Sunday, May 19, 2013

"ja kuslapuu lõhn üle pimeda vee"


Noh, olgu, ma siis väljendan oma lõputut vajadust mõistetud ja tunnustatud saada natuke ühesemalt.
  • Ütle, et sinu lapsed ka vinguvad või jonnivad vahel nii palju, et hea meelega läheks hulluks, aga mis seegi aitab.
  • Ütle, et sul on ka nõud pesemata.
  • Ütle, et sa oled ka alustanud igasuguseid veidraid ja vähem veidraid käsitöö või kodukaunistuse projekte ja siis need üleni liiga ammu pooleli jätnud ja niipea kätte ei võta ja süü.
  • Ütle, et sul on ka kopp ees oma muusikast. raamatutest. riietest. soengust. toitudest. 
  • Onju, sa tahaksid ka vahel kõik oma loomad ja lapsed ja lilled kellelegi ära anda ja lihtsalt rahu saada sest jamast.
  • Onju, sul ei ole ka tegelikult väga selget ja ambitsioonikat viisaastaku plaani ja sa ei tea, kust seda saada.
  • Onju, sa ka vahel muretsed rumalate vähetõenäoliste väljamõeldud asjade pärast.

võilill ja vereurmarohi ja loomulik kalduvus sünnimärkidele
igatahes, ma üritasin omale randmepaela tätoveerida

Panime kartulid maha. Tähendab - mehed panid kartuleid sel ajal, kui mina kohvitasin ja ahjus soendatud juustusaiu pugisin. Siis panime rediseid ja porgandeid ja igasuguseid selliseid asju. Seisin korraks keset põldu, pihk porgandiseemneid täis ja kui vahepeal tuul puhus, panin teise käe seemnetele peale. Tundsin teatavat mõjuvõimu ja vastutuskoormat selles olukorras. Ma pidin ju neid mulle usaldatud seemneid hoidma, sest kui need kuhugi laiali satuvad, võib sealt midagi kasvama hakata. Mõtle - mingid ebaühtlaselt laialipuistatud õnnetud üksildased porgandid tühjal peenral või muru peal või vaovahel kasvamas. Ja kõik minu hooletuse pärast.
Siis mõtlesin, et kas selline tunne on meestel ka. Et sa pead neid sulle usaldatud seemneid hoidma, sest kui need kuhugi laiali satuvad, võib sealt ju midagi kasvama hakata.  Mõtle - mingid ebaühtlaselt laialipuistatud õnnetud üksildased lapsed tühjal peenral või muru peal või vaovahel kasvamas. Ja kõik sinu hooletuse pärast.

dialoog. tagasiside

Ma olen täna hommikul natuke kurb ja habras. Jõin kohvi vahukoore ja koorejäätisega, sest kohvikoor on üleni otsas ja... üleüldse, ma ei pea end sulle seletama. Ma saan vaevu isegi aru.
Igatahes, seoses kurbuse ja haprusega olen üritanud terve hommik otsa end vihale ajada. Sest kui ma olen kurb ja habras, siis ma veedan terve päeva pükse jalga panemata teki sisse mähkunult küsitava kvaliteediga seebikaid vaadates ja uimase tempoga raamatuid lugedes ja näljatundest tekkivat iiveldust mõtlikult silmitsedes. Aga kui ma suudan ennast küllaldaselt närvi ajada küllaldaselt kiiresti, võib juhtuda, et ma pahteldan selle neetud seina lõpuks ära ja viskan sinna mingi tapeedi otsa, viin taara ära ja ostan midagi süüa, parandan need parandamist vajavad asjad kõik ära ja panen pesu pesema ja õue ühe nööri juurde, remondin diivani ära ja üleüldse. Pealegi peaks henna kokku segama. Ja ennast kokku võtma. Ja üldse.

Rabarberikooki peaks veel tegema. Mul on nüüd kardemoni ka.

   "Aga mis siis saab," küsis ta sosinal, "mis siis saab, kui Vanaisa ära sureb?"
   "Oh sa tobuke," vaatas Mikamaka talle etteheitvalt otsa, "kas sa siis ei tea, et Vanaisa ei sure iial ära? Võib olla, et ta ükskord ei käi enam väljas oma õunapuudega rääkimas. Ja ta ehk ei räägi ka enam sinuga ja minuga. Aga igal öösel võtab ta oma redeli, korjab allalangenud tähed kokku ja naelutab need taeva külge tagasi. Igavesti, maailma lõpuni."
Ervin Lázár "Seitsmepäine haldjas"





pitsiline. vari on ka



Issver, kõik asjad on sulle nagu seks, maisaaaru, mis sul viga on. Muust ka mõtled kunagi?
Joomine on nagu seks. Oodatud on, et mehed peavad kaua vastu ja naised saavutavad kiiresti eesmärgi või mitu. Naine võib juba poole õlle peale kõkutama kukkuda ja rumalusi rääkida. Mees peaks ka pärast paari pitsi viina otse kõndima ja asjalik paistma. Ja õudselt tüütu, kui teinekord on mingi tüdruk, kes joob nagu mees ja sugugi purju ei jää. Ja õudselt naeruväärne on, kui teinekord on mingi poiss, kes juba paari lahjema joogi peale on juba nii purjus, et piinlik kohe.


see on pisike panoraamikas neljast fotost, et näidata, kuidas pilved ükspäev linna üle laotatud olid
(et saab peale klikkida, kui tahad suuremalt)

3 comments:

  1. Jah, vahest (või rohkem) hullun.
    Jah, vaatan tülpinult kraanikausis olevaid musti nõusid.
    Jah, mul seisab kapinurga peal poolik villane sokk eelmisest talvest saadik.
    Jah, praegusel on mul oma muusikast kopp ees ja juuksed ahistavad ja isu ka ei ole.
    Jah, tahaks rahu saada. Väga tahaks.

    Näe, palun! Tunne ennast mõistetuna ja tunnustatuna :)

    ReplyDelete
  2. Nad, kuradid, ka kaklevad LAKKAMATULT omavahel.

    No on jah. Ma isegi ei tunne end pahasti seepärast. Mis iga söögikorra järel peab siis pesema v? Ma küll ei viitsi.

    Mul on kapis paar poolikut kleiti, mida ma alustasin veel ajal, kui polnud piisavalt kindlat veendumust, et mina ja õmblemine võrdub palju raisatud pingutust, kangast ja ilge tulemus, mida ma siis süütundest olen kandma sunnitud, sest kogu seda vaeva ei saa ometi kohe ära visata.

    Muusikast ei ole kopp ees ja soeng on ka päris hea. Aga minu meelest ma hakkan paksuks minema.
    Ja tõesti tahaks ära anda kuskile.

    Ja mul on küll mingid plaanid, aga esiteks on kõik, mis ulatub kaugemale kui kolm kuud, väga ebamäärane ja lahtine ja teiseks iga natukese aja tagant tabab mind taipamine, et mu plaanid on liiga ambitsioonikad ja ma ei suuda neid täide viia ja siis on ahistus ja ahastus.

    Aga ma muretsen eranditult tõenäoliste asjade pärast. Neidki on ju piisavalt =P

    ReplyDelete
  3. Kõik ongi seks.

    Holistiliselt.

    ReplyDelete