taevas ei maga ka veel

IMG_1246
siitkaudu sai vanasti pööningule. nüüd metsmaasikaid


Sellest kuidas ma üldse puhas ja korralik ei suuda olla.
Kasvõi näiteks nõude pesemine. Kuidagi see köögi ilusaks ja korda seadmine pärast söömist tundub kõige imelikum asi üldse. See ruum jäetakse kohe tühjaks. Minnakse ära teistesse tubadesse ja kustutatakse tuli. Ja selle jaoks on vaja kõik nõud ilusti puhtaks pesta ja kuivatada ja omadele kohtadele panna ja pinnad läikima lüüa ja toolid korralikult laua ümber ja laud tühjaks? Tundub nagu mingi veider kompulsiivse häire äärepealne. Sa sätid toa hästi põhjalikult korda, et seda siis tühjaks jätta? Sätid kõik ilusti valmis pimeduse ja tühjuse tarvis. Või kellegi oletatava järgmise tarvis, kes ehk võib tulla ja näha.
Poole loogilisem on tulla kööki, lükata käeseljaga lauanurka natuke ruumi ja tõsta turukotist välja värsked toiduained. Teha külmkapp lahti ja ära visata, mis haisema on hakanud ja asemele uusi panna. Lükata pliit sisse ja kuni vesi keema läheb, kraanikauss tühjaks pesta. Siis laua pealt kogu kola kraanikaussi tõsta, et lõikelauale ruumi teha. Siis mõne aja pärast asju potti ja pannile loopida ja nende särisemise haudumise podisemise kõrvale teine ports nõusid pesta. Või kolmas. Nõud loomulikult lähevad restile nõrguma. Ma ei usu nõude kuivatamisse. Noh ja siis mõne aja pärast laud lapiga üle lükata, lõikelaud ja nuga kraanikaussi heita ja kapist mõned taldrikud urgitseda. Süüa. Kiita. Mõmiseda, kui tarvis. Kapist juustu või jäätist või piima peale ahnitseda. Pärast taldrikud kraanikaussi ja pottidele, kuhu midagi veel jäi, kaaned peale ja valmis. Olemas. Aitäh kõht täis. Tuli kustu ja uks kinni. Kusagile kohvitassi najal raamatut lugema või filmi vaatama või leiba luusse laskma. Pärast lähed kööki (noh, sest vein) ja vaatad uhkelt seda kaost seal ja tead, et see oli Söömaaeg ja tead, et see oli Hea tõepoolest.


IMG_1234
kOhvrikivid



Ma olen nüüd mitmel õhtul kesklinnas litutanud ja baarid ja inimesed ja selts. Ja tead, mis ma mõtlen? Suvi on nagu aasta kolmapäev. Linnas on nii vähe inimesi ja öösel kuidagi veel iseäranis vähe ja need vähesed on ka imelikud. Ja nagu ka kolmapäeviti linnas käies, on praegu võimalik linnaöös läbi elada uskumatuid asju ja kohata enneolematult põnevaid inimesi ja iseenda minasid. Või siis - nagu kolmapäevitigi - mitte. Sest kedagi eriti ei ole ja kohad on ka pigem kinni ja linnas litutamise kõrghooaeg lihtsalt ei ole praegu ja siin.

Mul on üks kostüüm, mille nimi võiks olla 'Kui me siin juba oleme, me võime samahästi liiga kaugele minna.' See on satsikestega valge liiga pisike kleit, millel on mustad mummud ja mille juurde käivad üle põlve ulatuvad mustavalge triibulised põlvikud. See on täpselt sama kohatu, kui see kõlab. Või siis ainult õige pisut rohkem.
Leidsin just hiljuti kaltsukast ühe naljaka väikese ruudulise  lukuga kleidi, mis on niimoodi alt kokku kroogitud, et kui sul on selline tilluke 14-aastase tüdruku pepp, siis on hästi numsik. Hetke võtsin kurvastamiseks, et ma nunnudes lasteriietes ainult totakas välja näen ja ristisin selle kleidi pluusiks. Pikk pluus täiskasvanud naisele. Kanda pükste või seelikuga. Ma retuusidesse ei usu.
Tulin ükspäev mööda linna, juuksed lehvimas ja maani eriti naiselik üleni liiga sinine kleit ja lõhikud. Üks tuttav ei tundnud mind ära ja kui lõpuks tundis, oli üleni liiga ehmunud ja vau. Ma üldiselt teesklen ainult natuke solvumist, kui inimesed mulle ütlevad: "Sa näed nii hea välja, ma ei tundnud sind ära." Khm. Tänks.


IMG_1214
majad magavad


Ma hästi pikalt arvasin, et mehed on seda liiki olevused, kes on iga kell valmis ükskõik millisest plaanist või kavatsusest loobuma, kui selle alternatiiv on seks kohe. No sorry. Aga kuidagi.. meedia jätab natuke sellise mulje ja inimeste jutud ja mu mõned esimesed lähemad kontaktid meesolevustega ka ei lükanud seda ümber. Noh, et on muidugi erandeid, näiteks mõned inimesed on imelikud või juba vanad ja väsinud. Aga et üldiselt. Sellised pigem primitiivsed loomakesed. Tahvad aint ühte asja ja kuni seda ei ole või ei saa, võib aega muuga ka täita või selle saamise nimel rabeleda.
Ma ei ole päris kindel, kuhu ma sellega jõuda tahtsin. Seal on nagu mingi kurvastus. Kaks tükki võibolla isegi. 
Üks on see, kui keegi hakkab suhtenõu jagama või muud tarka panema ja ma näen, et tema nõuanded lähtuvad sellest samast pooli maailma inimesi arututeks kiimaloomadeks pidamise veendumusest. Ja mul on kurb, et keegi tahab kõva häälega endast nii rumala vastiku inimese muljet jätta.
Teine kurb on siis, kui sellist juttu hakkab rääkima keegi, kes on ise ka mees. Ja ma mõtlen, et äkki ta ei ajaks niisugust juttu, kui kõik teised tema ümber seda juttu ei ajaks. Ja et võib-olla ta saaks tõeliselt suurt ja ilusat rõõmu ja saavutust tunda ka muudest asjadest peale oma noku kohtadesse suskamise.


Teine peaaegu sama teema tähelepanek on veel. Aga see pole enam nii palju kurvastus. See on rohkem igasugune tüdimus ja ärritus. See käib siis, kui mingi naine on midagi valesti teinud või sassi ajanud ja siis ütleb selle selgituseks või vabanduseks: naiste loogika. Kurat, naine! Ära tule meid kõiki halvustama lihtsalt selle pärast, et sa ise arulage töllak osutud olema. Mina ei teinud seda lollakat asja. Võib-olla ükski teine naine ei teeks seda lollakat asja. See olid täpselt sina ainult üksinda. Niiet võta omaks või ole vait. Aga ära ütle, et sinu isiklikud käkid on kusagilt otsast naiste loogika.


Comments

  1. Minu linnas on nii, et suvel ei mahu üldse kuskil õieti olemagi. Autod jalgrattad lastevankrid tõukerattad inimesed inimesed inimesed. Alles augusti lõpus on ruumi hingata.
    Nõude peale kuivab mustus kinni, kui nad kaua kraanikausis seisavad. Ja mulle meeldib just hommikuti ja õhtuti kööki astudes leida eest tühjus ja puhtus. Ma ise olen niigi enamasti seespoolt sassis ja koristamata, seepärast peab vähemalt keskkond minimalistlik ja korras olema.

    ReplyDelete
  2. Nõude sisse lastakse vesi, et kinni ei kuivaks. Võib panna ka tilga nõudepesuvahendit, aga kui sul on kass, siis mitte, sest ta nagunii käib seal joomas.

    Aga see viimane ärritus, see on mul ka. Ja sa sõnastasid paremini. Ma olen seda vaadanud pahameelena "mida sa teed sedasi omaenda sugu maha, tropp!" aga jah, ega mind ei sega tegelt see, et ta teeb maha oma sugupoolt, mind segab see, et ta teeb ühtlasi maha mind =) Täiesti põhjendamatult! Ega mina seda jama kokku ei keeranud!!

    ReplyDelete
  3. AAMEN selle viimase lõigu peale, ma ütlen.

    ReplyDelete
  4. See naiste loogika teema ajab hambad irevile küll. Sinna alla käib ka see suhtumine, et "mu arvuti teeb imelikke asju, peaks mõne MEHE kutsuma". Töö juures kuuleb seda alatihti.
    Tavaliselt kargan ma sellepeale lõrisedes arvuti kallale ja mõnda MEEST ei ole tingimata vaja, aga kui ise ka abi ei saa, siis helistan meie IT toele, vältides mistahes soospetsiifilisi väljendeid, sh ka "patsiga poiss"-i.
    Tähendab, meil töötavad kuldaväärt mehed, aga Windowsipõhiste kontoriarvutite funkamaveenmisega nad minust paremini toime ei tule. Ja üldse mulle meeldiks, kui inimesi kutsutaks nimepidi. Nt: "Selle vitriini valgustus ei tööta, peaks K-ga rääkima", mitte "mõne mehega", sest uskuge, enamus mehi jääksKI seda neetud vitriini jõllitama nagu vasikas uut turvaväravat.
    Oeh.

    ReplyDelete

Post a Comment