Wednesday, July 03, 2013

Ära mind niimoodi kutsu.

Ma just mõtsin, et huvitav, kui ma kunagi hiljem neid postitusi tagantjärele loen (mida? kõik loevad oma vanu postitusi vahepeal.), kas see saab siis olema minu jaoks nimetatud kui See Friendsi Vaatamise Periood. 

luitunud männijuured on nagu unustet kondid ja äge kontrast

Seoses Friendsiga ja näiteks mingite tuttavate inimestega kõrtsus käimisega ja kasvõi üle-esmaspäevaste (esmaspäevaste!) saunaõhtutega tööjuures. Miks kellelgi lapsi ei ole? Terved haritud majanduslikult kindlustatud kenad sotsiaalsed inimesed. Kõik lähenemas kolmekümnele. Või juba olemas seal. (Kakskendviis ümardatakse kolmekümneks, tead, jah.) Ja mina olen üks haruldasi väheseid, kellel laps on? 
Mitte et ma täiega arvaksin, et kõik peaksid alates oma esimestest pursetest ohjeldamatult üleni igal pool poegima. Ja muarust on täiesti okei üldse mitte lapsi tahta. Et need asjad öeldud oleks. Aga ma siin vaikselt meenutasin, kuidas ma nii umbes 9 aastat tagasi ikka mõtsin, et selleks ajaks saavad teised ka juba lapsi ja siis on peaaegu kõigil nii ja see ongi normaalne ja nii ju tehakse ja ma pole mingi ainus. Mitte et ma päriselt päriselt ainus oleksin. Aga ikkagi. Tead küll, millest ma räägin.


Põhjused miks ma mõtsin vahepeal ajutiselt toor(taime)toitlaseks hakata:
  1. On suvi. Suvel ongi vaaritamine nõmekas. Palav ja üldse. Kes viitsib.
  2. On suvi. Asjad kasvavad maa sees ja maa peal ja puu otsas ja rohus. Need on söömiseks. 
  3. Kui kogu aeg piima ja liha ei mugi, peab hoopis rohkemaid ja erinevamaid taimi endale toiduks leidma, et kõhtu täis saada ja et maitsev oleks. Ja seega rikkalikum toidulaud ja põnev ja kindlasti maru tervislik.
  4. Kõhupekk.
  5. Sõin liiga palju liha ja pärast oli süda paha. Ja mitte üks kord. Kogu aeg teen endaga nii.
  6. Täiega põnev oleks näha, kas nii saab elada. Sest ma ei ole kunagi varem sellist asja proovinud ja ikka tahaks ju asju proovida.
  7. Isud ja tujud teevad vahepeal vastikuid trikke. Võib-olla oleks neile natuke värskendav natuke värsket vahelduseks saada.
  8. Endale igasuguste asjade lubamine ja enda hellitamine ja pidev enesele järele andmine on üleni ära ammendunud. Seda me teeme kogu aeg niikuinii. Prooviks teinekord endale hoopis midagi keelata, vaataks, mis siis saab.
Põhjused, miks mitte toortaimetoituda:
  1. Koorejäätis
  2. Vein
  3. Kohv
  4. Vahuvein
  5. Grillil küpsetatud šampinjonid sinihallitusjuustu täidisega

Oih, sellest tuleb ju mingi naljakas alkohtoidunimekiri niimoodi lihtsalt. 
Ei midagi.


huulheinal on mõned mõrvatud putukad hambus ja üleni ilus
sellest, kuidas rabas ongi kõik kõik kahvatu ja kängunud kasvu
(sama sammal roheliselt)

Sõnaloome, muarust, käib niimoodi. Et kui sa saad kaks sõna kokku panna, teha nendest muuseas jutu käigus liitsõna, siis selliseid sõnu saabki olla. Ja et neid saab niimoodi olla, et neid esialgsete sõnade algupäritolusid ei pruugi uue sõna juures üldse oluliseks pidada. Neist saavad niimoodi kergesti uued sõnad täitsa. Maitea, võibolla mingi keeleteadlasehakatis mulle rääkis. Noh, jättes täiesti kõvale selle väikse asja, et üldse on sõnad kokkuleppelised ja me võime misiganes häälitsuse või liigutusega mida iganes tähistada ja märgisüsteem kultuur blabla.
 Näiteks hoorad. Inimesed, kes lähevad suurtesse kaugustesse ja teinekord väärikuse hülgamisenigi, et midagi (tühist) saada. Seal on tähelepanuhoorad, muidugi. Ja meigihoorad. Ehtehoorad. Vidinahoorad. Sigareti- ja kohvihoorad.
 Näiteks natsid. Inimesed, kes sorteerivad inimesi enda ümber väärtuslikeks ja väärtusetuteks nende mingi (välise) omaduse põhjal. Näiteks kehakaalunatsid. IQ-natsid. Erialanatsid. Ilunatsid.
 Näiteks peded. Inimesed, kes täiega häbitult fännavad mingit asja või tegevust. Autopeded. Koerapeded. Raamatupeded. Puhtusepeded. 


Ma tahtsin sellega kuskile jõuda.
Ahjaa. Mu rumal komme inimesi sorteerida ja järjestada nende (minu poolt välja loetud) vaimse võimekuse järgi. Ma vahel teen seda. Arutlen mingi inimese väärtuse üle ja asjaolu, et tegemist on suhteliselt targa inimesega, võib panna mind talle rohkelt andeks andma ja kallutada mind teda rohkem armastama või pooldama või tema seltsi otsima või teistelegi soovitama. Mis on ka muidugi üleni kena. Sesmõttes, et kindlasti oluliselt kenam, kui näiteks sorteerida inimesi väärtuslikeks ja väärtusetuteks näiteks nende ilu või nahavärvi või laste arvu järgi.
Miks ma vahepeal mõtlen, et peaks natuke vähem IQ-nats olema, on näiteks see küsimus heast ja kurjast. Hmm... seda on raskem sõnadesse panna, kui ma arvasin. Mul oli mingi seletus põhjendus argumentatsioon siia juurde ka, aga see ei allu mu tavalisele loogikale hetkel. Igatahes. Et peaks hea olemisele rohkem kaalu andma inimesi hinntes. Sest... põhjused.

S ütleb: "Mõni inimene on terve elu viisakas ja mitte päevagi hea."

need pilved oleksid nagu teise tehnikaga tehtud

Ma sellest mõtlen ka vahel, kuidas inimestel õpetamisest kõrini saab nii palju, et nad üleni selle järele jätavad. Et huvitav, kas neil saabki siis päriselt oluliselt rohkem kõrini, kui mul iialgi saanud on ja selle pärast siis. Või saab neil umbes sama palju kõrini, kui minulgi teinekord saanud on, aga neile piisab juba sellestki.
Käisin korraks purjelaagris ja peaaegu midagi kurvalt igatsevalt tuksatas sees, kui üks laps lihtsalt häbenemata siiralt ja ausalt meiega kõneles. Ma isegi ei suuda praegu meenutada, mida ta ütles ja vahet polegi. Täiskasvanud noored tunduvad koolilastega võrreldes ikka nii külmad. Mitte et see tingimata halb oleks. See on teine.
Mhh. Õpetajatööst või noorsotööst või laste armastamisest rääkimine läheb väga kiiresti käest ära, kui üks minadest kogu aeg räpaselt irvitab taustal. 


Ma mõtsin küll, et ma ei blogi, kui teised ka eriti ei blogi. Sest, noh, paistab, et ei ole kombeks praegu blogimine. Nii ei tehta. Peab ikka tähele panema grupi norme. Aga ma sugugi ei saanud. Lihtsalt. Püüdsin küll hoiduda blogimast. Ei õnnestu. Ma vabandan. 

2 comments:

  1. See S-i tsitaat on täiega hea.

    Aga lastest - mulle tundub just imelik see, kuidas inimesed arvavad, et lastesaamine on nagu eraldi saavutus.

    Fideelia-Signe näiteks jagas täna Facebookis kooki, mis ta kümnenda pulma-aastapäeva puhul teinud oli - kohe tuli küsimus "A miks teil lapsi ei ole?" Üks teine tuttav sai hiljuti kooli lõpetatud ja jagas seda Facebookis mingi loosungiga teemal "Mul on X last ja kõrgharidus ja olen alles X aastat vana, tehke järele!" No mine perse, sa unustad ära, et oma X lapse kõrvalt pole sa töölgi käinud. Lastetud ei tule nagu selle peale, et hõisata, et "sain kooli lõpetatud, kuigi käin tööl ka ja lisaks on mul kaks koera, kes tähelepanu tahavad". Samuti ei ole näinud, et keegi jagaks Facebookis näiteks surfi- või niisama puhkusepilte kirjaga "sain terve päeva mõnuleda, küll on hea olla lastetu", aga inimesi, kes jagavad pilte kirjadega "lapsed annavad elule mõtte" on mul sõbralistis vist kahe käe sõrmede jagu.

    Et tundub olevat nagu õhu hingamine. Need, kes ise hingavad, ei saa arugi, kuidas need kalad ikka seal vee all elada saavad. Ja nad lihtsalt ei usu, et kala väga ei tahagi pinnal õhku ahmida.

    ReplyDelete
  2. Ma just ükspäev läksin korraks peaaegu endast välja, kui keegi pidas vajalikuks oma x vanuse, kõrghariduse ja x lapse saavutuse juurde öelda: 'fuck you losers!'

    ReplyDelete