Tuesday, October 06, 2015

take back what you said little girl

Mul tegelt ei ole täna vähemalt kaheksat teineteisest piisavalt eristuvat pointi. On umbes üks point ja selle umbes kaheksa kombitsat. Aga ma vaatsin, et pilte on nii palju kogunenud ja pointid muudkui valguvad, vaja ära kirjutada. On ühel pool.

P9240002
üks teistpidi pilt vahelduseks


Täheldasin kellelgi ühte vasitkut käitumist, mis oli vastik ja mul oli vaja talle öelda, et ta seda vastikut teeb, et siis äkki saab parem või nii. Pikalt nuputasin, et mis selle juures mulle ei meeldi, sest ei olnud selline otse sihilik pinnapealne käitumine. Vaid oli selline keeruline sügav varjatud. Rohke ruumiga kujutlustele. Seoses sellega meenus, et olid ju mingid käitumised, mille kohta öeldakse, et need on passiiv-agressiivsed. Peaksin termineid teadma. Võtsin ette ja lugesin mitut artiklit ja allikat selle kohta. Veits nuputasin isekeskis. Ja seejärel oli kallutatud sama teemat märkav kogu ülejäänud sisend mitme päeva lugemusest ja (mis videote näinud olemine oleks? nägemus?) nägemustest. Nagu nende asjadega ikka läheb.
Mis ma täna hommikul välja mõtlesin, käis tegelikult iseenda passiiv-agressiivsuse avastamise kohta. Näiteks mõni kord olen ise mõnes hetkes või paari inimesega nüansirikkalt ja varjatult vastik ja tean tolles hetkes täpselt, mis sünnib. Seda sama halvasti varjatud vastikut olles krigistan hambaid ja turtsun ja igati suurepärane etteaste soorituses. Näiteks keegi ütleb, et pese nõud ära ja sa ei taha nõusid pesta, aga siis ikkagi pesed, aga pesed halvasti ja suure kolinaga ja liialdavalt suurte žestidega, ise vaikselt urisedes ja paras siis talle. Ilmselgelt pahane. Täiesti õpikunäide passiivagressiivsest mölakusest. 


P9200079
mis kena pepu

Aga. Näiteks. Mul on paar inimest, kelle kõnesid ma ei võta kohe vastu. Helistab. On halb hetk. Ma ei võta vastu. Mõtlen, et helistan hiljem tagasi. Aga siis hiljem läheb kas meelest või lähevad hetked veel halvemaks. Siis ta juba helistab uuesti. Veeeeel halvemal hetkel. Jätan siis ka vastu võtmata. Või näiteks ei kuule, sest mul on oma elu ka, vabandageväga. Ja siis läheb juba variandiks, et ta on juba pahane; või et tal on veel tähtsamat juttu ajada, kui ma alguses arvasin. Sest varsti helistab ta kolmandat korda. Ja, eksole, mul oleks vaja olla ikkagi hetkes ja kohal ja temaga päriselt vestelda, niiet ma ei saa suvalisel hetkel tagasi helistada. Ma pean vastavas seisundis olema. Ma pean enne end koguma. Ja muud ettekäänded. Ja teised vabandused. Ja ma mõtlen, et see tõrjumine ja vältimine ja eitamine on ideeliselt ju natuke passiivagressiivne. Kui ma teeks niimoodi näiteks oma elukaaslasele, siis see oleks puhtalkujul mõrratsemine. Ja ma annan igapäevaselt suure osa oma parimast, et mitte mõrratseda. Aga ma ei saa kohe või alati sellele ise jaole, kui ma seda teen. Sest mu pealispinna asine askelus veenab mind, et tõepoolest pole hea hetk ja ma olen hõivatud ja ma pärast ja ma tahan seda õigesti teha ja mitte hooletult ja igasugune selline.
Niiet sellest kaks mõtet. Esiteks äkki see kõnede/inimeste/teemade vältimine pole päriselt üheselt passiivagressiivne (ega otseselt mõrd olemine) ja need inimesed, kes internetti nende asjade kohta kirjutanud on, on tegelt kirjutanud selle oma kõigile-mahub-üks-mätta otsast musta valgeks. Teiseks ilmub mulle sellega seoses vägev avastu-ilmutus, et inimesed võib-olla alati ei tea, et nad teevad neid asju, kui nad neid asju teevad. Kui isegi minul (isegi minul, kujutadette!) on raske oma mustrite taga kiusu ja vimma näha. Ja et seega, kui keegi teeb mulle ise samal ajal nohisedes ideeliselt kena teenet, siis ta võib-olla ise ei saa arugi, et ta parajasti tegelikult vastikut teeb. Ja ütlemine siinkohal siis ju ei aitaks ka.


PA020075
hea näide hubasest

Sarnasel teemal. Ma olen kusagilt saanud endale pähe niisuguse idee, et kui kellegagi tülitsema tahad hakata (või isegi lihtsalt ratsionaalselt tema sooritusele tagasisidet andma), ei tohi üldistada. Ei tohi öelda alati, kogu aeg, pidevalt, vahetpidamata, iga kord, kõikseeaeg, hommikustõhtuni, mitte kunagi, mitte kusagil, igal pool, kõik kohad, iga asi... Tuleb tülitseda (või tagasisidestada) tolles käesolevas hetkes, viidates konkreetsetele mõõdetavatele tulemustele, mitte liialdades mitut eelnevat hetke ja hakata tegema etteheiteid tagantjäele (ette heide tagant järele, haah!). Ja see ajab mind niiiii närvi. Et kui ma olen jõle rahulik, siis tundub see üldistamist keelav reegel täiesti mõistlik. Aga kui ma tolles tulises hetkes sees olen, tulevad pähe ainult ainult üldistused ja liialdused. Aga see reegel ei taha ka kuidagi peast ära kaduda ja siis ma olen nagu eesel kahe heinakuhja vahel. Kusjuures mõlemad heinakuhjad põlevad. Ja neis on nõelu.
Teine tülitsemise (või tagasisidestamise) reegel on, et ei tohi silte panna. Ei tohi kedagi nimetada nimedega. Lollpeaks või laiskvorstiks või räpaseks põrsakeseks või sitapeaks. Kuigi seda kommet mul eriti ei ole. On niisama, aga ei ole tülitsedes. Ja seda on lihtsam vältida ka, sest nimede nimetamine ei anna etteheidetele nii palju draamapunkte juurde kui üldistamine. Draamapunktid on tähtis asi. Asjad peavad olema suured ja tulised ja tagajägedega. Eepilised. Isegi, kui küsimus on kõigest matemaatika kodutöös või majapidamistööde kvaliteedis.

PA030142
lemmik loomaksed

Kuigi võib-olla see nimede nimetamine ja sildistamine mõjub erinevatesse inimestesse erinevalt. Sest erinevatel inimestel on erinevad vaated identiteedile. Iseendale. Sellele, kes nad on ja kuhu neid liigidata saab või ei saa ja mida teistepoolne liigitamine neile teeb. Mõnda võid hommikust õhtuni igasuguse arutu järjekindlusega põmmpeaks nimetada. Aga kui ta teab, oma sügaval sisimas oma saja-aastase hinge tamme juurte väe ja oma Tuuma Tulega teab, et ta ei ole põmmpea, on see talle nagu veelinnu selga vedelik. Pfft, ise oled põmmpea. Teist nimetad korraks tibukeseks ja juba on ta piiksudes kuuri all. Ja teiselt poolt - kui identiteet ongi lahtine ja kõikuv ja paindlik muutuv arenev nähtus, nagu kõik asjad siin maailmas, siis sa võid vabalt ühes hetkes korraks mõrd olla. Ja teises hetkes hoor. Ja kolmandas hetkes maailma päästev inglitearmee. Ja pärast seda uuesti näiteks suurejooneline laiskvorst-töllakas. Kui põrssakese rolliga ühele poole saanud oled. Näiteks.
Võib-olla see nimetamise keeld on ameerikalik suhtlusvõte, sest paljud suhtlusõpikud ja üldse liiga palju sotsiaalteadust tehakse sealkandis ja neil inimestel on lihtsalt arutult palju hüsteeriat teemal nimed. (3. Remember that a man’s name is to him the sweetest and most important sound in the English language.) Meil näiteks ei ole üldse nii kombeks, et meeldiva ja meeldejääva inimese iga lause algab tema vestluspartneri eesnimega. Ja kui mingi ülekoolitatud ebasiiras turustaja hakkab sulle seda eesnime liigkasutust tegema, on lihtsalt judinad.

PA020057
see on hullult äge pilt, sest kuigi ma selle ise tegin, on mul iga kord seda oma piltide hulgas vaadates korraks ehmatus, et mis see veel on. sest see valge osa tundub, nagu mingi tühjus või valgus või olematus. või liikumine.
igatahes. pildil on need kõrged lilled, mis äraõitsedes oma seemnete kohale sellise valge udemetes värgi kasvatavad. lisaks on pildil näha nende lillede endi pruunid lehed ja asjaolu, et päike on piisavalt madal ja paistab läbi tutivahu lendkarvade.

17 comments:

  1. uuuhhh, eesnime liigkasutus. Mul on üttelembeste inimestega suheldes tunne, nagu ma oleks mingi pahandusega hakkama saanud, sest millal siis veel eesti kõnekeeles ütet kasutatakse, eks. Õige eestlane saab pikad jutud maha aetud ja heaks tuttavaks enne, kui nime üldse teadagi saab.


    Telefonikõnede jutu kohta: kas sa mõtled sellist olukorda, kus päriselt ei ole õiget seisundit vaja ja kiire? Sest mul on küll selliseid helistajaid, kellega suhtlemiseks ON õiget seisundit vaja. nt peab olema ise hästi rahulik ja terve, sest muidu läheb jube kergesti jutt metsa. Ja samamoodi on neid, kellega lihtsalt ei tahagi rääkida, ei olegi sellist seisundit. Kuigi ausalt öeldes ma võtan mõlemate kõned ikkagi vastu, sest seda edasi lükata tundub veel piinarikkam. Lihtsalt vastuvõtmise ajal on kõht õõnes ja süda peksab.

    Ja ma olen ennast ühe inimese eest ükskord peitnud, sest ma ei tahtnud, et ta mind näeks. Minu arust ei ole see passiivagressiivsus, passiivagressiivsus oleks siis, kui ma teeks seda demonstratiivselt: "vaata, kuidas ma ennast sinu eest peidan, kas sa ISE EI SAA ARU, et ma ei taha suhelda". Ma olen kuulnud inimestest, kes nt keeravad tänaval demonstratiivselt pea ära, et mitte tere öelda.

    Kui ma kaht viimast lõiku vaatan, siis taandub neis kõik muidugi teadlikkusele: tahan varjuda ja varjungi, asjal pole mingit tagamõtet. Teisest küljest suudan ma ka teadlikku manipuleerimist ja passiivagressiivsust ette kujutada, mis on küll vähem tüütu, aga ohtlikum. Neurootik vs. psühhopaat.

    ReplyDelete
  2. Põdrakanep on see valgevahuline taim.
    Mu meelest eestlased üsna harva jutu sees eesnime kasutavad. Ma hoopis ehmun, kui keegi seda täiesti ootamatult ütleb. Umbes nagu- ah? mina või? mis ma tegin??

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kahtlustasin, et põdrakanep. Aga ma pole nendega kunagi kõrvuti elanud, näen neid alati ainult möödaminnes ja siis polnud päris kindel, kuidas nende aastaring välja näeb. Meile bioloogiatunnis õpetati mitokondreid ja küülikute paljunemist, lillede nimed saavad selgeks ainult omaalgatusliku harjutamisega.

      Delete
  3. On minulgi neid numbreid telefonis, millelt kõnesid iga hetk vastu ei võta. Üks on selline tegelane, kes helistab lihtsalt igavusest (suvalisel ajahetkel ööpävas - pool kuus hommikul või pool üks öösel on täitsa tavaline) ja ei taha juttu kuidagi lõpetada. No ja kui siis ei ole aega temaga tund aega niisama heietada, siis ei ole. Ma tean küll, mis ta siis teeb. Võtab telefoniraatatus järgmise numbri ja helistab sellele. Ja siis järgmisele. Ja järgmisele. Ma olen seda kõrvalt mitu korda näinud. Tean peale minu veel vähemal kolme inimest, kes sama taktikat tema puhul tarvitavad. Näiteks, et kui helistab esimest korda, pole mõtet vastu võtta, aga kui juba kolmas kord, ju siis on midagi olulist (kuigi ei pruugi).

    Ja siis on mul paar numbrit, millelt ma ei võta kunagi kõnesid vastu. Sest mulle hakati helistama järjekindlalt kell 2 või 3 öösel, väga purjus peaga, korduvalt. Taheti mu poole sauna tulla ja niisama mu und rikkuda.

    Mu meelest ma lihtsalt kaitsen oma isiklikku ruumi sellega, et valin, keda sinna sisse luban ja mis hetkel ma seda teen. Ülejäänud kontaktidega käitun tavapäraselt, ikka võtan kõne vastu, kui vähegi saan või helistan esimesel võimalusel tagasi (näiteks linnas autoga sõites ma kõnesid vastu ei võta).

    Ps, Sul on nii ägedad sambla- ja samblikupildid... mul pole omal (veel) õnnestunud selliseid ise teha, ikka on pildil mingi viga küljes, kas ma võin ühe (näiteks selle: https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/19321460013) oma blogisse taustaks panna? Paneksin viite juurde ja.

    ReplyDelete
    Replies
    1. jah, ma mõtlesin veel ja passiivagressiivsuses peaks ikka agressiivne komponent olema. Salaagressiivne, salaründav. Kui eemalehoidmise eesmärk ei ole rünnata, vaid ongi eemale hoida, siis ei ole see passiivagressiivsus, vaid lihtsalt eemalehoidmine.

      Delete
    2. passiivagressiivsus on ju pmst see, et "tahan kakelda, aga lükkan selle ametliku alustamise vaeva teise õlgadele". See, kus tahan tülitseda, aga ei taha vastutust tülikiskumise eest enda peale võtta.

      Delete
    3. Mulle tundus, et see agressiivsuse komponent tuleb sellest, et ma valetan ja/või varjan inimese eest midagi. Meelega ja pika perioodi jooksul. Et kui ma temaga üldse suhelda ei tahaks, siis ma ei suhtleks. Aga tahan. Ja kui ma tahaksin, et kõik mu (vähegi olulised) suhted oleksid ausad ja siirad, siis ma peaksin justkui talle ütlema, mis mind tema juures häirib ja mille poolest ma end temaga rääkides tagasi hoidma pean ja lahendaks ära misiganes mul temaga seoses sees närib. Aga ma ei tee seda ja räägin (endale ja talle), kuidas ma olen nii hõivatud nii hõivatud ja ma pärast ja ma hiljem ja nii.

      Delete
    4. Ah, sry ma seda pildi küsimust ei näinudki alguses. Võid muidugi võtta. Kõik mu pildid on creative commonsiga - võib võtta ja kasutada mõnuga, kus tarvis, aga ei tohi nendega raha teha ja enda omadeks kuulutada.

      Delete
    5. Varjamine või ebasiirus on omaette teema, aga ma arvan, et kõigil asjadel, mis tunduvad moraalselt küsitavad, ei pea sama nimi olema. st kogu ebasiiras käitumine ei ole passiivagressiivsus.

      Ma ise hindan oma käitumist sellise varjamise puhul erinevalt, olenevalt sellest, mismoodi inimeseks ma seda inimest pean, kellega ma nii teen. Inimeste muutmisse ma ei usu, nii et kui mulle närvidele käiv asi on isiksuseomadus, siis pole midagi parata - tuleb kas suhtlemist üldse vältida või kui mul on mingil põhjusel motti kuigipalju edasi suhelda, siis doseerida seda endale jõukohases koguses ja paigutada need doosid hetkedelee, mil ma suudan selle inimese heade külgedega paratamatult kaasas käivat negatiivset välja kannatada. Vahel pole asi muidugi isiksuses, vaid mingis arusaamatuses või solvumises vms lõpunirääkimata asjas - siis on muidugi mõttekam asjad sirgeks rääkida. Ja vahel ei oska ma õigesti hinnata, kummaga on tegemist.

      Näide isiksuseomadusest, mida mul on alati raske välja kannatada, isegi kui inimene on mulle mingi kandi pealt oluline ja meeldib: see, kui inimene naudib konflikti ja tüli meeleldi üles kisub. Kui ma selle teema üles võtaks, siis oleks see talle lihtsalt võimalus järjekordseks toredaks kisklemiseks - mis on just see, mida ma vältida tahaks ja mida ma mingis iks nõrgestatud olekus eriti vähe välja suudaks kannatada. Mis iganes teemat on mul sellise inimesega kindlam üles võtta siis, kui ma olen küllalt tugev ja jaksan kakelda: tähendab, magamata, näljase ja/või haigena on parem vältida.

      Delete
    6. teine kategooria on inimesed, kellega ma ei tahagi suhelda, aga kes on liiga abitud või õnnetud, et neid täiega persse saata.

      Delete
    7. Jah, ma ka pidasin mitut suhet seepärast, et "niigi hädisele inimesele öelda, et ma ei vaevu ta pärast pingutama ning suhe temaga nõuab mult suurt pingutust, on kuidagi väga inetu tema suhtes".
      PRaegu on mul kama =) Olen ise see hädine, keda hoian!

      Delete
    8. Kusjuures mõnel /hädisel) juhul ma seda isegi ütlesin - sisuliselt "su suhtlusstiil on mulle väsitav", sõnastuses, mis sobis konkreetse inimese arusaamisvõimega.

      Aga kui inimene on kas väga rumal või väga meeleheitel, siis peaks selleks, et ta ise natukenegi distantsi hoiaks, teda väga kõvasti ja inetult solvama. Ropult sõimama ja ütlema palju inetumaid asju, kui ma tegelikult mõtlen.

      Muide, ma ei räägi suhetest selles mõttes nagu kellegagi armuelu elamine. Lihtsalt inimestest, kellel on väga vähe sõpru või tegelikult üldse neid, kes viitsiks nendega rääkidagi, ja siis nad klammerduvad kohutavalt neisse vähestesse, kes natukene viitsivad, ja annavad oma parima, et ka need vähesed ei viitsiks. Kui ma olen parajasti ise üks viitsija ja leian endas motti selleks jääda, siis tuleb oma asjad niiviisi korraldada, et mul seda viitsimist ära ei hävitataks.

      See oli siis õnnetute ja hädiste kohta. Konfliktsetega on teine lugu, kuna ma konflikte üldiselt ei armasta, siis peab mul nendega suhtlemiseks järelikult väga hea põhjus olema - nendega on näiteks intellektuaalselt huvitav suhelda või saab nendega koos midagi lahedat loomingulist ette võtta. Aga sellel on konfliktide näol oma hind ja kui mul on kaklemise-rahakott parajasti tühi, siis ei saa nendega suhtlemist endale lubada.

      Delete
    9. Mhmh, just. Mitte armusuhted - lihtsalt inimesed, kellega on MINGI suhe.

      Delete
  4. Need valgete tutsudega lilled peaks olema mu meelest põdrakanep. Ilusate lillade õitega ja muidu ka tubli ravimtaim.

    ReplyDelete
  5. Anonymous15:14

    Põdrakanep olla hea teetaim, venelased kutsuvadki teda "ivan-tšai", teadis Siberis käinud vanaema rääkida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga mis osa sellest nad siis teeks tarvitavad? Mulle tundub, et selle taime iga osa on väga erinevate omadustega.

      Delete
    2. Neid õpetusi ja kirjeldusi on erinevaid. Üks on siin:
      http://www.terviseleht.ee/200123/23_p6der.php

      Ja siin ka natuke:
      http://www.ohtuleht.ee/202175/taimetark-ahtalehine-podrakanep

      Delete

There was an error in this gadget