In restless dreams I walked alone

IMG_0198
metsas olid kõik vähegi lagedad kohad heleda sädeleva uduga täidetud

Vahel ma pean endale meelde tuletama, et tuleb tähelepanelikult kuulata ja õppust võtta ja teise arvamust ja tema õigust sellele austada ka sel puhul, kui kõnelejaks on keegi noorem või kogenematum või muus osas kaugele paistvalt mitte väga kõrge reitinguga inimene. Igaühel, keda sa oma elus kohtad, on sulle midagi õpetada, kõik maailmapildid on väärt ja muu taoline kurvasilmne õhkamine, mis käib lillades toonides inspireerivatele plakatitele moodsate hipide FB seinal. Tead küll. 
Hoopis sagedamini pean ma endale meelde tuletama, et ei ole tarvis suurt midagi värskendavat uut tabavat oodata kelleltki, kes on noorem või kogenematum või muus osas kaugele paistvalt mitte väga kõrge reitinguga inimene. Näiteks ma olen korduvalt laskunud tühistesse vaidlustesse ja peaaegu vihastanud inimeste peale, ise täiesti vapustatud ja rivist välja viidud, sellest, kui loll saab keegi olla ja kui naiivseid või mõttetuid või mõtlematuid asju välja öelda. Uhh. Ja siis selgub, et tegemist on, andkeandeks, minust 10 aastat noorema inimesega. Või midagi taolist. Heh, rumal mina. Las ta mõtleb oma pisikesi mõtteid, kui tal on parajasti nende jaoks aeg, pole hullu ju.


Ma räägin, mis kõik mul käsil ja teemaks on ja siis sa saad imeks panna (või panna milleks tahad) seda, kui fantastiliselt imeline kõikesuutev olevus ma olen ja täiesti vau.
  • Ma hankisin endale kollektsiooni audioraamatuid ja loenguid igasugustel huvitavatel teemadel valdkondades, kus päriselt saadki asjast teada, kui kuulad ja jätad meelde ja pärast natuke mõtled. (Daamid ja härrad - minu arusaam mitte-reaalteadustest) Igatahes, seal on loenguid filosoofiast, kultuurist, majandusest, ärist, psühholoogiast, ajaloost, muusikast, mingitest segatud teadustest ja valdkondadest ja vist veel midagi. Praegu on käsil loengud eksistentsialismist ja mu jalutuskäigud ja bussireisid on kohe toredalt sisuga varustatud.
  • Leidsin Uuskasutuskeskusest (Tartu poe koha peal see uus kaltsukas) mõned Siluetid seitsmekümnendatest. Lõikelehed on sees ja kõik joonistatud ja pildistatud naised on seitsmekümndendatest. Suuuuuurte lilledega laiad pihikpüksid ja kleidikesed ja kostüümid ja hiigla tore. Õmblen sealt endale ühe mustrilise kleidi ja siis kõik muu ka ära. Kuigi. Siidkleidid olevat tol ajal aktuaalne olnud. Kust te nõuka ajal siidi saite? Lissalt müüdi siidi poes vä? Tähendab, kui kellelgi peaks olema kodus rullide kaupa siidi, sest sai nõuka ajal igaks juhuks ostetud, võite mulle anda. Mul läheb vaja.
  • Tegin endale codeacademy konto ja peaaegu vist juba otsast olen vaadanud oma esimest PHP õppetundi. Mitte päriselt. Aga natuke. Maitea, miks ma selle valisin. Suht juhuslikult. Sest Pythonit ma juba natuke oskan, teised ei kõland väga seksikalt ja PHP juurde oli ühte kohta 'server' kirjutatud ja need inimesed ju kogu aeg ütlevad server ja siis mul kukub aju küljest ära, sest minaeitea. Peaks teadma noid asju juba ju.
  • Panin lapse arvutile ajapiirangud ja programmipiirangud ja tegin veebilehtede whitelisti ja üks uhke programm oskab blokkida kõik teised veebilehed ära ja hiigla tore. Tavalised windowsi nõksud võimaldavad ainult blacklisti, st osa veebilehti on keelatud ja kõik muu lubatud. See on rumal, sest internet on liiga suur. Igatahes, väike internetiaeg ja nii hea laps. Olen temaga sel nädalal päris mitu viisakat vestlust maha pidanud ja uhke värk.
  • Jõudsin lõpuks ära vaadata kõik Seks ja Linna osad ja kaalun, kas vaadata film ka või mitte. Tundub õudselt pikk aeg millegi sellise jaoks. Sellest, kuidas ma mõnel süngemal õhtul olen korraga ühe ettevõtmisena ära vaadanud vastavat sarja kuni 4 episoodi järjest, me praegu ei kõnele. Pole kõne väärt. Võibolla peaks Breaking Badi vaatama, sest inimesed kiidavad. Aga selleks on jälle aega ju vaja.
  • Hakkasin lugema ühte raamatut, kus õpetatakse, kuidas naisi sebida. See natuke ajab mind närvi, sest ma adun seal mingit rumalat või kurja või mittehead jobu/ossi/põmmpea hoiakut inimestesse või naistesse või suhetesse. Sellist sügavat baas- või tuumhoiakut, mida sõnadesse kunagi ei panda, mis on seal kusagil iseenesestmõistetavate asjade hulgas vaikimisi kokku lepitud. A samas ma olen alles paarkend lehekülge lugenud, võibolla ma eksin. Niiet ma enda rahulikuna hoidmise mõttes loen seda läbi mingite filtrite, sest põnev ikka.
  • Filmi peale pildistamine on üleni soigu jäänud, sest alati on liiga pime, kui ma koju jõuan ja see fotokas on ikka neetult suur ja raske ja ving ja ving. Mõtsin, et peaks endale ikkagi ühe plastmassist kaamera ka ostma. Üks filmiga fotokas on mulle liiga vähe. Näiteks kui ma tahan kohe praegu täna õhtul mingit vahvat projekti hakata katsetama, on see üleni häiritud, sest ma ei saa ju poolikut filmi välja võtta, pean ikka täs pildistama. Aga kui mul on parajasti mingi vahva projekt ühe filmi peal pooleli ja oleks vaja korraks natuke midagi projektivälist pildistada, on jälle häda.
  • Hankisin lõpuks endale paki täisteranisujahu ja olen sellega näiteks pannukaid ja õunakooki teinud ja hea. Nüüd kogun ennast, et ühel õhtul, kui köök on piisavalt soe, proovida täisterajahust seda kaneelinämmi teha. Aga ma pole üldse kindel. Äkki peaks ikkagi igaks juhuks tavalise valge jahuga pooleks panema ja kuidas ta üldse kerkima hakkab ja minaeitea. Üldiselt täistera tooted on head, sest nad ei tee seda veidrat täis-õõnsat tunnet kõhtu, sest kiudained ja maitseb ka parem (Goody gumdrops, I was up all night fantasising about fucking fiber). Ja näiteks kui ma Viljandisse satun, siis seal ökopoes olevad saiad üritavad mind alati ümmarguseks nuumata, sest nii õudselt hea.
  • Ärkan peaaegu igal ööl umbes kolme-nelja paiku üles ja olen täiesti ärkvel. Mitte mingit ehmatust või halba und, lihtsalt keeran külge või midagi ja hops, terehommikust. Siis ma lissalt vahin seal natuke aega ja kaalun, kas ma viitsin üles tulla või mitte. Ei viitsi. Aga tundub küll, et mul on tekkinud suurepärane võimalus endale mingi öine salajane, soovitatavalt häbiväärselt piinlik harrastus hankida, sest tasuta ärkamispausid on juba olemas. Tõenäoliselt ainus põhjus, miks ma pole veel kordagi ennast päriselt voodist välja ajanud nendel puhkudel, ongi asjaolu, et ma pole seda harrastust veel leidnud. Saadsaaru, salajaste piinlike häbiväärsete harrastuste maailm on suur ja lai ja kirju, nii raske on valida.

'Kukub aju küljest ära', on väljend, mida ma kasutan väga pedagoogiliselt ebakorrektselt ülbitsemisteks. See kirjeldab olukorda, kus vaadeldav inimene puutub kokku infoga, mille kohta ta on millegipärast veendunud, et ta ei saa sellest aru, seega ei tasu tal üldse edasi kuulata ja tuleb oma eksistentsi jätkata juurviljana, kuni keegi teemat vahetab ja midagi arusaadavat hakkab ütlema.
Näiteks mõnikord kukub naistel aju küljest ära, kui neile tehnikast rääkida või meestel, kui tunnetest juttu tuleb. Teine kord kukub inimestel aju küljest ära, kui öelda mõni pikem sõna. Või näiteks tema erialast kauge valdkonna termin. Isomorfism. Kultuurilugu. Narratiiv. Transitiivsus. Kognitiivne. 
Mul ei tule praegu rohkem koledaid sõnu pähe. Nojah ja siis on naljakas.



IMG_0194
aasa tänava nurgal ilmselt


Meeste ja tunnetega on mul ka muidugi üks kummaline isiklik asi. See on tegelikult kohutav peaaegu. Ma avastasin ükspäev, et ma olen üleni endast väljas ja maksimaalselt kriitiline ja oma vigu analüüsiv, kui ma näen, et keegi pole minu tööga või sooritusega rahul või on minus pettunud või on mõnest mu teost või sõnast häiritid. Aga. Selle erandiga, et see teine peab olema naine. Kui see on mees, olen ma oluliselt vähem nihkes. Või õigem oleks öelda: peaaegu üldse mitte. Eks ma ka püüan aru saada, et inimestel on tunded ja võib-olla tõesti olen ma midagi valesti teinud ja muu taoline. Aga naiste tundeid ma nagu tunnen enda peal. Need on mulle päris. Kui need on olemas, siis need on õhus, eetris, aktuaalsed, kohal. Need on nakkuvad, kui need on teistel, on need päris kergesti minul ka. 
Meeste tunded on rohkem niisugune abstraktne. Kujuteldav. Teoreetiline oletus ligikaudu minuga sarnasest mehhanismist. 
Seal on muidugi mingi kena seletus päriselt õhus olevate feromoonide või millega iganes, mida naised rohkem eritavad ja seega loogiline.
Teine seletus on, et ma olen tundetu sitapea meestevihkaja.
Siis on veel variant, et mu tundlikus eas saadud kogemused eri soost inimestega on mind rohkem untsu keeranud, kui me keegi iialgi kahtlustanud oleme ja nüüd mul ongi peast igavasti puudu see koht, mis meeste tundeid empatiseerida suudab. Ja seega koletis.
Või siis mehed ei tunnegi eriti ja nende tunnetega arvestamine on nagu arvestada võimalusega, et tänaval kõndides kukub sulle rahapakk sülle. Pole eriti mõtet end selliste asjadega vaevata.


Ahjaa, ma tegin ühe wiglegrami ka. Sel on terve kollektsioon puudusi, aga esimeseks katsetuseks sobib küll.



Comments

  1. mul kukub aju ära iga teema peale, mis on igav.
    Erand ainult siis, kui seda räägib huvitav inimene ja innustunult. Siis ma mõtlen, et vbla tasub vaeva, kui talle juba meeldib, ja hoian vaevaliselt oma aju ka töös.

    ReplyDelete
  2. Anonymous23:52

    Vaata seda Orange is the new black seriaali :P

    ReplyDelete
  3. Kõike ei jõudnud praegu veel lugeda aga see PHP. Palun, ära tee seda. Python on tore ja seal kirjutatakse ka server kogu aeg. PHP juurde kirjutatakse rohkem 'server katki'. Ma võin sellest terve blogiposti kirjutada, ja ma poleks kaugeltki esimene.

    ReplyDelete

Post a Comment