Sunday, March 25, 2012

I could be hurtful, I could be purple

Pühapäevahommikune pannukas on maastikuline.


Uskumatu, et ma ei ole veel sellest kirjutanud.
Ilusa poisi sündroom. Esineb meestel, kes on varasest noorusest peale olnud hästi ilusa näolapiga. Väljendub veel ka täiskasvanueas püsiva uskumuse või hoiakuna, et maailm on üks hea ja andestav koht ning kõik teistele keerulisena paistev on tegelikult väga kergesti ilma olulise pingutuseta lahendatav.
Vaata, lapsi kasvatavad ja õpetavad üldiselt naised. Emad, vanaemad, tädid, lasteaiakasvatajad, õpetajad. Emade sõbrannad ja õed ka teinekord. Naised kõik. Naised on lollakad. Naistele meeldivad väikesed nunnud asjad. Nagu näiteks ilusad inglinäoga poisikesed. Asi, mis hakkab selle juhuslikult ilusa poisslapse elus korduvalt ja korduvalt juhtuma, on järgnev: poiss teeb sigadust või satub pahandustesse; keegi satub peale ja tahaks hukka mõista või karistada, aga mõtleb ümber, sest poiss vaatab teda oma suuuuuuurte vasikasilmadega ja teeb oma kõige võluvamat naeratust ja kõik on andeks antud. Ja siis see kordub. Kodus. Lasteaias. Koolis. Mänguväljakul. Vanaema juures. Suurte ja väikeste sekeldustega, reaalsete ja kujuteldavate probleemidega. Ja kujuta nüüd ette, millise ettekujutuse see laps maailmast saab. Ta, rumaluke, hakkab uskuma, et kõik ongi naeruväärselt lihtne ja kergesti lahendatav. Et maailm on üks muinasjutuline koht, kus on alati päikest ja lilli ja andestamist. Et need, kes peavad tööd tegema või vaeva nägema või vastutust kandma või tagajärgedega tegelema, on lihtsalt negatiivsed masendavad vingatsid ja ei tea paremini. Elu on ju lihtne, kõik saab kergesti korda ja kõik, mis pähe tuleb, on võimalik.
Neil küll on ambitsioone, aga nad ei rabele nende pärast tavaliselt eriti, sest nad ei ole kunagi millegi pärast rabelema pidanud. Neil on küll aru peas, aga nad ei pea seda täiel võimsusel kasutama, sest nende jaoks ei ole olemas takistusi ega tagajärgi. Neil võib isegi erilisi oskusi või andeid olla, aga nad ei arenda neid, sest on saanud piisavalt palju imetletud ka lihtsalt eksisteerimise eest.
Siis nad käivad ringi, suu kõrvuni, silmad säramas ja käed taskus. Vallutavad aegajalt poolkogemata maid ja meresid ja naisi, saamata üldse aru kõige selle traagilisusest ja suuremõõtmelisusest. On niisugused lihtsameelsed ja naiivsed ja heausklikud. Sest selline on maailm neile algusest peale paistnud.

Paralleelparalleelsus.
Me õpetame tüdrukuid olema piisavalt targad ja ettevaatlikud, et nad ei saaks vägistatud. Selle asemel, et õpetada poisse olema piisavalt inimesed, et mitte vägistada.
Me õpetame inimesi kandma helkureid ja vaatama tänaval mõlemale poole. Selle asemel, et õpetada autojuhte inimesi mitte alla ajama.


Näiteks mul oli küll huvitav teada saada, et vahel inimesed ei salli mind mitte selle pärast, et ma oleksin rumal või vähe maailma näinud või nende kriteeriumitele mittevastav. Osa inimesi ei salli mind, sest ma olen neile pahasti öelnud kunagi. Norm-viivitus pahasti ütlemise ja asja kolmandate inimeste kaudu minuni jõudmisel on 2-5 aastat.
Aaa... või siis selle pärast ta minuga ei räägi. Et ma tookord poolnaljaga midagi sellist ütlesin? Mul polnud õrna aimugi. Ma mõtlesin, et mingi päris asja pärast...
Ma ei taha mõeldagi, kuidas tunnevad end inimesed, kellele ma meelega halvasti ütlen.
Ja see on nii imelik, sest ma ise ei tunne igapäevaselt ennast mingi jubeda õeluskotina. Mulle endale tundub, et ma olen ilge pugeja ja püüan vastikult kõigile kogu aeg meele järele olla ja kena inimene paista.


Laps millegipärast arvas, et oleks lahe mahakukkunud tulbikroonlehed veeklaasi panna.


Kõik algas tegelt sellest, et ma kolisin kõrgete lagedega korterisse ja võtsin enda juurde elama ühe igivana riidekapi. Pärast seda oli kõige loomulikum samm osta just tumepruun troonilik nahast tugitool. Kui kardinamure juba karjuma hakkas, saigi just must metallist toru sinna pandud ja kaltsukas kuus eurot pikkkkkade vanaaegsete triibuliste kardinate vastu vahetatud. Eile siis, kuna ma ootasin külalisi, vaatasin oma kodukohale vastavas kaltsukas ka ringi ja sain sealt paari sendi eest musti metalseid seina peale käivaid küünlahoidjaid. Nüüd mul saavad seina peal küünlad põleda. Põlesid ka. Oli ilus ka.
Aga mulle üldse ei meeldi, kui inimesed oma kodust fotosid internetti võõrastele inimestele vaatamiseks panevad. Saan aru, kui nad seda välja üürivad või kui seal on päriselt midagi uskumatult jagamisväärset. Aga fotod sildiga 'vaadake, kui hästi ma elan' päris ikka ei ole kena ju. Kas neil imelik ei hakka, et mingid võõrad vaatavad neile tuppa?

Mis mu sallimatusse veel puutub, on ettekannete slaidiesitlused. Tead, kui kiiresti on nendega võimalik mind närvi ajada. Võinoh, minu närviminek ei väljendu päriselt laudade ümber lükkamises ja kõva häälega mauramises. Tavaliselt pööritan silmi ja organiseerin ümber oma hoiakud selle inimese suhtes. Või panen pea laua peale ja püüan raskelt ohkamist varjata.
Näiteks, kui viimane slaid ütleb aitäh. Eriti, kui aitäh on kirjutatud näiteks kahe h-ga või selle järele on pandud hästi liiga palju hüüumärke. Kui selle järele on veel smaili ka pandud, on lissalt kogu ettekanne minu jaoks rikutud. Läheb veel aastaid enne, kui ma saan midagi selle inimese poolt öeldut väga tõsiselt võtta.

Millal puud lehte lähvad?

Ahjaa. Ma pidin tüütutest piduritest veel rääkima. On selliseid. Hästi targ(utav)ad ja kõiketeadjad. Muudkui käivad ringi ja ütlevad teistele täiskasvanud inimestele, mida nad ei tohi. Või keelavad rangelt endale mingeid asju.
"Sa ei tohi panna rösterisse ainult ühte saia." Tohin küll. Sest ma söön korraga ainut ühe saia ja ma tahan süüa värskelt rösterist võetud saia, mitte jahtunut. Kui ma paneksin kaks saia rösterisse, peaksin ma teise ära viskama, sest ta läheb selle ajaga vastikuks, kuni ma esimest söön. Ma panen oma rösterisse täpselt nii mitu saia, kui ma tahan. Rösterid ei lenda sellest õhku, et neil vahepeal ühes lahtris saia ei ole.
"Sa ei tohi panna väikest potti sellest suurema pliidiplaadi peale." Tohin. Las see raiskab natuke energiat. Kui ma panen poti sellest väikesema plaadi peale, raiskab see aega.
"Ära osta mahla, mis ei ole 100% mahl, vett saab kraanist ka." Okei, see on väga nunnu, aga mul näiteks ei ole kodus praegu jõhvika täismahla. Niiet kui ma tahan jõhvikatega jooki, pole mul ju justkui eriti valida, või mis?
"Me ei tohiks rummi juua, kui me just jõime veini, alkohole ei tohi läbisegi võtta."
"Kas sa siis ei tea, et piim vähendab kofeiini mõju?"
"Ära võta rohtu, ravimifirmad on kurjast."
"Jalgrattaga ei tohi kõnnitee peal sõita." (Ok, ma siis kolin oma 5km/h kiirusega tipptunnil autode vahele vingerdama.)
"Tuvidele ei tohi saia anda."
ja nii edasi

Vaatasin genklubis hipstereid ja mõtlesin, et huvitav, kas kõikidel ajastutel on peavoolu mood olnud vanemate inimeste ja pidurite ja peavoolu enda poolt mõnitatud.
Vaatasin päris poes veits ringi, tegin väkk ja ostsin kaltsukast ikkagi alt kitsad teksad.
Vaatasin öösel kiirsöögikohas noori ülemeigitud tüdrukuid oma burksiga välja kõndides raadiost kostva muusika järgi tantsimas ja kaasa laulmas ja mõtlesin, et mingi väärikus võiks ikka olla.
Vaatasin täiesti lootusetult nutmaajavalt hilja saabunud tudengite tagasisidet sügissemestri ainetele ja mõtlesin, et mis neil õisi inimestel küll arus oli.

8 comments:

  1. Ilusa poisi sündroom. See sinu teooria ei päde eriti. Sest. Esineb ka minul. Ehkki olin varasest noorusest alates täielik värdjas oma vistrikulise näo ja kohmaka olekuga. Keegi mind ei imetlenud ega armastanud. Keegi mulle midagi ei andestanud. Keegi ei nunnutanud. Kõik peksid ja mõnitasid. Põdesin, visklesin oma kompleksides hullemini kui vaevalt keegi kujutaks. Olin valmis suitsiidiks ja koolitulistamisteks. Aga et maailm on üks hea ja andestav koht ning kõik teistele keerulisena paistev on tegelikult väga kergesti ja ilma oluliste pingutusteta lahendatav, sellest olen hakanud päriselt aru saama tõesti alles nüüd, täiskasvanuna. Aga see, et et mingi väärikus võiks ikka olla, on küll tõsi.

    ReplyDelete
  2. rösterisse ei tohi panna vaid ühte saia, sest teise poole niidid põlevad läbi
    sa võid siis selle ühe saia pooleks teha;)

    ReplyDelete
  3. Panen esimese saia yhte vahesse. Järgmise teise. Nii igavesest ajast igavesti. Kordamööda. Kumb pool põleb läbi? Mitut läbipõlenud rösterit sa tunned? Ja mis siis kui põlebki. Mul polegi kahte röstsaia vaja ju.

    Lulu: Jep, mõtlesin su peale seda kirjutades. Arvasingi, et nii ytled. Aga kehtib ikka. Implikatsioon on yhte pidi aint. KUI noorelt ilus, SIIS vanalt lihtsameelne. Vastupidine ei pruugi olla.

    ReplyDelete
  4. "Alkohole ei tohi läbisegi juua" või "piim vähendab kofeiini mõju" kõlab minu jaoks sama moodi nagu "täna on ilus ilm", lihtsalt totakas small-talk.

    ReplyDelete
  5. See, et alkoholi ei tohi läbisegi juua, ei ole mitte small talk, vaid terve mõistuse hääl. Minu enda (enamvähem ürgajast pärit)kogemuse järgi ei saa ilmtingimata peavalu siis, kui liikide vahel on mingi vaheaeg, samuti kui on väike. Aga samas näen ma kogu aeg filmides, et pubides juuakse õlut koos millegi teravaga, niiet ma ei tea, kas nad ei hooli peavalust või on tänapäeval midagi teisiti. Ise pole jõle ammu niisugusele sündmusele sattunud, kus üldse oleks mitut sorti alkoholi.

    ReplyDelete
  6. Mattias20:41

    Laps millegipärast arvas == vaata kui loll laps.
    Panin pildi blogisse üles == vaata kui lahe laps.
    Mixed messages, bitch!

    ReplyDelete
  7. Kas see pliidivärk end ära ei nulli? Selles mõttes, et tavaliselt on väiksem plaat kiirplaat, kiirplaat võtab aga rohkem elektrit. Suurema plaadiga läheb natuke kauem aega, aga elektrikulu võib siiski sama olla. Kui sa muidugi ei ole nii moodsa pliidi omanik, et kõik plaadid on võimsad ja kiired. :D

    Aga autode ja liiklejate kohta pädeb see, et liiklejal on tunduvalt lihtsam pidurdada kui autol, kui auto juba hoo sisse on saanud. Kardan, et see kehtib mingil määral ka meeste ja naiste kohta - või siis on meid lihtsalt õpetatud uskuma, et meestel on kehvem impluse control.

    ReplyDelete
  8. Mul on kõik plaadid aeglased.

    See polegi nagu yhe ohutus peaks ainult selle või teise ylesanne olema. Saaks ju nii ka, et kuidagi mõlemad pyyavad silma peal pidada, et kogemata vägistamiseks või allaajamiseks ei lähe.

    ReplyDelete