Sunday, March 23, 2014

And if the night is burning

CNV000026
praguneb

Ma sain oma keskhariduse ühest nendest tavalistest koolidest. Kuhu inimesed ei satu kokku oma sotsiaalmajandusliku tausta või ühiste huvide või teatud vaimse võimekuse pärast. Vaid lissalt. Juhtumisi. Kokkusattumuste tagajärjel. Ja niisugused asjad on just hästi toredad, kui sulle meeldivad kirjud paljusid erinevaid skaalasid katvad inimhulgad, kus on äämused äärmustega ja kõik pudru ja kapsapead (ei, mitte sina). 
Igatahes nüüd on nii, et keegid otsustasid siiski korraldada klassikokkutuleku ja selle korraldamise jälgimine on olnud päris põnev. Ma alguses ei saanudki eriti pihta, et miks see nii vaevaline ja konarlik neil on. Aga vaata.
Osa inimesi leidsid, et parim klassikokkutulek oleks minna Rootsi kruiisile ja mitu päeva toredat kruiisi-pidu ja taaskohtumisrõõmu.
Mõned inimesed leidsid, et selline pigem lühem kokkusaamine oleks siiski parem, sest nad tuleksid ju koos oma (uusima) titaga.
Päris paljud leidsid, et hea oleks teha kokkusaamine kesklinnas või selle lähedal, siis on hea jalgsi tulla ja minna. Mõni oli kohe selle peale - mis mõttes kesklinn, me ei ela Tartuski.
Samas kesklinna poolt rääkis ka see, et sealt on hea järgmise peo peale edasi minna.
Mõni jällegi leidis, et mis järgmise peo peale, sellest tuleb niisugune möll, kust ei tahagi kuhugi edasi minna.
Osa arvasid, et paneme lihtsalt kohvikus laua kinni ja istume natuke. Või lihtsalt kellegi tagahoovis, ilm ka vast ilus selleks ajaks.
Pikalt sai arutatud, et võiks ikka olla üks peomaja ainult meile renditud ja erinevad saunad või mitu ja hommikuni välja. 
Ühte titepiltide ja abikaasade näitust üritati ka kõige hulka korraldada, aga sellele tehti kiiresti lõpp.
 Ma lihtsalt kujutan selle kõrvale ette, kuidas samal ajal üleni sujuvalt korraldatud treffneristide klassikokkutulekul mängitakse bridži ja vahetatakse prantsuskeelseid vaimukusi üle punase veini ja igasugune peenetundelisus ja harmoonia.

CNV000037
Viljandi.

Kui mul on pangaarvel ainult kaks eurot, saan ma suurepäraselt käia poes ära, võtta mingi tutsu liha ja koos sellega kodustest asjadest kombineerida imetabase õhtusöögi. Kui mul on kakskend eurot, võin ma terve tee poodi kuni päris poeukseni või lihaletini välja endale kinnitada, et tegelikult tegelikult saan ma siit poest välja kõndida ka ainult natuke kulutades. Sest saan. Sest olen saanud. Ja peaksingi, sest siis on äkki võimalik enne järgmist rahapäeva koguni iga päev süüa. Aga siis ma ikka leian, et peaks seeni ka juurde ostma ja ega natuke lisa-kohvikoort ei tee paha, see on ju alla hinnatud ka, muidu läheb raisku veel. Noh ja kui me juba allahinnatud leti ees oleme, võin ma samahästi siit ka kaks kohukest võtta, on natuke selgem  süüa teha, kui miski juba sees natuke kütab. Ja õige jah, tervislikkus ja selline jura, peab paar tomatit ja kobara banaane ka võtma. Ja nõnda edasi.
Teine on see, kui keegi on ostnud suure hulga erinevaid komme ja nosib neid, endaga jube rahulolevalt, on kaks varianti. Tal kas oli just raha kättesaamise päev. Või lähim raha kättesaamise päev on teadmatus kauguses ja tal olid ainult viimased 5 eurot ja lootusetus. Seega võib samahästi kogu raha eest kommi osta ja nämm.

Mõtsin, et lasen kassi natukeseks hoovi jalutama, saab elajas ka ilma imestada. Et lasen välja ja panen akna kinni. Küll ta koputab, kui tagasi tuppa tahab. Aga see argpüks otsustas akna peale minna ja pärast esimest ehmunud värinal kevade nuuskimist munele hakata. Nüüd ta siis muneb seal mu lahtise akna peal ja tuba jahtub varakevadeseks.


IMG_0701
see on veel üks ilus tänavavaade Valenciast

Kui ma kedagi väga armastan ja temaga palju koos olen, lähen ma temaga ühte nägu ja tegu. Sest et ta on imeline ja igati ihaldusväärne. Ja sest need asjad lähevad omavahel segamini ja sõlme. Et kas ma tahan teda või olla tema või mõlemat ja soovitatavalt kohe ja korraga ja igavesti. Ja see isegi ei pruugi olla mingi seksikas või sugudest sõltuv. Ma võtan üle maneere ja parasiitsõnu ja juuste sättimise viise ja riietusstiile ka sõbrannadelt. Need ühte moodi riietuvad teismelised tibid, kuigi naeruvääsed, on mulle küll täiesti arusaadav. Kui keegi on mulle väga kallis või lähedal, ma tahan temaga üks olla. Aga meestega just eriti.
Ma näen teda kusagilt nurga tagant või peegeldusest silmanurgast korraks ja vahetult enne mõistuse käivitumist käib selline äratundmise nõks läbi, nagu ma oleksin ennast näinud. "Kuidas ma seal saan olla, kui ma olen ju siin?" Kuigi minu juuksed on punased ja silmad väikesed sinised ja huuled kitsad ja kulmudest pole juttugi. Tema juuksed on pruunid ja ta suured silmad rohe-pruuni varasügisese raba värvi ja huuled lopsakad ja kulmud võrgutavad. 


Ma tublisti vastutustundlikkuse ja hoolika järjepidevusega hoian end enamvähem kursis popmuusikaga. Teen nagu muusikatunde omale. Nii et kui kunagi vahepeal satun mõnele peole või tantsukohta, kus muusika mängib, siis ma tunnen laulu ära ja hea tuttav omane. Ohoh! Ma tean seda laulu. Ma isegi tean, kes seda laulab ja milline ta on ja võib-olla koguni kes selle remixi tegi. Niisugune silmaringi asi. Sest ma niigi paljude asjade koha pealt pigistan kogu aeg silmi kinni.
Pealegi popmuusika on nagu mingisugune baas. Ehitusklotisid. Vaikimisi iseenesestmõistetavalt olemas. Pärast seda, kui mõni llugu on natuke aega olnud, saab selle peale või abil ehitada teisi asju. Aga kui esialgset ei tea, siis ei saa tuletatud teosest ka rõõmu. Ja rõõm tuletatud teostest - see on mu lemmik.
Temaatiline laul siia lõppu üle mõistuse mõnus ja hea.



Mis tollesse ise oma luule lugemise üritusse puutub, siis selle ma võitsin kogemata natuke ära nagu. Ma ei tea. Mais on igatahes finaal.

4 comments:

  1. Ee, ma ei näe siin mingit osa teksti, mis ma Feedlys nägin...

    Õnnitleda oleks tahtnud, aga nüüd polegi, mille eest!

    Igatahes - väga väga vahva!!! :)

    ReplyDelete
  2. oo. blogger on osa postitust nahka pistnud. kohe nikerdan selle korda.

    aitäh ka muidugi.

    ReplyDelete
  3. HA!
    Edasi uutele võitudele!

    õnnitlused jah.

    ReplyDelete
  4. armastatuga üksolemine tahtmisest - mul oli ükspäev selle tunde äge atakk, aga üldisemal moel. heteroseksuaalsuse atakk.

    Tulen duši alt, vaatan peeglist - võeh, mingi naisekeha. katan parem kohe kinni, mis sest inetusest ikka lehvitada, sest ilus saab ju olla ainult mehekeha. ainult mehed on ilusad, naised on parimal juhul neutraalsed.

    õnneks tavaliselt nii hull ei ole ja organism tunnustab isegi muud sorti ilu kui "seksuaalselt atraktiivne".

    ReplyDelete