Friday, January 24, 2014

Ah mis siin laulda pehastund rehast,

Blogimine on natuke nagu kellegagi kirjavahetuses olemine. Et ootad tükk aega, et keegi midagi kirjutaks ja siis hakkad mõtlema, et äkki on praegu hoopis sinu kord kirjutada.

IMG_0538
foto enda teravus läks kusagile kaduma, see on kompenseeritud okastega


Eelarvamustest ja ennatlikust pealiskaudsest hinnagulisest ja muu taoline.
Sellest olen ma tegelikult juba täiesti edukalt üle saanud, et vahel on hästi imelisi vägevaid asju loov kirjanik või luuletaja või muusik inimesena pigem igav ja tagasihoidlik selliseid tavalisi asju ütlev loomake. Hall väljaveninud kampsun, tasane hääl ja kahvatu olek. Sest ega koguaeg ei saa ka ju vaimustavaid geniaalsusi pritsida. Ja eks need inimesed, kellel ainult vahel neid ilusamaid sõnu pähe tuleb, tunnevadki nende erilisuse ära ja taipavad selle luulesse või muusse panna. Erinevalt neist, kellel kogu aeg igasugune fantastika suust välja voolab, eksole. Niiet sellega ma olen okei. Vahel paistavad inimesed ise natuke igavamad kui need asjad, mida nad loovad. Olgu.
Aga näiteks see on mulle küll üleni kurvastav ja õnnetuks tegev, kui ma kohtan hiigla lahedat inimest ja ta on nii üle mõistuse äge ja siis tuleb veel välja, et tal on blogi ja ma lähen seda igasuguse vaimustuse ja elevusjudinate saatel lugema ja see on hoopis nõme. Mingi suvaline blogi. Mõttetute asjadega. Mikkks? See on ebaõiglane. Sul peaks äge blogi olema. Mitte niimoodi. Kuidas sa võid? Sa pidid olema midagi muud ju!
Sellest järgmine tase on inimestega, kellest mul on igasugune vaimustus juba pikalt, sest nad on nii hästi toredad inimesed ja kui ma kasutaks sagedamini sõna 'armastus' inimestega seoses, võiks isegi öelda võibolla sedagi. Ja tavaliselt ma püüan selliseid inimesi hästi tundma saada, sest nad mulle nii meeldivad. Nii. Ja siis ma kohtan tema elukaaslast. Ja kui see osutub olema veits rumal või natuke nõme, siis mul on üleni pettumus. See kuidagi nagu .. kandub üle. Ju ta siis ikka ise ka ei ole nii üle mõistuse ägedus, kui tal niisugune mõttetu kaaslane on. Või kuidagi .. et ma arvasin, et ta on üleni õnnelik ja rahus ja tasakaalus oma elu ja asjadega, aga see partner talle küll ei sobi ja teda rõõmsaks ei paista tegevat, niiet ma vist eksisin tema suhtes natuke. Oh.
Samal ajal on mul üleni kohutavalt hea meel, kui ma kohtan mõne toreda inimese kaaslast, kes on ka tore. Kui ta on sama moodi tore, tundub maailm kohe nii palju parem koht, sest see tähendab, et ühte kordumatut seletamatut toredust on tegelt kaks. Ja kui ta on teist moodi tore, siis see tähendab, et igasugust erinevat toredust on maailmas ja küll on hea.

Või kas sa tead seda kurbust, kui sulle hakkab üks poiss meeldima ja siis selgub, et kõik tema sõbrad on ossid.



IMG_0524
läksin öösel kööki ja kraanikauss oli äkitselt nii tõeline ja kaunis

Selles mõttes on (tänava)mood hästi põnev, et see kallutab ja mõjutab ja suunab seda ka, mida me ilusaks peame. Võinoh. Mind küll mõjutab. 
Näiteks kui keegi oleks minu põhikooli ajal ringi käinud suurte kandiliste mustade raamidega prillidega, kootud müts niimoodi vaevu kukalt katmas lötakas ja ülahuule kohalt mingi metall läbi naha välja turritamas, ta oleks mulle jumalast hirmuäratav tundunud. Et kole. Ja imelik. 
Ja samas osa asju käivad edasitagasi. Et on lahe ja siis läheb nõmedaks ja kui on nii kaua juba nõme olnud, et mõni on selle peaaegu juba ära unustanud, on selle uuesti kandma hakkamine jällegi lahe. Näiteks ma mäletan, kuidas need kummist ninadega tennised ei olnud veel moodi tagasi tulnud ja alt kitsad püksid olid ka mõni aeg tagasi veel suht nõmedad.
Seoses asjade tagasi tulemisega mõtsin ma eile ühte täiesti moele immuunset daami jälgides, et huvitav, millal tulevad need riidest pehmed patsikummid moodi tagasi. Tead küll, sellised sametist või mingist muust kangast ja need on sellised kohevad, pesukumm on sees ja saad kõik juuksed kuklasse kinni panna. Mingi kortsus riidest käkerdisega põmst. Ja kui ma ootan millegi moodi tulemist, siis ma ei mõtle mingeid moelavu. Ma tahan näha noori keni inimesi nende patsidega mööda tänavat ringi kakerdamas ja siiralt uskumas, et see ongi täiega khuul ja nii see ilus olemine käibki. Ma ootan, millal mina ka hakkan päriselt uuesti uskuma, et need patsikummid on hästi ilusad ja parem oleks, kui mul neid mitu on.

Kui sa aevastad ja keegi ütleb "terviseks!" siis mida sina pead selle peale ütlema. Aitäh? Teed mingi kohmaka kohmetunud "eks tervist läheb ikka vaja, jah." Tõmbad klassikalist onuheinot "seks mulle, tervis sulle, höh, höh." Või võibki jätta päris üldse ütlemata kõik? Sest minuarust nad alati jäävad kuidagi nii äraootavalt vaatama pärast tervise soovimist. Nagu nad oleksid sulle just jätku leiba soovinud või käekäigu kohta küsinud. Et peaks midagi viisakat kombekohast vastu ütlema, muidu on vorm poolikult täidetud.


IMG_0532
õhk on hõre

Või kui me etiketi teemadel oleme. Kui seltskonnas inimesed räägivad elavalt ja üks inimene pole jutu teemasse pühendatud ja ei saa sõna sekka öelda ja ei saagi teada, millest jutt. Ja siis kui see inimene väljendab kuidagi leebelt vaikselt, et tal on igav. Näiteks vaatab kella või sirvib oma telefoni või haigutab väikselt. Kes siis on see ebaviisakas? Kas need, kes räägivad edasi oma juttu ja sugugi ei hooli kogu seltskonna heaolust ja kaasatusest. Või see, kes näitab välja, et tal on igav.

"Kui keegi väljendab, et tal on igav, siis see pole ju seltskond."
"Mis see siis on?"
"Pööbel."

5 comments:

  1. Kui keegi ütleb "terviseks!" tuleb vastu öelda "tarvis!" Kõik on rahul ja sulaselge tõde.

    ReplyDelete
  2. Jah, kui sa aevastad ja keegi "tervist!" ütleb, siis on jah "aitäh" ütlemine kuidagi vale. Umbes samamoodi vale, kui "jõudu!" soovimise peale aitäh ütelda.

    Ma ei tea, aga vähemalt tundub mulle, et need on sarnased ütlemised. Teatavasti "jõudu!" soovimise peale tuleb öelda "jõudu vaja!". Nõnda siis peaks "tervist!" soovimise peale vastama "tervist vaja!" või midagi taolist.

    Eks neid imelikke ütlemisi ja soovimisi ja neile vastamisi ole meil teisigi. "Kivi kotti!", "okas kurku!", "nael kummi!".

    Ahjah, kunagi keegi arvas, et ülemusele oleks sobiv soovida: "Sulg sappa!".

    ReplyDelete
  3. Kui ma töö juures aevastan, siis ülemus soovib selja tagant küll tervist, aga sellele järgneb ka arupärimine: "Noh, süüde kehva täna või?" :D

    ReplyDelete
  4. jah, ma õppisin millalgi kah ära, et "terviseks!" vastus on "tarvis!"

    ReplyDelete
  5. mrls08:58

    ma koguaeg ootan neid kirju. ja igakord mõtlen, et noh, nagunii ei ole, et eks inimestel ole targematki teha. ja kui on, siis korraks jääb lausa hing kinni (novot, nii haruldased need head blogid viimasel ajal ongi ju). isegi kui kirjutatakse unenägudest, on hea. kuigi iga kord võibolla tõesti ei maksaks.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget