Tule, öö, ja võta ära

asfaldililleke

Ma ei tea, kui palju sa koolilapse kasvatamisest tead, aga seal on selline asi nagu e-kool.

Ükspäev ma kondasin seal niisama ringi ja see küsis minu käest, kas mul on popipatrull juba tellitud. Äge sõna - popipatrull. Klikkisin kohe huvitatult peale, et äkki ma tõesti tahaksin midagi niisugust endale tellida. Loen seal siis seda tutvustavat teksti ja loen kohe mitu korda, sest üldse ei saa aru, mis kuradi asi see täpselt on. Tuleb, niisiis, välja, et nad on valmis mulle saatma SMSi otse minu mobiiltelefonile kohe, kui e-koolis märgitakse mu lapsele põhjuseta puudumine. Ja ma mõtlen, et milleks mulle see. Miks mul on vaja viivitamatult teada, et ma olen unustanud puudumistõendi kirjutada. Neid asju saab ju tagantjärele ka lahendada. Või mis huvi peaks mul haige lapsega kodus passides järsku teada saada, et koolis on märgatud tema puudumist. Kas te ei arva, et mul oleks sel ajal muidki muresid. Või misasja täpselt?

Alles pärast tükki aega nuputamist, et mis kuradi teenus see nüüd on ja kellele iialgi terves maailmas mingit nii imelikku asja peaks tarvis olema ja need e-kooli arendajad vist on küll peast soojad, et end sellise asja peale raiskavad, mul lõpuks plahvatas. Ahjaa! Osa lapsi ju puuduvad salaja ilma vanemate teadmata lähevad hoopis ula ja paha ja muu taolise peale. Just-just, see natuke seletab küll.

Ma ei tea, kui palju sa söögitegemisest tead. Näiteks suvikõrvitsatest ja nii. Igatahes kui suvikõrvitsat on väga palju (ja kellel ei oleks suvikõrvitsat väga palju), saab seda ära kasutada teda erinevate toitude sisse 'peites.' Hakklihakastme sisse saab panna ja mingite salatite sisse ka. Lihtsalt riivid seda natuke sisse ja ongi. Aga ta raisk on ju nii vesine. Eile ma näiteks riivisin ühe kausitäie ja siis pressisin sellest tükk aega vett välja ja kaste sai ikka natuke liiga vesine.

Pärast panin küüslaugu-laimi moosi (hästimagus) ka hulka, sest me laadalt ostsime ja minuarust päris äge mõte. Nii moos kui ka selle panemine, ma mõtlen.

punane ja oranž loojang zenitiga diapositiiv filmile ja masinilmutus

Ma ei tea, kui palju sa erinevaid peremudeleid tead, igatahes koolis sa nende kohta arvatavasti küll ei õppinud.

Sest ükspäev me siin tegime mingit lollakat inimeseõpetuse kodutööd ja seal oli vaja sugupuu joonistada mingi joonistatud puu okste ja tüvede sisse. Tuli näite järgi teha. Näites oli toodud üks niisugune sugupuu, kus lapsel oli neli vanavanemat, mõlema vanema poolt oli väike käputäis onusid-tädisid ja mõnel neist olid lapsed. Kõikidel inimestel oli elu jooksul ülimalt üks abielu ja kõik lapsed (mitte laps, vaid lapsed) olid sündinud täpselt sellest ühest abielust, kõik naised olid abielludes oma mehe nimele kirjutatud ja keegi polnud kunagi lahutanud ega vahepeal ära surnud või kadunud või välja vahetatud. Lünki või kattuvusi või erandeid ei esinenud. Kõik oli täpselt ülimalt muinasjutuliselt korrektne.

Selle ühe (1) näite põhjal tuli siis lapsel joonistada oma sugupuu.

Ma ei tea, kui hästi sa mind tunned. Või kas üldse. Või kui palju sa aimad, millest mõtlen kasvõi siis, kui ma õppimisest mõtlen.
Ma mõtlen, et inimesed lähevad harjutamisega paremaks. Et nad alguses ei ole eriti head ja pärast, kui nad on tublisti harjutanud ja katsetanud ja proovinud, siis lähevad aja jooksul natukesekaupa paremaks. Näiteks mulle meeldib mõelda, et ma olen oma elu jooksul paremaks fotograafiks saanud. Sest mul on elavalt meeles mingid ko-hu-ta-vad fotod, mis ma olen lapsena mingi laenatud kaameraga teinud. Ja kui ma vaatan oma digipilte ajast, kui ma alles sain oma väikse armsa kaamera ja võrdlen neid praegustega, siis justkui oleks nagu rohkem ilu ja mõtet sees. Rääkimata sellest, kui äge hipster ma praegu olen ja üleni filmi peale pildistan ja otsin ja katsetan ja Areng suure tähega.
Ilmutasin ära ühe filmi, mis mul vedeles umbes sellest ajast, kui mul veel lastki polnud ja ma vanaisa juures elasin ja keskkoolis käisin ja üldse igiammu. Kümme aastat tagasi kindlasti. Mingi eiteakust laenatud automaat-seebikarbiga pildistatud. Ma isegi ei tahaks nende piltide eest mingit au ja õigusi endale võtta, sest ma olen täiesti uus inimene juba. 'cause I'm a new woman now. Need on igivanad pildid, saadsaaru.
Sitaks häid pilte on seal. Ei, sittasid on ka. Kuid siiski. Ma olin juba 10 aastat tagasi kõva mutt. Maitea üldse mida ma siin viimaselajal rabelenud olen. Oleks võind juba ammu käed rüppe lasta. Või mille tahes.

noh. jumalast kena pilt ju.
(3 punkti sellele, kes teab, mis maja see on. ma tõesti ei mäleta, kus ma noil päevil kondasin)