The mind, which grew out of the being

P5190015
tip tap

Soolistest ja ealistest iseärasustest.
Ma sõidan hästi tihti samal kellaajal sama rongiga sama teekonda. See tähendab, et ma kohtan hästi tihti ühte ja sama gruppi inimesi, kellede nimesid ma ei tea, aga tean mõnda nende päevakavast ja argistest askelustest. Just ükspäev kuulasin huviga ühtede vestlust pealt, sest mul oli (juba varasematest pealtkuulamistest peale) kahtlus, et üks neist on mingi huvitava minukauge teaduse mees - usuteadus või ajalugu. Tol hommikul rääkisid nad kreeka keele õppimisest ja ühest uuest heebrea keele õpikust ja sellest, et semester saab varsti läbi. Üks neist härradest tervitab mind linnas ka, kui meil teed teinekord ristuvad. Üks hoopis kolmas hommikuste rongide härra on alati jõle tähelepanelik, kas meie ratastele jätkub ruumi ja kas mu laps jõuab ikka ise oma ratta üles tõsta. Ja tuleb kohe appi, kui vaja. 
Muidugi sõidab sama rongiga naisterahvaid ka, nooremaid ja vanemaid. Aga nendega on mul kokkupuudet täpselt nii palju, et üks hommik jäin oma jalgrattaga natuke jalgu ja mulle öeldi issssssssssand. (Kuidas palun? Ma kardan, et te ajate mind kellegagi segamini.)
No ja ma siin mõtsin. Et miks võõrad vanemad mehed on nii kenad ja viisakad ja arvestavad ja võõrad vanemad naised on kas külm igno või väike kalduvus sisinale. Kas see on selle pärast, et ma olen tüdruk ja eeldatavasti on korrapärase eluviisiga keskklassi härrad pärit korralikust perekonnast ja teavad, et tüdrukuid peab hoidma. Või äkki see on selle pärast, et ma ise olen eelarvamusrohke mõrd ja eeldan, et kõik võõrad naised on parajad ussid, kellest ei ole mulle iialgi liitlast. Ja kas see on üldse üldlevinud trend, et suvaline vanem mees on toredam inimene kui suvaline vanem naine? Sest võttes arvesse, kui nõmedaid vanamehi ma oma elus kohanud olen, äkki see on lihtsalt üsna harukordne rongiseltskond mul. Või hoopiski - mehed surevad varem ära ja need, kes kauem elavad, on kallutatud valim kenama inimese poole. Mitte et 50ndates meeste puhul see juba mingi näitaja oleks. Või on?
Samas jällegi - tuleb mulle meelde, et üks päev üks võõras naine aitas mul lapse mänguasja rongist otsida. Niiet isegi mitte päris eranditud vaatlusandmed. Oeh.



P5160019
muhe punapäine saare mägiveis

Minad ja nende suutmatus vait olla.
Mitut asja sa oled teinud selle peamise argumendiga, et pärast on hea mäletada. Mõtle, kui palju asju saab ette võetud lihtsalt selle nimel, et hiljem oleks võimalik öelda (või mõelda), et sa tegid. Mitte selle pärast, et tahaks teha, et hetkel just on isu just selle järele. Isegi mitte selle pärast, et see tundub hea põhjendatud soovitud nauditav eelistatud tegevus käesoleval hetkel. Vaid arvestades selle tüübiga, kelleks sa hiljem saad. Hoolitsedes selle eest, et sellel, kes sa pärastpoole oled, oleks, mida mäletada. Et tal oleks hea tagasi vaadata ja teada või tunda sinu (ja natuke iseenda kohta) mingit sorti asju. Uhkust või aukartust või imetlust... 
Vaata, kui tubli ma olin. 
Mõtle, kui vapper ma olin. 
Täiesti vau, kuidas ma suutsin.
Ja see praegune olgu vait. Mis siis, et sa kardad või oled väsinud või ülepeakaela mõeldamatu pasa sees - pead selle kõik läbi tegema, sest pärast on hea meenutada. Eriti hulluks lähevad need vaidlused sel hetkel, kui käesoleva hetke mina karjub kõiksuguseid "ei"-sid. Ja sa karjud need üle jutuga hilisema mina vältimatuist kahetsustest. 
Lähen sinna peole. - Ei taha. - Aga kui ma ei lähe, ma hiljem kahetsen. - Aa, no siis küll peab minema. Ei tahaks ju hiljem kahetseda.
Justkui sa ei saaks hiljem ise valida,  kas sa kahetsed või mitte. Nagu kahetsemine oleks see kõige õudsem asi, mis sinuga juhtuda saab. Suurim ähvardus - muidu kahetsed. Nagu kahetsemine oleks lõpmatu paratamatus, mis asjade tegematajätmisele vääramatul jõul alati järgneb.

Analoogsel teemal. Vahel inimesed teevad asju ainult selleks, et nende lapsed hiljem mingit kindlat soovitud suhtumist neisse omaksid. Näiteks oleksid tänulikud või ei saaks kuidagi hiljem midagi ette heita või oleksid hiljem ühte või teist moodi kenad oma vanemate suhtes. Minu rohked intervjuud inimestega nende suhtest oma lapsepõlve või nende vanematesse on tuvastanud, et ka parema tahtmise või kogu tahtmatuse juures on olemas kõikvõimalikud variandid põlgusest, tänulikkusest, armastusest, mõistmatusest, andestamatust vihast ja nende kõikvõimalikest kompottidest. Suhteliselt halvasti juhitav ja peaaegu ennustamatu protsess see inimeste kasvatamine ühte kindlat sorti täiskasvanuteks. Niiet panustada sellele, et lükkad täna ühed hoovad ühtedes suundades ja siis on kindlustatud 20 aastat hiljem üks tänulik või isetult hoolitsev laps, tundub kõige naiivseim asi maailmas.
Asjadel (ja eriti inimestel) on kalduvus ikka oma teed minna.


P5100204
muruga täidetud munaksed


Ahjaa, söök ju ka. Mu põhiline vaimustus igasugustest veidratest poolvõimatutest ebavajalikest dieetidest on nende tõuge mu kokakunstile. Ma hakkan kohe uut sorti sööke leiutama ja avastan igasuguseid huvitavaid maitseid ja eelistusi ja nõkse. Kuidagi raputab rutiinist lahti. Annab õppetunni või kaks. Viib sammu või paar edasi laiema silmaringi ja muu sellise poole. Täiesti loomulikult ja lihtsalt ilma lollakaid asendusaineid kasutamata oskan ma nüüd valmistada järgnevaid piima ja gluteeni sisalduseta koduseid toite:
  • Täidetud munad. Keedad munad ära, jätad kollase natuke pehmeks, kui oskad. Lõikad munad pooleks, urgitsed kollased välja. Lisad kollaseid kahvliga mudides segule pihuga julgelt igasuguseid värskeid ja kuivatatud heinu, soola, ühe pehme avokaado ja nii palju oliiviõli, et tuleb kohev pehme nätske mass. Tõstad lusikaga valgetele sisse. Kaunistad nurmenukuõitega. Sööd ja kiidad.
  • Kiirnuudlisupp. Praed panni peal liharibasid, näiteks kana, maitsestad julgelt. Hakid igasuguseid toredaid (seened, krevetid, paprika, pune, tomat) asju, mida kodust või poest või aiast leiad. Rohelisi ja nii. Paned kausi põhja praetud liha, toredad hakitud asjad, lusikatäis puljongipulbrit. Tõstad peale ühe peenikeste riisinuudlite pusa, kallad keeva veega üle. Kolmeks minutiks kaas peale ja - viola!
  • Magus vürtsikas riisisöök sinepiseemnete ja idudega on kirjeldatud selles postituses. Seal on küll sojakaste ja selles on natuke nisu, aga seda osa retseptist võib ignoda.
  • Soe kartuli-kanasalat. Pesed kartulid ära, lõikad umbes saiakuubikusuurusteks kuubikuteks. Kallutad ahjuplaadile, valad heldelt toiduõliga üle ja segad korralikult läbi, laotad ühtlaselt laiali. Kartulid 20ks minutiks kuuma ahju. Lõikad kanafilee kuubikuteks, pigistad ühe küüslauguküüne läbi pressi. Praed ja maitsestad kana, kuni hea saab. Salatilehed, basiilikulehed, paprika, õun, kirsstomat, värske kurk - kõik väikesteks tükkideks suurde kaussi. Siis soojad kartulikuubikud peale ja soojad praekana tükikesed hulka, oliiviõli peale. Segad. Tõstad taldrikule, lusikaga kõrvale Hellmansi majoneesi (see on ilma piimata) ja sööd ennast ogaraks.
  • Üks hullult hea pilafi retsept oli raamatus Eesti laste lemmiktoidud. Nõks selles, et praed liha poti põhjas, kuni see oma leemed kõik valla päästab, maitsestad, lisad porgandirattad, lisad väskete tomatite kuubikud (tomatipüree on nõrkadele), natuke küüslauku ja siis riis. Segad kõik kaunilt läbi ja alles siis kallad ettevaatlikult nii palju vett peale, et riis on vees. Kaas peale, tuli väikeseks ja varsti ongi peaaegu iseenesest potti söök tekkinud.
  • Tom Kha supp. Lähed internetti. Võtad retsepti. Lähed poodi. Ostad eksootikaletist igasugust imelikku asja, mida kätte saad. Teed enamvähem retsepti järgi. Üleni nämm.
  • Üks lahe vegan kook oli ka, kuhu põhjaks läksid digestive küpsised, aga eks vist võib misiganes põhja teha. Peale läheb purk kookospiima ja üks tume šokolaad (Bitter on ilma piimata). Kookospiima ajad kuumaks, šokolaadi sulatad sisse. Kui kõik on ilusti kuumenenud ja segunenud, valad kõrgesse vormi (mille põhjas võib juba olla teraviljadest põhi, aga eks vist tingimata ju ei pea). Tõstad värgi külmkappi. Hommikul on külmkapis täiesti hurmavalt siidine koorene rammus šokolaaditort.
P5230090
muidugi on annelinnas õitsvad õunapuud praegu


Aga mis sinu tagavaraplaan on?

Comments

  1. A kuidas sa võid suudad vältida? Seda pannakse ju igale poole ja see on ju ka piimast tehtud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma võileibu ei söö niikuinii. Need on kulukad ja tülikad nii süüa kui valmistada.
      Ahjuroogasid saab õli või peekoniga maitsvaks ja magustoitudele on näiteks kookosrasv täiesti jumalik. Üldse on maailmas meeletult palju erinevaid taimeõlisid, mis, nagu võigi, teevad asju maitsvamaks ja rasvasemaks ja läikivaks. Suure võisõbrana olen ma avastanud, et raskem on poolfabrikaatide hulgast leida toitu, mis sisaldab võid. Ikka taimerasv ja muud värgid. Toiduainetööstus on ühed koonrid kaabakad.

      Muidugi minesatea - võibolla mulle söödeti salamisi võid sisse, sest ma kõiki toite ei jõudnud sel dieedikuul päris ise teha.

      Delete
  2. Anonymous14:29

    kas tagavaraplaan selles mõttes: http://imagecache5d.allposters.com/watermarker/89-8937-V8AR300Z.jpg

    ReplyDelete
    Replies
    1. Näiteks selles mõttes ka, jah.

      Delete
    2. http://questionablecontent.net/view.php?comic=2968

      Mälestuste kohta.

      Delete
    3. vvn, see koomiks illustreerib hästi ühe tuntud blogijanna väidet "kui kõik muu ongi perses, siis vähemalt tissid on mul pirakad"

      Delete

Post a Comment