'öö tuleb lõõtsutades õõtsutades puusi'
oi, need on ju nagu mänguasjad (saa üle oma seentest) |
Odava venekeelsete kirjadega henna ja natukene kallima internetist tellitud henna erinevustest ja sarnasustest:
- Internetist tellitavat saab internetist tellida. Õhtul oma voodis olles. Mul sattus veel lausa nii, et järgmisel hommikul sain juba kätte, sest see toodi lissalt heast tahtest mulle töö juurde ära. Luksuslik. Poe-hennat pean minema poest tooma ja tavaliselt ma selles poes ei käi. Niiet natuke on netist ostes see osa puudu, kus ma lõhun oma igapäevarutiini rütme ja sooritan pidulikku Henna Järele Rändamise Rituaali.
- Kaks eurot poestostes või viis eurot internetist ostes ühe sellise paki eest, millest minule jätkub kaheks värvimiskorraks.
- Kallimal hennal on õudselt peeeeenike pulber ja segu tuleb hästi palju ühtlasem. Niiet pealekandmine oli oluliselt lihtsam. Vähem seda poriga pläkerdamise tunnet. Nagu päris värv oleks, eksole.
- Lõhnavad ühte moodi.
- Kallist interneti-hennat lihtsam maha loputada küll ei olnud. Võib-olla ma olin lissalt väsinud ka. Aga seda jämedat porist puru maha pestes on hästi selge, millal valmis on. Kui segu on üleni ühtlane ja kreemjas, pole üldse aru saada, kas veel loputada või aitab ka.
- Värvi vahe vist on ka. Kallim henna hakkab paremini peale ja toon on kuidagi... sügavam. Kas toonid käivad sügavaks, onju?
rabavalt kütkestav rabamänni juur |
Treffneri ees seisis ükspäev kolm mootorratast, ma vaatasin.
Tead, et on olemas mingeid (gümnaasiumi)noori, kes oma püüdlustes ägedad ja originaalsed paista, jõuavad selleni, et nad peaksid õpetajaks hakkama. Ja vahel on see kombineeritud plaaniga saada siis ühtlasi ka ühe kooli Kõige Ekstravagantsemaks Originaalsemaks Põnevamaks Õpetajaks. Mis on natuke sohk. Sest olla ühe kooli kõige ekstravagantsem õpetaja, on umbes nagu olla kõige pikem pöialpoiss. Kõige paremini esinev arvutiteadlane. Üldse pole palju vaja, et olla kõigist teistest õpetajatest värvikam - mõne kooli puhul piisab juba sellest, et kannad punaseid kingi.
Samas muidugi, kui sa oled juba ühiskonna mõttes kasvõi mõõdukal määral ekstravagantne, annab õpetaja olemine sellele hiigla palju juurde. Inimesed võtavad õudselt rahulikult, et sa kannad punaseid kingi ja sõidad mootorrattaga ja värvid juukseid roheliseks, kui sa oled disainer või kujundaja. Mingi kunstiinimese värk, tavaline asi ju. Aga kui sa osutud sellise igapäevase elustiilina harrastatava kentsakuse juurde õpetaja olema, on see äkitselt üllatav hiigla lahe ja imetlusväärne.
Seega - igasugune isikupära iseärasus on õpetajatel võimendatud. Kollektiivi sees, sest sageli oled sa seal see ainus veider. Ja kollektiivist väljas, sest sa oled ju õpetaja ka, lisaks muule.
Pügan juukselõikajaga jälle külgedelt juuksed nulliga maha (olingi jube karva kasvand) ja mõtlen, et seal on mingi kummaline nauding niimoodi ise oma käega oma naiselikkuse ja ilu sümbolit maha lõigata. Masina surinal. Oranžis öösärgis paljajalu vannitoa peegli ees seistes. See on kuidagi... ilus.
Jalutan läbi turbaraba poolikult pilvikutest punavat korvi käes kõigutades ja seletan inimestele, et feministid ei ole need naised, kes kostümeerivad end võrdsete õiguste saamiseks meheks, st koledaks haisvaks karvaseks hoolitsematuks. Vaid hoopis need, kes näevad ikka välja nagu ilusad naised ja tahavad sellest hoolimata austust ja arvestamist. Tundub loogilisem lissalt.
Tulen läbi kesklinna ja mingi kevad on sügise sees lõhnamas ja linnud. Ja veinikoha ees istub üks mees, keda ma tean, kes luuletab. Kuna ma juba niimoodi romantilises olen, teen temast ka pilti. Siis ta küsib, kas ma tean, et Odessas on laul Murkast. Olevat paras bitch olnud.
loojang pilvepiiri taga |
Tema: ma pole kunagi näinud naist, kes rõõmustab, et saab kedagi teenindada
Nojah, ega muud poldki.
olin oma elukaaslasega elanud üle 10 aasta juba koos ja tulin kord linnast kaasas pakk
ReplyDeleteüks külamees küsis, et mis see on
mina, et no vaata kui ilus, see on sellins kandik, millega saab kallimale voodisse hommikusööki viia, keerad kandikule jalad ala või sealt ära
tema siis imestab, et elate koos juba üle kümne aasta ja ikka viite üksteisele hommikukohvi voodisse, mina aga rõõmsalt veel, et muidugi, mis sa siis arvad
ma ei usukunud mingisse kaetamisse ega midagi, aga pärast seda jutuajamist kurat hakkaski see elu meil keerama nii metsa, et kohe oli metsas;)
üks eesti tedmamees ütleb ikka, et kui mõni asi on sul hästi, siis ei tohi seda ära kiita
sel mehel, kes seal külatänaval mu kooselu kadetses, läks oma isiklik kooselu oma kaasaga lahku suure pauguga ja skandaaliga ja see aeg, kui mina punapõsise rõõmsa noorikuna ta silme ees vehkisin oma hea suhte ja tulipunase ilusa kandikuga, oli tal juba kõik unstus
kui ma hiljem olen teda linnas kohanud, tuleb ta ikka juurde ja küsib, et kuidas läheb, ma enam ei kiida, et see ja teine asi mul hästi
kord küsisin, et kas ta tol korral südames väga kadestes mind ja mu elu ja ta tunnistas ausalt, et jah, et tema ei saa oma suhtega hakkama, aga mingi lasteaednik siis temast targem ka edukam tahab olla, et no ebaõiglane ;)
ei tea, et kui elad mingis arhailises ühiskonnas, siis hakkavad ka mingis arhailised reeglid kehtima?!;)
setod on ju ma mõnede kommetega lausa keskajas
> Pügan juukselõikajaga jälle külgedelt juuksed nulliga maha (olingi jube karva kasvand) ja mõtlen, et seal on mingi kummaline nauding niimoodi ise oma käega oma naiselikkuse ja ilu sümbolit maha lõigata. Masina surinal. Oranžis öösärgis paljajalu vannitoa peegli ees seistes. See on kuidagi... ilus.
ReplyDeleteTahad sa sellest kuulata?
> setod on ju ma mõnede kommetega lausa keskajas
Ju siis on mõistlikud kombed kui nii kaua kestavad. Huvitavam oleks mis ajas me ülejäänud oma kombetusega oleme..