Thursday, January 14, 2016

in your cinnabar juice

Heaküll. Laul algusesse. 
P1070043
kui on pikalt soe ja siis on järsku külm ja õhtupäike paistab peale, saab sellise lasanje
(ma ausõna mõtsin lasanje peale enne, kui flickr selle pildi söögiks autotäägis)


Lugu sellest, milline ealis-eelarvamusterohke pealiskaudne seksistlik tõbras ma olen. Ma süüdistan oma suutmatust end sõidutundi ja loodetavasti sõidueksamile registreeruda selles, et kõik sõiduõpetajad on paksud vanamehed. Kuigi ma tunnen mitut inimest, kes on mehed ja pole noored ega väga kõhnad ja kes on ultra toredad inimesed, kelleta maailm oleks vaesem ja elu hirmsam. Kuigi ma tegelikult ei tunne isiklikult (ega ametialaselt) kõiki neid sõiduõpetajaid, kellede vahel mul valida on. Kuigi mul on olnud sõiduõpetajaid, kes nii lolli juttu ei ajagi ja nii vastik seltskond ei olegi. Kuigi mul oleks ammu vaja olnud end kokku võtta ja ma ise ka saan aru, et see on maailma siteim vabandus. Ikkagi. Ikkkkagi. Ma ei taha jälle seda üleolevat suhtumist ja seda pahurat torssis olekut ja pessimistlikke teemaväliseid moraalilugemisi ja neid onuheinolikke nalju ja mingit massiivset võõrast mind ootamatult puudutamas või mu kõrval hingamas või ühtegi sellest kõigest mõeldavast ja mõeldamatust mu hapra õppeprotsessi juurde. 
Miks ei võiks sõiduõpetajad olla sportlikud inimesed. Miks ei võiks sõiduõpetajad olla trendikad inimesed. Miks ei võiks sõiduõpetajad olla naised. noored. õpetajad. kunstnikud. ühtlasi ka realia kõrgharidusega või, maitea, ühiskondlikult aktiivsed toorveganitest tuletantsijad. 
Oi, kuidas ma ei taha.
Peaks uurima, kas ma saan sõdueksami teha teises autokoolis.
Peaks uurima, kas ma saan üleüldse autokooli vahetada.
Just tegin klassikalist edasilükkamist. Kell pool viis vaatasin, et ma ei helista tunni sees, äkki ta on tunnis. Et ma helistan täistunni paiku. Siis lasin täistunni mööda. Nüüd enam ei saa helistada. Paha lugu. Peab homme jälle. Ma ausõna homme helistan juba ma ei tea mitu kuud.

Peaks hakkama kuhugi kriipse tõmbama iga argipäevase muuhulgas tekkiva olukorra eest, kus ma soovin, et mul oleks auto ja load.


Lugu sellest, milline paronoiline kapi-pedofiil ma olen. Ühel harilikul piisavalt tuntud supermarketi kosmeetika ketil on uus huulepulk nimega Baby Lips. Mis, ma püüan teoreetiliselt mõista küll, võib tähistada kullakest või armsakest või miskit hella ja siis selle huuled. Aga ikkagi. Kes tahaks ringi kõndida või suudelda imiku suuga? Ja miks.


PC300013
alguses ma mõtsin, et mis sambad need on, mida ma järve peal näen. aga jää peegeldab

Selles mõttes on nendel nänni ja soodukate eest blogival rahval lihtne. Nad võivad suvalisel hetkel teha terve pointi või postituse, ajades kogu selle sisu vältel hingestatud iba mingist kaubast või tootest ja kõik teavad, et nad tegelt teevad koostööd. Ja keegi ei hakka mõtlema, et nad päriselt siiralt kirglikult mingid arulagedad tarbijad on ja elututest kasumi eesmärgil masstoodetud asjadest liigselt ähmi täis lähvad. Nad lihtsalt teevad tööd. Täidavad oma osa kokkuleppest. Kui mina võtaks ette ja jahuks pikalt laialt, kuidas üks konkreetne poest ostetav raha eest saadav ese või teenus teeb mu elu ja maailma ja kõikekõike nii kirjeldamatult paremaks ja ilma selleta on mõeldamatu. Noh. Siis tekib natuke nagu küsimus, et täpselt kui tühi ja mõttetu mu elu on.

Niisiis räägime tasuta asjadest. See on natuke vähem mark elutu kola üle rõõmutsemine.
Leidsin tänavalt ühe hästi edeva vist aluskleidiks mõeldud (pesu)eseme, mille seelikuosa servas on valge sulgboa. Ehtsatest sulgedest, rootsud ja puha. Keegi oli sellele mitu korda otsa astunud ja keegi oli selle väravaposti otsa riputand ja seal see mind ootas. Täiesti uskumatu vedamine. Ma olin juba üleni valmis, et selle tõeline omanik tormab välja ja nõuab oma väärt pesu tagasi, aga ei. 
Keetsin ükspäev terve suure potitäie punapeete (mis on tegelt mingid roosad säbrulised peedid, sest me millegipärast neid peavoolu vilju üldse ei kipu külvama) ja pärast sai põhjalik mitmekülgne peedikokkamine järele proovit. Borš muidugi. Aga ka peedipitsa. Üks peekoniga peedi-orsoto, millele ma peekonit ei viitsind poest tuua. Ja lõpuksometi Lindströmi kotletid. Mis tulid, muide, jumalikud. Lisasin mingit kummalist pankrotivara poest ostet india maitseainesegu ka ja isegi külalised sõid. 



P1010030
kasvab, kuidas tahab


Struktureeritud prokrastineerimine ja kodust töötamine on suurepärane kombo. Tegin mitu tundi hästi põhjalikult niisugust vabalt veel natuke edasilükatavat tööd, sest ma ei tahtnud lapse tuba koristama minna ega külmas vannitoas pesupesuga tegeleda ega uuesti video järgi seda tantsu läbi tantsida, mida ma esialgu ainult koperdada oskan.

Hakkasin otsast sala-moepolitseinikuks ja (endamisi) linnapeal imestama, kui paljud inimesed kannavad külma ilma puhul jopesid. Ja kui paljud nendest jopedest on needsamad ühesugused pehmed kroogitud kilejead trukkide ja kummide ja lukkudega nutsud. Lisaks tegin tähelepaneku, et seal oleks nagu hariduse ja/või sissetuleku korrelatsioon kusagil. Justkui mantli valimine oma linnariideks oleks mingi staatuse näitaja. Või vanuse? Või on see seotud miski klassikalise moetunnetusega, kuhu peale mantlite käivad väikesed mustad kleidid ja et kõik ehted oleksid samast metallist ja rihm ja kingad sama värvi ja retuusid pole püksid ja pluus on alati heledam kui seelik, mitte vastupidi ja nõelutud sukkadega ei kõlba teatrisse minna ja härrasmees võtab pintsaku pealt ära ainult oma kodus ja alumisi ripsmeid ei värvita ja.
Mul on vähemalt kümme mantlit, nendest kolm-neli on nii soojad, et päris krõbedaga annab ka käia. Kõik on kaltsukatest. Soojad mantlid on kõik villased. Viimane kord, kui ma endale uue õueriide päris poest ostsin, oli magistri lõpus nahktagi ostmine. Enne seda... äkki keskkoolis?

Teine moepolitseiniku rubriiki minev teiste inimeste asjusse oma nina toppiv mure on mul dressidega. Mulle õudselt meeldivad need need venivad seest pehmed heledad dressipüksid. Mul endal ühtegi ei ole, aga ma olen oma inimesi näinud kodustes oludes neid kandmas. Ja see tähistab. Tähistab mingit usaldust ja intiimsust ja omavahel ja endaks olemist. Niisama. Need dressid on nagu kodupidžaama või hommikumantel. Nende all ei kanta midagi ja soe paljas ihu kumab hingab aimdub läbi ja see on nii tore ja helde neil inimestel olla minu seltsis nii vabalt ja haavatavatena. 
Ja siis ma näen võõraid suvalisi inimesi tänaval ja rongis ja pidudel nende dressidega ja mul on kohe ök. Iu fuihh väkk ma ei taha teie intiimsust ja samahästikui alasti keha siia. Me ei ole niimoodi tuttavad, mida te ometi teete.


39 comments:

  1. Sa, naine, küsid, miks me, naised, ei ole sõiduõpetajad?
    Teed nalja, harjutad silmakirjalikkust või veel midagi muud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas mul on naisena keelatud arutleda naiste karjäärivalikute üle, mida ma ise ei teinud? Mina näiteks ei ole sõiduõpetaja sest ma pole oma elu- ja haridusteel kordagi kohanud seda kohta, kus ma võiksin teha teadliku valiku hakata sõiduõpetajaks. Ja, noh, see pisiasi, et ma ei oska autot juhtida.

      Aga sul on hea küsimus (või mul sinu kommentaarist tulenevalt). Et kui mina olen selle grupi esindaja, kas mul on õigust teha selle grupi ülejäänud liikmetele etteheiteid selle eest, et nad ei valinud karjääri, mida ma ise ka ei valinud. See muudab ju ni palju teemasid mulle 'keelatuks.'
      Kuigi tegelt see mu karjatus ei olnud niipalju etteheide 'meile naistele' vaid maailmale.

      Delete
    2. Loomulikult Sul on see õigus! Üksikisiku taandamine suurele grupile ja seeläbi lajatamine "a vaadake, millised te naised / eestlased / poliitikud / teismelised ise olete" on minu poolt puhas demagoogia.

      Delete
  2. Ma olen näinud nais-sõiduõpetajat. Päriselt. Siinsamas Elvas. Väga hea õpetaja oli. Aga see oli kahjuks 18 aastat tagasi, praegu ei oska enam soovitada...

    ReplyDelete
  3. Anonymous16:29

    mina õppisin 12 aastat tagasi Tallinnas Pirita liikluskoolis Katrini juhendamisel sõitma. jäin väga rahule.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, ma olen ka kuulnud legende, et kusagil olevat kellelgi olnud nais-sõiduõpetaja. Aga need on alati niisugused põnevuse ja esoteerikaga üle valatud müstilised lood.

      Delete
    2. Anonymous10:13

      Pärast mitmeid tõredaid ja jaburate või rassistlike naljadega sõiduõpetajaonusid võtsin lisatunde Ilonaga: https://www.facebook.com/%C3%95ppes%C3%B5idu-lisatunnid-149605668440364/info/?tab=page_info
      Rahulik ja kannatlik naine, kellega ma lõpuks ometi sõitmises ja parkimises kindlamaks muutusin. Pärast temaga harjutamist tegin muidu veel autokoolis enne eksamit veel paar tundi, et kooli nõuete ja eksamiautoga ennast harjutada, aga muidu ei näinud ma tema kõrvalt mõtet end enam autokooli (kallimate) tundidega ennast piinata. Ja eksamid said kenasti tehtud.

      Delete
  4. Liska17:56

    Hästi oluline moment on nüüd see, et sa ei koperdaks Selge autokoolis Toivo otsa. Ta on sportlik, aga kui Funny Games oleks tehtud sõiduõpetajatest, siis oleks see põhinenud Toitsi elul.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tead, ma vist ei olegi seda Toivot kohanud. Nad seal Selges liitusid ühe naaberkooliga, niiet mul on tervenisti kaks korda suurema koguse keskealiste ülekaaluliste (vähemalt pildi järgi otsustade pahurate) meesõpetajate vahel valida.

      Delete
  5. ma käin mantliga (mul ei olegi korralikku sooja jopet, ainult suvised) JA nõelutud sukkadega, mis nüüd saab?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mhmh. See on hea küsimus. Ma käin ka nõelutud (või isegi mõnikord nõelumata) sukkadega ringi. Ja teisigi labasusi. Aga jopet mantli asemel ikka ei taha.

      Delete
    2. kusjuures mul pole midagi põhimõttelist jopede vastu, lihtsalt kaltsukas on parajaid-mugavaid-praktilisi mantleid rohkem kui jopesid. Ma olen jopesid selga proovinud, ikka kas ei ole paras või on ebapraktilisest materjalist, mis haagiks lund enda külge (sametist nt) vms jama.

      Delete
    3. Mul on midagi põhimõttelist jopede vastu. Nimelt ei tee nad kunagi kedagi ilusamaks. Lapsed, kellel on kama, kuidas nad välja näevad, kuni on soe ja mugav, võivad kanda. Aga miks teised, kui mantlid on ka täpselt sama soojad ja mugavad, need endale päris poest kalli raha eest välja valivad ning pärast ka selga panevad, on mulle arusaamatu.

      Delete
    4. Heal jopel on matkamiseks jms välispordiks muidugi oma eeliseid, aga need head ei jõua nii kergesti kaltsukasse.

      Mu suvejopedest üks on tglt küll väga ilus, väga aurupunk (ohtrate kroogete, paelte ja asümmeetrilise lukuga) ning ilusat lillat värvi, puhtalt edevuse pärast kannan. Jopeks kvalifitseerub ta peaasjalikult materjali pärast (selline justkui-veekindel riie, tglt vist ei ole).

      Välimuse poolest on mulle meeldinud ka mõni soe jope, aga ma olen selliseid näinud peamiselt moelavadel. nt see nöör, millega vöökohalt koomale saab tõmmata, võib väga kena silueti anda. ja sihilikul understatementil on samuti oma võlu (noh, et kannan midagi hullu moodi kvaliteetset ja peenelt õmmeldut, aga seda tean ainult mina ise, sest välja näeb prosta, mis siis, et puhtast siidist või misiganes peenest kosmoseekangast). Järeletehtud odava blingi vastand.

      Delete
    5. ... nt sellisel jopel on mu jaoks täiesti oma võlu olemas, sellises võtmes, et "olen inglise maa-aristokraat ja läksin oma aristokraatlike koertega jalutama". Eriti kui kummikutega kanda. Udu kerkib, taamal aimub hobusetalli siluetti.

      Sellisel ka, kuigi sellel on nii kenad detailid, et saaks isegi ilma udu ja hobusetallita.

      Ühesõnaga, stiil, mis on enam-vähem diametraalselt Versace ja selle koopiate vastand.

      Delete
    6. vt ka sturma kui niisugune.

      a neil ühelgi ei ole muidugi erilist pistmist tibijope tõugu riietusesemetega.

      Delete
  6. Alguslaul on nii tore.
    Ma ei tea, võibolla peaks isegi selle kombeks võtma, et laul ALGUSESSE panna, kui teistelt juba tahan?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga seal on mingi loogika küll laulu lõppu asetada. Näiteks kui sel on vaatamisväärne video või see ei lase samal ajal postitust lugeda. Ma mõtlen, et oleneb ju.

      Delete
  7. Nännist rääkides. Leidsin hiljuti selverist sellise joogi. Kolli ei olegi sees ja napsutan sellega niisama või panen kohvi sisse või tee sisse ja nii äge. Lingin siia: http://rochesterginger.com.au/recipes/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen isegi teinekord seda poes vaadanud selle pilguga, et ingver ju. Aga see on alati liiga kallis. Vot kui jagataks seda nänni, mis hea on, sis isegi blogiks selle eest.

      Delete
    2. Siit võid midagi sõiduõpetajate kohta leida. :) http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?fgid=200 Sul siis polegi veel load tehtud? Tuttav tunne, tegin ka kaua, kuna mulle ka ei meeldinud oma sõiduõps, hiljem tuli õnneks normaalsem. Autoost on ka siinpool väga kuum teema, lihtsalt iga päev juba vaatan, et jälle oleks autot tarvis! Ega see kasutatud auto ost lihtne ole. Mingi Murphy seadus on tekkinud: mida coolim ja erilisem auto, seda rohkem ta kütust neelab ja seda suuremaid pauke on ta minevikus pannud. Mida koledam, hallim ja igavam mudel, seda ökom ja seda korralikumalt hoitud. Miks, miks, miks?!

      Delete
    3. hih. coolide ja eriliste autode põhifunktsioon on ometigi olla händikäptunnus. ja händikäptunnus on seda parem, mida kulukam, siis ei ole seda lihtne võltsida, vt seda loomaökoloogia materjali. Suurte paukude tegemisega riskmine kuulub sinna juurde, ja kes rohkem riskib, sel rohkem juhtub.

      Delete
  8. Jope on absoluutselt kõige mugavam riietusese. Korralik jope ikka. Nagu minu oma:
    Suur kapuuts
    Suured taskud
    Pikkus poolde reide
    Siit ja sealt kokku nööritav
    Istu kuhu tahad
    Ei takista liigutamist (mantel ikka natuke takistab. Mul on mantel ka)

    Ja minu oma on mitteläikivast khakivärvi riidest.
    ----------
    Tunnen vähemalt ühte naissoost sõiduõpetajat, Tallinnas. Mustamäe autokool.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on oma imeliku kehaehitusega endal just liigutamisega sageli nii, et n.ö rätsepariided on mugavamad, nähtavasti sellepärast, et rohkem kehasse töödeldud ja siis on vähemalt šanss, et ma komistan mõne mudeli otsa, mis on töödeldud kellegi minutaolise kehasse.

      Sportlikel riietel on alatasa see häda, et kui nad on rinnust parajad, on nad õlgadest liiga laiad (=ei saa käsi liigutada, ilma et peaks iga jumala kord õlaõmblust kaasa vinnama); peenel kehassetöödeldud mantlil on rindade mahutamiseks rinnavoldid, kui hästi läheb.

      Samamoodi on mul, lühijalgsel ja laiapuusalisel ja kõrgetaljelisel, pükstega - teksapükstele poleks enamasti nagu puusade jaoks ruumi ette nähtud ja isegi dressipüksid on pahatihti sellise tegumoega, et kui nad on muidu parajad, siis on värvel kuskil pooles kannikas. a heade villaste rätsepapükstega võib juhtuda, et need ongi tehtud inimese jaoks, kellel on puusad laiemad kui talje ja kelle talje ei tule kohe pärast vaagnaluud, vaid tükk maad kõrgemal.

      Nii et alatasa, kui ma otsin küll teksaseid, tulen ma poest ikkagi paksude villaste viigikatega välja, sest need on lihtsalt ainsad, mis jalga tulevad; ja isegi kui ma otsin jopet, on lõpuks ikka paras mõni mantel.
      ainus häda, et neil ei ole alati taskuid.

      Delete
  9. ... a ma annan endale aru, et õlalaiuse ja muu keha proportsiooni poolest ma olengi suht friik. Neid, kellel on kahelt poolt vöökohta kaks eri suurusnumbrit, on palju; neid, kellel standardmõõdus pluusi puhul vajaks õlad kaks numbrit väiksemat riiet kui büst, on märksa vähem, õlad ja rinnad on enamasti proportsioonis. hea, et vähemalt n.ö daamilikke rõivaid tegevate firmade hulgas on mõni, kes ka selliste eest hoolitseb, isegi kui sportlikku stiili ei saa harrastada. (KappAhl!)

    ReplyDelete
  10. Anonymous12:26

    Jope on masinaga pestav...

    Üks pikk villane mantel võiks ju kapis olla, aga see nõuaks siis ka vastavaid saapaid, kotti, kindaid, peakatet, soengut, ehteid jne. Nii et ma pigem loobun sellest ühest üritusest aastas, mis nõuaks pikka villast mantlit.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mantli masinaga pesemise järele ei tule kuigi tihti vajadust, sest mantliga ei tee eriti midagi niisugust, et see üleni väga räpaseks saaks.
      Aga jah. Kui hooajaks olid uued saapad ostmata, käisin mantli ja tennistega ja maru imelik. Aga kileseid vatikindaid või suusamütsi või laiu dressipükse ma vist ei kannaks jopega ka.

      Delete
    2. (segaduses)
      Miks ta pikk peab olema? Umbes põlvini või natuke üle põlve mantleid on kõik kaltsukad täis.

      ja mis see eriline kott ja soeng ja ehted peavad olema? ehteid ei jääks nagunii näha. soeng ei jää mütsi alt näha.

      ja mis kotti puutub, siis ma kannan mantlit seljakotiga. vt ka seda, kuidas vanasti sõdurid käisid - sineli ja seljakotiga, ja mis see sinel muud on kui teatud kujuga mundrimantel.

      ja mispoolest mantlisaapad jopesaabastest peaks erinema? head saapad on ikka head saapad ja näevad head välja (vaatan heldimusega oma kümne aasta vanuseid pika varrega ja paraja roomiktallaga sooje saapaid).

      Mis pesemisse puutub, siis ma olen sportlikumaid mantleid (mis ei olnud väga koheva karvaga) villapesuprogrammiga masinas pesnud ja ei juhtunud nendega hullu midagi.

      Villasel on pealegi see hea omadus, et mustus tuleb küljest suht kergesti ära. Mul on 15. sajandi kostüümis villane, enam-vähem mantliriidest pealiskleit, mis on eest maani ja tagant natuke pikem, mis tähendab, et saba saab vähegi märjema ilmaga ikka poriseks. Ma olin korra nii loll, et viitsisin pesta - tähendab, läks puhtaks küll, aga hiljuti avastasin, et saab palju kergemalt, eriti talvel: 1) käkerdan porist saba lume sees ja klopin lume maha; 2) harjan riideharjaga lumega lahtisemaks läinud pori maha; 3) "loputan" veel korra lume sees, et lahtist tolmu maha saada. Jumala puhtaks läks, ilma et oleks pidanud märjaks tegema ja pärast kuivamist ootama.

      Ja seda pori oli ikka üks paks koorik.

      kui inimesed kujutavad ette, et villane mantel on ainult väga pidulik riie, mismoodi nad ette kujutavad, et tööinimesed end vanasti soojas hoidsid? nad ei jooksnud ju talv otsa linases ringi.

      Delete
    3. Vana aja kohta on mul pidev imestus, kuidas nad suutsid kanda eest nii lahtiseid ülerõivaid? Ma saan aru, et suurrätt mässiti pea ja kaela ümber või siis mõni peenem villane roosiline, aga ikkagi? Hõlmad olid nabani ju lahti. Mina ei suuda. Kõri peab kaetud olema.

      Aga see on küll tõsi, et villane lumes ilusti puhtaks läheb.

      Delete
    4. Anonymous08:53

      No aga kaltsukast ostetud mantli tahaks ju enne kandmist ikka läbi pesta?

      Delete
    5. Ei =) Minu praegune mantel (tegelt ta on lausa natuke alla põlve, phmt poolmantel, aga väga mõnus) muidugi lubab ainult kuivpuhastust, aga kui ma ta ostsin, oli mu ainus mure taskupõhjade kinninõelumine. Ta ei olnud ju must, selgelt teda enne müüki panemist oli puhastatus ning mu ainus mure oleks olnud tema tuulutamine, et kaltsukalõhnast lahti saada, kui oleks olnud selliselt lõhnav asi. Aga see kaltsukas on lõhnavaba ka, ma õmblesin taskupõhjad (mille puudumise eest sain 2 eurot hinnaalandust) kinni ning läks mõne päeva pärast selga, kui ilm talvisemaks pööras.

      Delete
    6. Ma pesen ka kaltsukariideid enne kandmist läbi ainult siis, kui need on väga ihuligi riided või kui need väga haisevad. Muidu on suva. Nad on kaltsukas suht puhtad. Võrreldes nt kiirmoe kaupluste riietega, mida tuhat inimest on seal poes selga proovinud. Pealegi - varem või hiljem läheb nigunii pessu ju.

      Delete
  11. Mantel on tore jah. Viimasel ajal olen laisaks läinud ja rohkem jopega käinud. Sest tööl käin teksadega ja mantli alla teksasid panna ei taha. Kapuutsiga mantlit ka pole ja kapuutsi ma armastan. No ja siis on mantlitel tihti kaelaauk eest üsna lahtine, seda ma ka ei armasta, siis pean ju eraldi salli veel võtma, aga jope on kurguni kinni ja salli pole vaja. Praegu kõlab see siin nagu kiidulaul jopele, aga tegelikult tunnen vahel puudust sellest, et saaksin teksad kappi visata, pika seeliku selga panna ja mantliga patseerida. Mul on paar päris kena ja mugavat mantlit...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kannan mantlit teksadega. Või lühikese kleidi ja retuusidega. Tohib küll. Kapuutsimure vastu aitab, kui mantli all kanda kapuutsiga kampsunit.

      Delete
    2. mu kõige tihemini pruugitavatest mantlitest on kaks tükki lukuga, üks umbes ninani kinni tõmmatav, teine ainult kurguni, aga see-eest on ta kapuutsiga (ja ma julgeks teda masinaga pesta). Ja kolmas, mis on nööpidega, on jälle kurguni kinni nööbitav ja hõlmad käivad veel nii vaheliti, et rinna ees on topeltpaks riidekiht. See ongi neist kolmest kõige soojem, ühtlasi kõige viisakam, kergelt militaarse hõnguga. Kõige kallim ka, maksis krooniajal tervelt 70 krooni, mis teeb taevake, mingi viis eurot ju tervelt. Ülejäänud kaks on üheeurosed.

      Delete
    3. Oo, millised mantlid, selliste kirjelduste peale tuleb vastupandamatu kihk oma garderoobi uuendada...

      Delete
    4. soovitan soojalt Puiestee tänava Exclusive'i kaltsukat, selles paviljoni moodi hoones, kus kunagi oli mingi mööblipood. See pood on üks väheseid, kus euro tulles läks kõik odavamaks. või vbla polnud asi euros, vaid nad said juhuslikult samal ajal aru, et kiire käive tasub rutem ära kui üksikud harva müüdud kallid asjad. ja hakkasid ühe- ja pooleeuroseid stangesid üles panema. Mõlemad üheeurosed lukuga mantlid on neilt stangedelt.

      Delete
  12. mhmh, mul on sama lugu: et läbipesemise tung tuleb ainult nende riietega, mis on ihu ligi, mantli puhul piisab tuulutamisest ja mõnikord piisab tuulutamiseks sellest, kui ma mantliga õues käin. ja noh, õues häirib lõhn nagunii vähem, seal on kõik kohad nii või teisiti mingeid lõhnu täis. Vat päris enda ligi ja toas hakkab segama - "appi, ma lõhnan valesti, see ei ole enam mina!" (põhjus, miks ma eriti parfüüme ega lõhnastatud šampoone ei saa kasutada, väheste eranditega).

    Selle vastu, et keegi teine tunneb ära, et "ahaa, kaltsukamantel," pole mul midagi, las näeb, kuidas Luukas õlut teeb ehk kui vingeid asju ma kaltsukast leian.

    ReplyDelete
    Replies
    1. krt, miks see kommentaar siia tuli, mitte mantlipesemisjutu alla, kui ma ometi lõin tolle mantlijutu all reply-nuppu?

      Delete