ja tulest, mis nendest loidab

Kui sa minu tädi näed, siis ütle talle, külla tulla ma küll ei saa.

Mul ei ole aega. Aeg kaob käest. Eks teda ilmselt ka tuleb ka kätte kogu aeg ja pöörastes kogustes, kui teda nii palju kaduda saab. Tundub loogiline. Et kui kaob, siis enne tuli. Oli, mida kaduma lasta.

Millal ometi lähevad äädikakärbsed talveunne? Mul on nad ikka veel igal pool aktuaalsed nagu nad ei oleks saanud seda memo, mis ütleb, et august-mädakuu on läbi.

Mis kuradi asi on üldse memo ja kes neid täpselt saab?
Ja mida halba tõlkehuumorit üleüldse?

IMG_0096
varjud

Vahel osa inimesi kasutavad ülivõrde väljendamiseks jumala abi. Et panevad omadussõnale 'jumala' ette ja siis ongi see kõige kõigem. Näiteks mõni asi on jumala ilus. Või kohv on "äh, mismõttes, jumalast magus juu." Ja vahel on jumala halb olla. Lisaks on meil olemas see toredus, et osa sõnu saavad olla nii omadus- kui nimisõnad (keeleinimesed, kas selle kohta on mingi terminoloogia, onju) ja kui need sõnad on veel omakorda 'jumala', siis on hästi tore.
Näiteks ükspäev oli meil juttu vorstist, mida pole mõtet osta, sest see olevat jumala sitt.
Täna kuulsin, et jumala savi on ka. See käis vist mingite tähtaegade või koduste tööde kohta. Jumala savi.



IMG_0102
statiivita toomel

Saadsaaru, ma vaatasin Seks ja Linna (ma näen seda hukkamõistvat pilku praegu. jäta järele) ja tead ju küll seda, kuidas neid seal sarjas riidesse pandi. Et oli moodne ja uhke ja vahepeal kergelt naeruväärne või veits, noh, äärepealselt julge ja eksperimenteeriv. Aga glamuurne sellest hoolimata. 
Noh. Ükspäev oli Carrie'l üks selline lahe vöökott, mis mulle meeldis. Ja ma tean, mida sa vöökottidest mõtled. See jäta ka kohe järele. Seal oli üks teistsugune vöökott. Ja pärast väikest guugeldamist ma isegi julgen oletada, et see oli näiteks Gucci ja see oli hullult äge muarust.
Igatahes, milleni ma jõuda tahtsin. Mina, kes ma isegi eriti kotte ei armasta. Mul isegi ei ole mingit kotiteemat. Ma isegi ei oma ühtegi klassikalist naljakat käekotti. Mina. Leidsin kaltsukast täpselt sellise vöökoti. Umbes täpselt päev pärast seda, kui ma olin vastavat episoodi vaadanud. Ja see maksis neli eurot. Seal küll pole Gucci sümboolikat kusagil, aga see näeb täpselt sama välja ja see on äge ja ma leidsin selle ja nüüd mul see on.
Aplaus.
Aitäh.
Ma tänan.
Ah, mis te nüüd.
Ma tean, matean, ma olen parim.


Üks nendest asjadest, mida ma korrapäraselt justkui hobi korras sooritan, on kogemata oma lapsele asjadest natuke vale mulje jätmine.
Näiteks tookord, kui ma ei osanud lapsele seletada, täpselt kuidas see juhtub, et elekter paneb mootori käima ja soovitasin mõne teise teadjama inimese käest küsida. "Kas ainult mehed teavad seda?!" oli väga kohane reaktsioon sellele.
Mingi teine päev oli juttu kellestki, kes suri suhteliselt varakult ära, sest ta jõi ja suitsetas palju ja tegi rasket füüsilist tööd kehvades tingimustes. Siis kuidagi asju lihtsaks ja lahti seletama hakates jõudsin mina igatahes sujuvalt selleni, et lihtsate meeldivate mõnusate tööde (nagu mul näiteks) eest saab palju raha, aga tuleb enne palju koolis käia, igavate ebamugavate tööde (nagu kohvikus või poes näiteks) eest vähem raha, aga enne peab ikka natuke koolis käima ja hästi raskete tervist rikkuvate räpaste kohutavate tööde eest saab kõige vähem raha, aga ei pea peaaegu üldse koolis käima. Nii mustvalge olengi, vaata.
Igasugune usk maailma ja selle headusse ja õiglusse paistis tast välja voolavat, kui ta kurvalt peaaegu südantlõhestaval toonil teatas: "See ei ole aus, miks saab kõige raskema töö tegemise eest kõige vähem raha?"



IMG_0108
vaatasin korraks aknast välja ja sügis

See aasta tuleb see sügis umbes peaaegu sama moodi, nagu muidu kevaded tulevad. Niimoodi samm-sammult tasapisi ja ettevaatlikult end veidi tagasi hoides hinge kinni pidades. Nii nagu tavaliselt kevadel märkad ühekaupa ilmuvaid pisikesi märke selle tulemisest igal järgmisel hommikul, on see aasta sügis tulekul. Kõik see udu ja need vahtrad, mis olid nii roosad ja oranžid ja punased alguses, aga nüüd kõik äkitselt kollased ja kollased. Ja kõik see udu ja need taevad ja sügise lõhn. Ja pimedus. See Pimedus. Kuidas ta tuleb tasakesi, vajudes peale nagu suur must kass sätib ennast tasakesi hääletult toimetades su voodiotsale magama end ettevaatlikult mõtlikult kohendades, aga lõpuks vajub ikkagi raskelt ja suurelt peale.
Või kasvõi see kummaline linnainimeste aastarütmi ebakõla pimeduse ja tema tulemisega. Kuidas me ikka rabeleme ja askeldame, kuigi pimedus. Kuidas päike võib küll kolmest juba looja minna, aga meie ikka passime tööjuures kuue-seitsmeni ja siis lähme veel poodi ja jalutama ja sõbrale külla. Kuigi pimedus. Me lähme sellest lihtsalt läbi. Teeme nägu, nagu päris päriselt see ei loekski, et ta seal on igal pool seda kõike sisse mässimas ja katmas ja endas hoidmas. Paneme tuled põlema ja helkurid külge ja laternad rippuma ja teeme näod pähe ja lihtsalt elame edasi. Jonnakalt niimoodi.
Mis siis et pime. Ei huvita.
Mis siis et külm. Las olla.
Isegi pori ja vihm ja udu ja räbaldunud lehed igal pool. Pole minu asi. Ei puutu minusse. Mul on omad askeldused. Tulgu, kui tahab.

Nüüd kuula, kuidas vuristav-piiksuv Dolly Parton laulaks, kui teda natuke aeglasemal käima panna. Otselink siin.

Comments

  1. Jumala savi - tundub eriti mitmetähenduslik väljend.
    Pimedus on siis talutavam, kui soe on. Sestap pliidid, tee, kaminad, kallistused, kampsunid. Pimedus lõikava külma tuule käes on vastik.

    ReplyDelete
  2. Mul on värk selle lauluga.
    Jolene'iga siis.

    Üldiselt kõik inimesed, kel on mingi värk selle lauluga, on mulle kohe hingesõbrad ka. Joonistan sulle õhkava emotikoni mõttes.

    Ja veel ei ole pime, veel on see sügis nii ilus, et võtab hinge kinni, kõik need kollase, ruuge ja rohelise varjundid tuvihalli taeva taustal, läikivad kastanimunad ja valge lillkapsas, pringid õunad ning vägevad eesti küüslaugud. On ka need päikesega päevad nagu täna - kuldsed ülalt ja alt ja keskelt - ja need on ka nii naeruväärselt ilusad. Nii head. Nii eredad, et närivad südame seest ja maksa ihust nagu vähkkasvaja, ja tahaks nutta ja üksida olla ja joosta nagu põder - ja tunda selle õige käe jahedat siledat puudutust.

    Sest seepool aina närib ja närib ja närib. Närib magusalt, aga ometi talumatult.

    ReplyDelete
  3. Muidugi on sügis ilus ja hingemattev, kui õues parajasti valge on, kell alles vähe ka. Aga õhtul, kui juba ongi päriselt liiga varakult üleni pime, on ju hoopis teine lugu.

    ReplyDelete
  4. Aga öös peabki olema asju =)

    Kunagi (mõni kuu tagasi, augustis) tõdesin, kui üks sõber seltskonnast irdudes ja magama minnes nördinult küsis, et miks üldse ei või elada päeval ja öösel magada, et aga päev lihtsalt ei ole sotsiaalselt põnev aeg.
    Kõik paremad jutud ja teemad tulevad välja öösel - hommikuti räägitakse sellest, et kus on piim ja et oo, kohv, ja parimal juhul veel midagi üldinimlikku, midagi filosoofia ja hariduse teemadel. Halvemal värske netipostimehe ja ilma teemadel.

    Aga isiklikke lugusid, neid kus inimesed oma südant natukene ja palju pahupidi pööravad, või siis flirdivad ja naeravad, kuni kõõksuvad, tuleb ette ikka õhtuti-öösiti.
    Siis, kui hämarus häbelikkuse ja asisuse kinni katab.
    Kui pupillid näivad suured ja kummardutakse üksteisele lähemale, et üldse näha.

    =)

    ReplyDelete
  5. Anonymous11:01

    Mu arust on see lihtsalt imeline kuidas su ettevaatlikult järjekorda sätitud pehmed sõnad mind laupäeva hommikuses tardumuses hoiavad. Sa oled nagu raamat, mida tahaksin lugeda.

    "Igasugune usk maailma ja selle headusse ja õiglusse paistis tast välja voolavat, kui ta kurvalt peaaegu südantlõhestaval toonil teatas"

    "Kuidas ta tuleb tasakesi, vajudes peale nagu suur must kass sätib ennast tasakesi hääletult toimetades su voodiotsale magama end ettevaatlikult mõtlikult kohendades, aga lõpuks vajub ikkagi raskelt ja suurelt peale."

    ReplyDelete
  6. See on sul üks ütlemata mõnus (jumala ilus) postitus, lugesin aeglaselt nautides mitu korda.

    ReplyDelete
  7. "jumala" ei ole ülivõrre, see on rohkem nagu "käib kah" või parimal juhul keskvõrre. Oleneb tekstist "jumala savi" aga pole üldse võrre vaid absoluut. Mida siin võrrelda.

    ReplyDelete
  8. Ei aga on ju.

    Sest kuidas sulle see kook maitseb? Hea, onju? Ei, mis? Jumala hea on ju!

    Natuke ilus mees
    Suht ilus mees
    Täitsa ilus mees
    Jumala ilus mees

    A võibolla on tõesti absoluut, mul seda sõna sõnavaras ei ole. (harimatu)

    ReplyDelete
  9. Muidu see ka veel: äädikakärbsed ei lähegi talveunne, kuni sa kodus kütad ja neil on millestki toituda.

    Variant on panna kõik võimalikud ja võimatud viljad külmkappi, viia kompostiämber (kui sul on see) tühjaks ja pesta puhtaks. Ja siis elada neli päeva kuskil külas, et mitte uusi jäätmeid teha ja korter külmaks lasta.
    Peaks populatsiooni neil oluliselt vähendama.

    ReplyDelete
  10. Minu jaoks ongi "jumala ilus mees" ja "täitsa ilus mees" sama rõhuga. Samaga, mis "ilus mees ju".

    Ja "jumala savi" võrdub "täitsa savi".

    ReplyDelete
  11. "Jumala soe vesi" järves-meres-jões tähendab "mõnus vesi", mitte maksimaalse soojusega vesi =)

    ReplyDelete

Post a Comment