sinu nimi iga õiega koos

- Kuule, mis imeliku nimega tampoonid need olidki, mida sa seal poes nägid? Kas see oli In-And-Out?

- Flirt. See oli Flirt. Aga hea pakkumine muidu.

mustrid korduvad

Maitea, ma olen siin mingi kujuteldava kohusetunde pärast jälle. Kõik kohusetunne on kujuteldav. Khm. Et peaks nagu kirjutama või nii. Keegi võib-olla ootab või nii.

Seega. Klaviatuurist asjade väljaimemist alga. Kolm. Neli.

Kuigi näiteks ma kahtlustan, et nad ütlevad selle kohta pliiatsist välja imemine, sest käsitsi paberile kirjutades on pliiats see, mida mõttepausi ajal suu ligi paned ja nuputad. Aga kesse paneb klaviatuuri suu ligi, kui mõte ei taha tulla. Võib-olla on see postitus 9gagist või kohvist välja imet.

Igatahes midagi seoses imemisega.

üks hingedepäevatuledes kalmistu

Pimedus. Ma tahtsin sellest pimedusest küll rääkida. Ma olen üleni ja ühtlaselt tüdinud sellest vingust ja halast, et kogu aeg on nii pime ja kogu tervis ja vaim muudkui kannatab ja pimedusel on kogu süü. Sest saage üle, nagu. 

Pealegi. See pimedus ongi meie tõeline koht. Sest päevasel ajal on siin see päike silma paistmas ja asju ja pilvigi üle valgustamas ja tõdedelt täheleanu ära juhtimas. Alles siis, kui me saame päikesele korraks päriselt selja keerata, paistab ära see tõeline. Kosmose Enda Pimedus. Tegelikult sellises pimeduses me ringi ulbimegi oma kirjul pallil. Nii ongi. See suur ja tühi ja nii lõputult võimatult pime. Vahepeal ainult laseme end eksitada, lihtsad, nagu me oleme.

Ma mõtlesin, et kui mängida seda mängu, nagu oleks kõikidel inimestel (või vähemalt nendel loo peategelastel) mingi mõte või eesmärk siin. Mingi suur ülesanne või roll. See asi, milleks nad saadetud on. Tead küll, on selliseid tõlgendusi ja sesmõttes täiesti tore mäng, mida mängida. Seejuures inimese ülesanne muidugi peab salajas olema. Millegipärast. Et kui sa oled siia maailma peale (alla) saadetud mingi eesmärgi või mõttega, siis millegipärast tundub loogiline, et sa ei tea oma ülesannet või pead selle välja nuputama. Võib-olla selle pärast, et need olevused, kes su saatsid, tegid su siia valmis selliseks, et sa tegelikult päris otse neid ei saa mõista ega kuulda ega mäletada, sest see on mõõtmatult palju teine ja ebamaine ja muu. Aga kõik kohad on tihedalt täis tipitud (tikitud) vihjeid ainult-ainult sinu tarvis. Et see tegelt pärast oleks ikkagi ilmselge, mis su olemas olemise point nüüd oligi.
Inimesed räägivad, et ma olevat hakanud umbes aastasena rääkima ja pärast seda vait ei jäänudki. Ma tean, et ma olen lapsest peale väga jutukas olnud. Kuigi see võib olla ka osa sellest koolitusest, kus mulle on räägitud, et ma räägin palju ja seega ma olen kasvatatud kasvanud selleks, kes ma olen. Selle loo sisse, mis mulle minust jutustatud. Niiet minesatea, kui palju seal on kaasasündivust. Lisaks muidugi see, et ma praegu ka räägin palju ja kirjutan palju ja loen palju ja tahan suhelda ja vestelda ja jutustada ja sõnadega muusikat kuulata ja. Või see, kuidas mu töö peab olema rääkimise töö. 
Et huvitav, mis mul öelda on. Miks nad mu siia just sellisena saatsid. Niipaljude sõnadega. Mida te must tahate?

Kuigi võib-olla ei ole küsimus sõnades, vaid hoopis suus. (Oi, tere, Freud, leidsid ka aega tulla.) Sest inimesed näiteks räägivad, kuidas täiskasvanud püsisuhtes abielunaised lõpetavad suudlemise lõpuks ära, sest see on mingi lapsik veits väkk komme. Aga minuarust küll mitte. Ja enda ümmarguseks õgimine pole ka teab mis keeruline ülesanne, kui maailmas on nii palju maitsvaid asju olemas.
//Rüüpab vahukoorega kohvi.
// Ma praadisin oma (banaaniga) hommikupannkooke rohkes särisevas kookosrasvas ja praegu mõtlen, et võib-olla on aeg teiseks hommikusöögiks. Kell on kuus.

üks uhkete pitsiliste ristidega väga väikeste hauaplatsidega kalmistu

Teemal ammuaegunud klassikalised inimpsüühika seletamise viisid. Ma vanasti lugesin ühte raamatut, kus toodi näiteks naisi, kes, tahtes ise näiteks tantsimist vältida, valivad omale abikaasa, kes ei luba oma naisel tantsida. Noh, et siis on edaspidi rahulik. Ütled, et mees ei luba ja korras. Niiet iga kord, kui mõni naine hakkas oma tegemiste või tegematajätmiste põhjuseks tooma mehe keeldusid või käske, siis ma kohe oma peas noogutasin asjatundlikult ja tegin hmhmm-ide saatel patsiendi juhtumi kirjeldusse märkmeid.
Igatahes ma kuulan täna päev otsa üksi kodus Jäääärt ja ajan tuba segamini, sest teadagi.


Aga näiteks see laul käib liiga tiheda viirukisuitsu ja brändikokteilide saatel pimeduse jõllitamise juurde.


Ma olen muidu üleni šokeeritud, et see bänd koosneb ainult tüdrukutest ja need on veel pealegi hästi noored ja numsikud. Sest ma kuidagi kogu aeg seda ilma pildita kuuldes, mõtlesin, et nad on iidsemad ja... kuidagi... raskemad? Noh, nagu Cranberries või.. Morcheeba(?), kus naisliikmed on kõigest laulu tarvis. 
Maitea, kuidas sinuga on, aga mu sooline eelarvamuslikkus ja kalduvus seksismile on mulle lõpmata põnevad nähtused.



Selle juures, et tööpäevad on pikad ja inimestega ja vähemalt pooled neist on konstantselt ühed ja needsamad inimesed ja kodus käiakse magamas ja pereinimesed oleme me põhiliselt õhtuti ja nädalavahetuseti... Seal on mingit kurbilusat poeesiat selles. Et on inimesed, kellega sa tahad oma elu veeta. Ja siis on need inimesed, kellega sa oma elu veedad.