooksmine on välistatud, sest esiteks pole mul joosukingi ja teiseks on see linnaosa paskult täis neid liibuvates kombedes sörkivaid tüüpe ja see on linnavahel jooksmisele mingi halva maigu andnud.
Ujuda mai oska.
Lähim tantsutrenni koht on oma aeroobikatrennid ära kaotanud ja üle jõe on liiga kohutavalt kaugel käia.
Oh. Ni raske, ni raske.

Mul ei ole und.
Segasin ühe henna löga kokku. See peab väidetavalt natuke seisma, tundus mõistlik õhtul kokku segada, kui päeval sellega juba plaanid on. Lõhnab üleni hästi. Nagu muru niitmine. Või lakas hullamine. Võiks kohe hakata rääkima 'heast' ja 'õigest' võrreldes keemiliste värvidega, aga ma ei hakka. Sest ma ei viitsi nendel teemadel hüsteeriline olla.
Võibolla hiljem.
Mingitel muudel teemadel.

Mingi kuu vaatas aknast sisse, ma mõtsin, et teeb sis pilti kah juba

Niisiis. Kuna me juba siin nii head sõbrad oleme, jagan ma sulle sebimisnäpunäiteid. Seal on sebimine. Ja seal on sebida laskmine. Viimane on põmst lissalt kena ja avatud paistmine. Kutsuv. Aga sebimine, see on niigusune aktiivne tegevus. Pealehakkamine. Strateegiliste käikude tegemine ja nii.
Abitu olemine on sebida laskmine.
Abi palumine ja selle vastu võtmine ja sellele suhte ülesehitamine võib vabalt olla sebimine. Aga ei pruugi. See on osa lõbust, aga sellest ma räägin pärast. Millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, on võimu jagunemine olukorras, kus üks palub teiselt abi ja teine aitab ja nii hakkabki määramata ajaks olema. See, kes vajab abi, juhib. Võib-olla tundub see alguses veits intuitsiooniga vastuolus, sest kuidas saab võimul olla see, kes on ise hädas ja abitu. Saab saab. Sest tema otsustab, millal tal abi vaja on. Kui palju. Millist abi. Kui pikalt. Kellelt. Kuidas. Tema valib kohtumiste/abistamiste sageduse ja intensiivsuse. Tema võtab ühendust. Siis, kui tema tahab. Tal on motiiv.
Eriti kaval võte on abi paluda mingi raskesti mõõdetava tegevuse juurde. Mitte et löö mul nael seina või paranda mu auto ära. Vaid lohuta mind. Paku mulle seltsi. Aita mul õppida. Aita mul üle saada. Tule kaasa, ma ei taha üksi. Niisugused hägused asjad, mis ei pruugi kunagi saada lõpuni 'ära aidatud.'
Jumalast kaval, onju. Nüüd mine ja sebi keegi är.
Oh, mis sa mind tänad, pole tänu väärt. Teed teinekord õlle välja.

'See võib olla sebimine, aga ei pruugi,' on osa eestlaste paarituskommetest. Minu meelest üleni vahva. Meil ei ole traditsioonilist deitimist ja üldse pigem endaettehoidvad jahedad tüübid, kohe ei lao kaarte letti. Pealegi – poisid ja tüdrukud võivad niisama ka sõbrad olla ja hängida, kõik teavad.
Sa ei tea kunagi, kas inimene, kes sinult abi palub, üritab sind sebida või ära kasutada. Suht keeruline on öelda, kas kontserdile kutsumine tähendab peaaegu justkui deiti või ta tegelt ka arvas, et sulle võiks see kontsert meeldida. Kutse lauamänguõhtule võib tähendada, et sa oled suht hot ja varsti skoorid või et selle mängu jaoks on lissalt just nii palju inimesi vaja.
Miks sind sellele peole kutsuti?
Miks ta just sinu konspekte tahab paljundada?
Miks ta sulle ütles, et läheb sinna pubisse?
Miks ta tahab vana paju juures kokku saada?
Niisugune kogu aeg kahemõtteline mäng, mis ühel hetkel lissalt lõppeb kellegi jõulisema sammuga.
How forceful you are Brad. Such a perfect specimen of manhood. So dominant.
Kõige vahvam selle juures on see, et see laseb kõigil hoida otsi lahti. Olla ise veel ära otsustamata, kas see teine tüüp ikka on nii isuäratav, nagu esimesel vaatlusel tundus. Ja lasta tal otsustada sinu isuäratavuse kohta ka. Ilma oma tegelikke kavatsusi paljastamata. Isegi teadvustamata. Ja kui peaks välja tulema, et ta on tegelt saiko, ütled, et sa tegelt poldki temast huvitatud-huvitatud. Või kui peaks välja tulema, et ta on kellesegi kolmandasse armund. Või peab sind saikoks. Või koledaks. Tõlgendad oma käigud kohe neutraalseks sõbramehelikuks ja kõik korras. Rääkimata sellest, et selle meetodiga on võimalik täiesti viisakaks jäädes khm 'hoida korraga mitut rauda tules.' Mitut pinda paralleelselt sondeerida.
Nii põnev keeruline ja samal ajal egole ohutu mäng.
Hakka või igatsema seda, eksole.

Aga kõhugripp on selle pooles lahe, et... oota. Ei. Kõhugripp ei ole lahe. Üldse mitte. Kõhugripp on nõme. Kõhugripp imeb lurinal. Ta on paras sitapea. Ja värdjas. Viimane pätt ja kaabakas.

Mul on äge telefon ja sellele sai pandud umbes sama äge audioraamatute kuulamise programm ja mul on hästi palju head klassikalist ulmekirjandust sinna topit. Rääkimata kõrvaklappidest, sest puhkuserahad ja ma siis veel ei teadnud, kui suur mu elektriarve tuleb. Niiet ma kõnnin tänaval ja kuulan raamatut ja tead mis? Ongi üleni hea.

Aga tead, mis inimestest ma aru ei saa? Nendest inimestest, kes ei paista minust aru saavat. Nagu mismõttes? Ma olen jumalast lihtne. Ma isegi ei ürita seda keeruliseks teha. Täiesti müstika, kuidas neile saab midagi arusaamatuks jääda.

Koit mõtleb masinaid välja. Tavaliselt ta mõtleb väja, mida masin teeb ja lükkab edasi selle, kuidas masin seda võiks teha. Näiteks masin, mis tekitab rahakotti paberraha iga kord, kui keegi paneb mündi mingisse mänguautomaati.
Täna oli teemaks masin, mis teeb kivist saia. Sellel oli töötamispõhimõte ka. Masina sees peab olema niisugune plaat, mis keerleb, kui vändast keerata. Kivi paned ühelt poolt sisse, teises plaadi servas on sai. Siis väntad, plaat keerleb, kuni sai on seal, kus enne kivi oli. Võtad saia välja. Siis ongi. Kivist on saanud sai.
Ei, ta sai aru küll, et see oleks siis petumasin. Aga päris äge masin ikka.

Ohtaevas, kell on juba kolm. Ma peaks proovima teki all raamatu lugemist. Või midagi vähem interaktiivset.
Puhkus oli, muide, üleni tore. Ainult korra käisin töö juures, osa mu kola jäi kogemata sinna. Ainult korra lasin endal närvi minna mingi postkasti potsatava värgi pärast. Delegeerimine ja autoreply on täiesti kohustuslikud järgmine kord. Sest umbes ülepäeviti mingi 2-3 viieminuti asja tuli ikka üle neti ära teha.
Aga ma usun, et kiri sisuga 'olen puhkusel JA tööle ei tule' ennetas ka ikka paari asja. Eks esmapa sis hullume.

2 comments:

  1. Inimesed ei saa lihtsatest asjadest sellepärast aru, et nad mõtlevad kõik keeruliseks ja kahtlustavad, et kui miski on liiga lihtne, on sellel tagamõte. Kogesin sellist suhtumist iseäranis oma palja rindkere perfokaga "Äng".
    Buffy rulz!
    Muide, programm käsib mul praegu lahtrisse kirjutada "prost". :D

    ReplyDelete
  2. Algul see sebimisjutt tundus mulle kuidagi külm ja küüniline. Aga siis jõudis kohale, et ma olen ise umbes sama asja rääkinud koguaeg.
    Mõte on selles, et tegelikult ei ole häbiasi mõistust kasutada südameasjades ja enne püsisuhtesse hüppamist mõtlemine ja veelkord mõtlemine ei ole ka kuritegu.
    Muidugi on palju romantilisem uskuda armastusse esimsesest silmapilgust ja nii, aga tegelikult on mõistusel põhinevad suhted enamjaolt püsivamad.
    Lihtsalt, ma töötan iga päev naistega, kes on oma elu täiesti p...sse keeranud, sest nad loovad oma suhteid ainult tunnete pealt ja nad ei saa arugi, et mõistust võib ka kasutada selles vallas.

    ReplyDelete