Thursday, November 01, 2012

If there is a God, his plan is very similar to someone not having a plan.

- See on sul siis krooniline!
- Ega see mul nii tihti ka ei ole - kolm-neli korda aastas.
- Neli korda aastas on kroonilise definitsioon.
- Sel juhul on mul krooniline pohmakas ka.

Varjud seinal
(Siia peaks mingi eepilise fotofiltri ka peale panema, oleks eriti khuul.)


Elu- ja muu isu äraajamise moodsaim kiirretsept sellesse hilissügisesse: Avastada, et su uus lootusi, unistusi ja tulevikuplaane täis korter on elamiskõlbmatu. Siuksed lood meil siinpool sood. Võinoh, sesmõttes, et elada saab, kui leppida maksimaalselt 17-kraadise toasoojaga. Kui ei kütaks, oleks kolmteist. Ja õues on miinus kaks. Sesmõttes on ikka paras leitsak tegelikult.
Niiet maiteagi, mida täpselt peale hakata. Proovisin nohusse jäämist - ei aidanud. Vingumist olen ka proovinud ja natuke hädaldamist. Praegu on käsil mu tavaliseim lähenemine probleemidele - sellest blogimine. Eks vaatab, mis ma veel välja mõtlen, kui tuleb välja, et see ka ei aita.


Kuulan klassikaraadiost tagantjärele kellakuuedžässi ja trullakad väikelinnud nokivad akna taga rasvapalli kallal. Tihased ja varblased on siuksed tšillimad. Võtavad pallist kinni ja matsutavad veidi ärevald ringi piiludes seal. Aga siis on ühed hullud linnud, tihasest natuke saledamad ja piklikumad, pikema noka ja mustade silmaümbrustega. Nagu multika-pangaröövlid või pesukarud, selliste silmadega. Ja need on üleni naljakad. Enamasti hoiavad pallist kinni nii, et nad on pea alaspidi. Ja kuigi rasvapallist pudeneb toitu juba lihtsalt sellele peale vaadates, kipuvad need väikesed röövlinäod seda palli nokaga toksima. Eriti vihaselt ja jõuliselt. Peaaegu hüsteeriliselt. Seemneid ja pekki lendab mitmes kaares. 


Ahju kütmise etapid:

  1. Katsu mõtlikult ahju ja mõtle, et peaks kütma vist.
  2. Liibu ahjule lähemale ja otsusta, et võib tegelt veel oodata, sest natuke justkui on veel soe.
  3. Piilu termomeetrit ja silmitse mõtlikult elektriradikat.
  4. Tee ahi lahti ja hakka puudekastist puid välja tõstma.
  5. Lükka kass eemale, et ta ahju ei läheks.
  6. Aseta puid ahju.
  7. Lükka kass eemale, et ta ahju ei läheks.
  8. Pane puude vahele ja alla paberit ja kasetohtu ja peenikesi puukilde.
  9. Aja kassi eemale.
  10. Pane paberile tuli otsa ja esimene ahjuuks kinni.
  11. Tee endale soe jook.
  12. Avasta, et ahjust vahib vastu täielik pimedus.
  13. Unusta jook või misiganes sul veel plaanis oli, topi veel paberit, säti puid ümber ja pane paber uuesti põlema.
  14. Kükita kahtlustavalt ahju ees.
  15. Rüüpa sooja jooki.
  16. Topi ahjuukse august natuke paberit veel ahju.
  17. Puhu.
  18. Asu rahulolevalt oma asju tegema.
  19. Pool tundi hilem võid asuda uuesti sammu 12 juurde ja nii kogu öö.

Tookord, kui kõik ei olnud veel nii raagu rebit'


Niisiis. Mis meil veel teemaks on. Ahjaa, kui me juba loetelude peal oleme. Täiesti lõpetamata struktureerimata põhjendamatu loetelu põhjustest, miks ma ei saa (veel) doktorantuuri minna.
  1. Mul pole juhendajat. Eestis on mõned üksikud inimesed, kellel on haridusteaduse doktor ja umbes kolm, kellel see on seotud matemaatikaga ja ma pole veel tundnud niisugust tõmmet ühegi suhtes. Kuigi, on väidetud, et see tõrge on mul lissalt tundlikus lapseeas puudunud isafiguuri julmad tagajärjed ja tegelikult ei peagi kellegi juhendaja teda juhendama, see on lissalt formaalsus ja kui ma endale Mentorit ja Teenäitajat ja Suurt Juhti ja Õpetajat tahan, on doktorantuur küll viimane koht, kuhu ronida selle otsingutel.
  2. Kui ma noorem ja naiivsem olin (nüüd ma enam nii noor ei ole), uskusin ma, et doktorikraad on suur ja ilus ja imeline asi, mis näitab inimese kvaliteeti kuidagi. Tema teadmiste ja kogemuste ja oskuste kohta midagi. Aga ma hakkan sellest uskumisest natuke võõrduma. Mulle tundub, et doktorikraadi ainus mõõdetavasse kasusse puutuv osa on see, et siis teised (doktorikraadiga) inimesed kuulavad sind. Ja et see on lissalt üks tobe mäng, kus me kogume publikatsioone nagu mingid lollpead ja taome pead vastu seina ja püüame selle tobeda mängumaailma juures täiega tõsist nägu teha. Niiet ma olen natuke solvunud selle süsteemi ja värgi peale ja kuni ma olen solvunud, ei saa ma seda mängu kaasa mängida.
  3. Ma tahaks maailma paremaks teha, sest mulle meeldib uskuda, et selleks teadus ongi. Aga ma ei oska. Maailma paremaks teha siis. Sest ma mõtlen neid pisikesi mõtteid, mida ma oma igapäevatööga mõtlen (kas anda neile vastused või lasta neil ise leida, kas teha rasked ülesandeid või lihtsaid ülesandeid, kas teha rühmatööd ja kas tasuks teha veel ühte kontrolltööd ja kas tunnikontrollid võibolla teevad midagi paremaks või hoopis halvemaks) ja neid suuri mõtteid (milleks meile üldse kool, kas kedagi saab tegelikult üldse kunagi õpetada, kellele see haridus üldse hea on ja kuidas kuradi moodi mina siia üldse puutun). Ja olenevalt mu mõtete suurusest, kaotan ma isu teha maailma paremaks või isu teha oma igapäevatööd.
  4. Lõppudelõpuks on doktorantuur mõnes mõttes endale elu(tee) valimine. Ma ei saa seda teha ilma, et see mind kutsuks ja kisuks ja tõmbaks endasse. Ma ei taha pühendada oma elu mingi ühe pisikese tühise asja kallal nikerdades ja selle käigus igasugust perspektiivitunnetust ja suuremat pilti kaotades. Ja pealegi - äkki ma tahan hoopis mingit muud teed omale valida. Äkki ma tahan hoopis kirjanikuks või luuletajaks või ennustajaks hakata.
  5. Aga äkki ma tahan veel mingisse kooli või magistrantuuri või asja minna. Ma tahan veel õppida, ma ei taha juba hakata tegema. Ma ei tea veel millestki midagi. Kuidas ma saan rahulikult tarka panna, kui ma tean, et seal on nii palju asju, mida ma veel ei tea. Ja - jah, ma olen kursis, et see tunne edasi õppides ainult süveneb. Aga seal on kindlasti mingi objektiivne piisavalt paljude asjade teadmise punkt ja ma olen üsna veendunud, et ma oma huvide ja mõeldavate erialavalikute juures tegelt ei ole veel selles punktis.
  6. Mai viitsi. Siis peab hakkama ju tööd tegema ja tubli olema. Ja see võib teinekord nii tüütu olla. Et peab. Ja et tööd. Ja võib-olla ma pean siis tegema mingeid asju, mis ma varem ei ole teinud ja üleni ebamugav. Brr. Parem ikka rahulikult ühe koha peal tiksuda ja mitte oma nina igale poole toppida, sest siis ei saa mingeid asju või sündmusi või juhtumisi tulla.
  7. Äkki pärast inimesed mõtlevad, et ma kompenseerin midagi.
  8. Ega see ei ole nagu need lihtsad asjad, et proovid ära ja kui ei meeldi, siis annad kellelegi teisele või viskad ära. Doktorikraadi teed, siis oledki eluaeg sellega. Käid ringi ja lahti ei saa.
  9. Äkki mai peakski minema, äkki see pole minu jaoks. Nagu kõik inimesed ei peagi keskkooli minema ja kõik inimesed ei peagi oskama arvutit kasutada. Et võibolla minu koht ühiskonnas ongi see siin praegu ja igasugune rabelemine on nagu... mingi tobe rabelemine.
Põhjused, miks minna doktorantuuri:
  1. Saab endast vanemate (ülikooli)inimestega võrdsena möliseda.
  2. Saab endast noorematele (ülikooli)inimestele öelda, mis nad tegema peavad.
  3. Saab kanda särki tekstiga "trust me I'm a doctor" ja siis ahastada, et keegi naljast aru ei saa.
  4. Saab palgata endale inimese, kes igat mu soovitust kommenteerib: "don't trust Murca, she's not a real doctor."
  5. Saab (äkki saab, maiteagi) ühe paberi, mille saab seina peale panna ja hiigla uhke.
  6. Doktorantuuri ajal antakse (äkki antakse, maiteagi) sellesama töö eest, mida ma nigunii teen, rohkem raha.
  7. Saab kuulsust ja feimi. Küll ainult mingites kitsastes ringkondades, aga universaalne feim ja kuulsus ongi nõmedad.
  8. Inimesed lõpetavad selle etteheitva küsimise, et mis must edasi saab ja kas ma siia nüüd jäängi vä?
  9. Inimesed lõpetavad (äkki lõpetavad, mai teagi) selle etteheitva küsimise, et millal ma veel lapsi saan, sest kõik teavad, et enne laste saamist tuleb kool ära lõpetada.

Mul on üks sõber, keda ma kunagi ammu palavalt armastasin ja kui ta tuleb korra kahe aasta jooksul Eestisse ja on oma perekonna ära vaadanud ja asjad ära ajanud, otsib ta mind üles ja siis me istume teine teiselpool lauda mitte(millestki) rääkides ja pilku ära pöörates ja see on nii kummaline ja isevärki ja harjumatu, et nii naljakas.


Huvitav, pärast mitmendat kolimist inimesed lõpetavad su soolaleivale tulemise.
Huvitav, pärast mitmendat abielu inimesed lõpetavad su pulma tulemise.
Huvitav, pärast mitmendat lahkuminekut inimesed lõpetavad sulle kaasa tundmise.
Huvitav, pärast mitmendat last inimesed lõpetavad nende üle imestamise.
Ja nii edasi.

Kuula seda ja ole otse augustisse teleporditud.

1 comment:

  1. Ma võin ühe ahjumeistri numbri anda - kõlab väga sedamoodi, et teda oleks tarvis...

    ReplyDelete