kõrges taeva toredas

P5060445
lühtril on paksupõselised merineitsisaba ja steampunk võtme-tiibadega inglibeebid


Ma mõtlesin sellest, kuidas saab olla kaks erinevat reaktsiooni kellegi teise häda ja pikemalt kestvat saamatust näes. 
Üks: Ma näen, et sa ei ole täitnud oma ülesandeid ja viinud lõpuni oma kohustusi nii, nagu sinult oodatakse. Samuti aiman ma, et sul on olnud viimasel ajal isiklikke probleeme. Võta natukeseks aeg maha. Puhka. Ära muretse. Kõik saab korda. Me mõistame.
Kaks: Ma näen, et sa ei ole täitnud oma ülesandeid ja viinud lõpuni oma kohustusi nii, nagu sinult oodatakse. Samuti aiman ma, et sul on olnud viimasel ajal isiklikke probleeme. Võta ennast kokku. Nii ei tohi see jätkuda. Sinu isiklikud probleemid ei tohi mõjutada sinu tulemuslikkust.

Ja ma mõtlesin sellest, kuidas mõlemal lähenemisel on õigus ja kui kole on üht nendest pöördumistest saada, kui sa tegelt ootad teist. Ükskõik kumba pidi.


P5040403
tõraveres on mitu kohta nagu otse kosmosest 


Empaatilistest inimestest ja oma nina teiste asjusse asetamisest veel.
Need nõuandmised, millest vvn juures räägitakse ja maapõhja neetakse, on (minuarust) umbes sellisest:
- Mu kalad on surnud.
- Ära muretse, ma aitan sul neid otsida. Kas sa mäletad, kuhu sa nad kaotasid?
- Ei, sa ei saanud aru. Mu kalad on surnud.
- O! Ma tean! Kas sa oled proovinud neid sööta? :D
või
- Mul on nii halb.
- Aga ära siis ole nii kehv raha planeerimisel ja kasvata oma lapsi hoopis teist moodi ja ole ise tublim, see lahendab kõik. Lihtne ju.
Nõuanded ja abi, mis on sihtmärgist mööda, aga on suunatud ilmselgelt abi vajavale inimesele. Kellelegi, kes on kas hädas või kurdab kuuldavalt või paistab mõnes mõttes õnnetu.
Nõuanded ja abi, mis mind vihastavad, on selles olukorras, kus mul pole omaarust midagi häda. Ja siis (võõras) inimene tuleb ja ütleb, kuidas ma paremini peaksin. Näiteks ma ei suuda iialgi oma pea sisse mahutada, mis on arus nendel meestel, kes tulevad võõrale naisele ütlema, et see pole nendes seksuaalse huvi äratamiseks piisavalt kenasti riides või on liiga palju meigitud. Või näiteks kui mul on hiigla tore ja ma naudin täiega oma õhtut või seltskonda ja siis keegi peab vajalikuks mainida, et ma võiksin end veidi naiselikumalt äkki ülal pidada või soovitab mulle pikemat seelikut või katvamat pluusi või arukamaid karjäärivalikuid.

Tead, onju, seda vana nalja, et religiooni ja peenistega on üsna sama lugu - on tore, kui sul see on, tore, kui see sulle meeldib, aga ära suru mulle / mu lastele / võõrastele inimestele seda vägisi kurku.
Heade nõuannete ja peenistega võib lähtuda üsna samast käitumisjuhisest - on tore, kui sul see on, tore, kui sa ise sellega rahul oled, aga ära sunni kedagi seda vastu võtma, kuni ta ei ole sinult spetsiifiliselt entusiastlikult nõusolevalt selle järele küsinud. Ja mis väga oluline - ära solvu, kui ta seda vastu ei võta või seda lähemalt silmitsenult ikkagi selle osas ümber mõtleb.
Sest liiga paljud inimesed solvuvad, kui sa ei võta vastu nende (häid) nõuandeid, kuigi sa pole neilt kordagi nõu küsinudki. Ja inimesed solvuvad, kui sa ei võta vastu nende (häid) peeniseid, ka siis, kui see oli umbes viimane asi, mida sa neilt tahtnud oleksid. 
Ma isegi tean üht toredat juhtumit, kus kaks inimest olid omavahel sõbrad ja üks soovitas teisele, et see oma romantilist laadi partneri maha jätaks, sest see partner polevat tema vääriline. Pärast seda, kui selgus, et seda partnerit ei jäeta maha ja seega (head) nõu ei võeta kuulda, läksid sõbrad tülli. Ja ei suhelnud päris kaua. Sest mõlemapoolne solvumine teise lolli käitumise pärast.
Ja võrreldavaid juhtumeid olukordadest, kus peab kohe tülli ja laiali ja igavesti vihaseks minema, kui nii omaalgatusliku vastutuleva lahkusega ja abivalmilt pakutud peenisest täiesti mõtlematult ja kangekaelselt lihtsalt keeldutakse. Oeh.



P5040373
ütle, Meeri, mu Meeri, miks sa siia mu tõid?

Teemavahetuseks asine pealiskaudne vahemärkus. Mida teha kõhulihastega? Mul on tantsimisest tekkinud terve kollektsioon. Ma saan aru, et näidata ja vaadata ja katsuda ja siis jätkata nende kasutamist selle tegevuse peal, kust need pärit on. Aga kas see ongi kõik? Miks inimesed tahavad endale nähtavaid kõhulihaseid, kui nendega pole suurt midagi peale hakata? Täielik pettumus ju.



Me vaatasime ühte filmi mingist muust asjast tegelt, aga seal oli üks põhiteema-väline kõrvalliin, mille üle ma mõtlesin. Situatsioon üsna tavaline: üks inimene on ilma raha ja sugulasteta, teisel on palju perekonna või suguvõsa raha, millega ta võib ja saab teha midaiganes talle iialgi pähe kargab. Ja nad on omavahel mingitel ajaloolistel põhjustel head sõpsid. Kui see rikas tüüp tollele rahatule tüübile järjekordset summat millegi vajaliku tarvis üritab pakkuda, hakkab too vastu punnima. Et ta ei taha raha vastu võtta. Et ta ei taha jälle abi. Et ta tahab ise hakkama saada, ise oma raha teenida, iseseisev olla ja ise end üles töötada. Mispeale see rikas tüüp pööritab kõige tüdinumal moel silmi: isssssver, sa oled ikka nii keskklass. Ma natuke lõbustatult turtsatasin selle peale küll.
Sest mis tobe iseendale jala taha panu ja kurikate kodaratesse loopimine. Mõttega sa teed oma elu mõttetult raskemaks. Miks peaks su väärikus või väärtus või uhkus lähtuma sellest, et sa mingite ägedate suurte ilusate heade asjade tegemiseks ise vaeva nägid. Ja just ise. Ja just vaeva.

P5020305
väike puu
 

Ma ei tea, kui palju sa sellest tead, aga mulle pakuvad naised üsna palju huvi. Näiteks mul on rohkem naissoost sõpru ja kui on mingi äge paljutunnustatud raamat, mis on samal ajal ka naise kirjutatud, tundub see minu jaoks nagu lisaväärtus ja näiteks ma kuulan enamasti naisvokaaliga muusikat ja paljud filmid, kus kogu draama ja suhted leiavad aset ainult meestevahelistes või mehe-naise vahel, ajavad mind haigutama. Sest neis on sageli  sügavust ja värvi vähe. Ja, kas ma peaksin eraldi mainima, see suurem huvi naiste vastu ei ole selle pärast, et on tuped ja peenised, sa toores jõhkard. See huvi tuleb nendest teistest asjadest nagu kultuur ja kogemus ja keskkond ja inimeste kuhjuv muudkui üha iseendaks olemise elamus ja sellest kogunev isiksus ja need.
Ma olen monogaamiast mitut huvitavat mõtet mõelnd ja teist huvitavat asja lugenud ja see on põnev nähtus. Kuidas peavoolu kino ja televisioon ja romantiline pehmekaaneline kirjandus seda teemat kipub alati ühel ainuõigeks kuulutet moel käsitlema. Või mis iseenesestmõistetavad tõed siis käibel on. Või kuidas see mõiste on muutunud. Ühes ägedas TED kõnes, mida ma praegu välja ei viitsi otsida, öeldi muarust ni tabavalt: vanasti tähendas monogaamia 'üks partner kogu eluks', nüüd tähendab see 'üks partner korraga'. "Mina olen monogaamne kõigis oma suhetes." Heh. Heh.
Tegin endale ükspäev kirjutamisülesandeks kirjutada sellest, kuidas omavahel vestlevad kaks naist, kes (juhtumisi) armastavad samal ajal sama meest. Ja et millest (lisaks sellele mehele) võiksid need naised omavahel rääkida. Jumalast tore teema ju. Neil võiks vabalt mingi omavaheline mõttekas suhtlus olla. Otsisin ja kaevasin oma oletatavalt piisavalt suure silmaringi ja lugemuse ja Euroopa filme näinud olemise juures ja ei tulnud ühtegi teost pähe. Tavaliselt on nendes lugudes, kui neid üldse on, umbes täpselt kaks varianti. Tuleb kas hästi suurelt kogu hingest püüdlikult ignoreerida ja teeselda, et seda teist naist ei ole üldsegi tegelikult päriselt eriti olemas-ki. Või siis ta ära tappa. Võinoh. Soovida ta surma. Ähvardada. Vihata. Siunata. Ja süüdistada milleski. Varguses soovitatavalt. Või vangistamises. Kummast otsast vaatad.
Siis ma natuke lugesin seda üle ja mul selle üle oli natuke hea meel. Sest see on ilusti kirjutet ka. Aga muidu. Miks sellest rohkem ei looda? Miks neil naistel ei lasta omavahel rääkida tülitseda nõu pidada vaielda arutleda olla teada mõista tunda
ära tunda


P4270049
päikselaigud elutoa vaibal on just täpselt selle tarvis olemas, et saaks nende sees aeleda


Kas sinuarust see peenise-nõuande analoogia töötab või seal on mingid lüngad sees?
Millest sa oma partneri eksi(de)ga räägid? Kas su partner on sõber su kõrvalliinidega või paneks ta neist teada saades igati õigustatult sind ja ennast ja kõik teie autod ja lapsed kohe samal sekundil röökides põlema?

Comments

  1. Sellest, kuidas räägivad omavahel naised, kes armastavad sama meest, aga ei räägi sellest mehest, vähemalt mitte ainult...

    see ei ole küll raamatust, aga mul on endal see kogemus olemas ja kuidas veel. Meie omavaheline suhe oli sealjuures kindlasti tähtsam kui see armastusepuhang, mis meile peale oli tulnud, sest nii kuramuse seksikas mees oli. ja eks me rääkisime loomulikult ka sellest mehest. aga KAUGELTKI mitte ainult.

    a mis raamatutesse puutub, siis tuli mulle lambist Agatha Christie "Sinise rongi mõistatus" meelde, kus enam-vähem naispeategelasel tuleb ühe mehega lõpuks armastus, aga üks naiskõrvaltegelane armastab toda meest ka. ja loomulikult nad suhtlevad omavahel, kusjuures mehest ei räägi nad peaaaegu kunagi. Tõsi, õnnelikum armastaja ei teagi vist, et too teine sama meest tahab.

    Kogu armastuseteema on seal küll päris moosine, sest AC ei ole selle asja peale nii peen kirjutaja kui kriminaalsüžee peale. a no igatahes on olemas ja täiesti loetav ja üldtuntud.

    Agatha Christie on selles ja veel mõnes muus mõttes igavesti tänuväärne. Ta on TÄIESTI meinstriim ja sealjuures on tal lademes väga erinevaid naistegelasi, kes omavahel suhtlevad ja kasutuskõlbulikke naiseeskujusid.

    Teiseks tuli nüüd "Kümme aastat hiljem" meelde, kus Fouquet'l on naine ja armuke, kes üksteist toetavad, kui Fouquet jalgealune hõrenema hakkab, ja pingutavad üheskoos tema päästmise nimel. Räägivad asjalikku juttu peamiselt - kuigi jah, suuresti Fouquet'st, aga mitte armastuse võtmes, vaid arutades, mida kriitilises olukorras teha (ja see kriitiline olukord on meest ähvardav arreteerimine, mitte armukolmnurk).

    ReplyDelete
    Replies
    1. See lugu, kus naised on omavahel juba sõbrad ja siis armastusepuhang ühe ja sama objekti suhtes tuleb neile peale, on minuarust natuke teine lugu. Seda ma olen teinud ja näinud ja oskaksin sellest kirjutada ja rääkida. Meil oli isegi teismelisena seda, et mõlemad tahtsime sama poissi, teine sai, mina elasin kaasa. Ja kõik räpaste üksikasjade ümberjutustamise elevus ja küsimus hästi suudelda oskamisest (edetabelid) ja muu taoline.

      Läksin eile raamatukokku ja küsisin raamatuid, kus suhtlevad omavahel ühe mehe kaks naist (ja seda muul moel kui püstoli ja müginoolte vahendusel). Ja siis oli lahe vaadata, kuidas raamatukogutöötajad nuputasid ja pead murdsid ja nõu pidasid ja aegajalt vaimustusega riiulite vahele tormasid ja mulle raamatuid välja otsisid.

      "Kümme aastat hiljem" on selles mõttes natuke kauge raamatusoovitus mulle, et ma pole sellest sarjast midagi lugenud. Ei tunne ühtegi tegelast sealt ja ma arvatavasti ei saaks sündmustikust päris aru ainult seda osa ette võttes.

      Delete
    2. Nad olid seal "Kümnes aastas hiljem" ka suhtkoht taustategelased. Iseasi, et sellise vinjetina toredad ja asjalikud.

      "Sinise rongi mõistatuses" nad ei olnud enne mehega tutvumist eriti pikalt sõbrannad, nende tutvumine ja mehe pildile ilmumine juhtusid ajaliselt õige lähestikku.

      Mõtlesin natuke, et kas see "Tuhande ühe öö" lugu, kus kaunis printsess kaotas vahepeal oma mehe ära, maskeeris end otsimise ajaks ise meheks, abiellus oma seikluste käigus ikka meherollis olles ühe teise kauni printsessiga ja kui mees lõpuks välja ilmus, siis tuli naisena kapist välja, mees abiellus tema heakskiidul ka selle teise printsessiga ja siis nad elasid kolmekesi happily ever after. Aga kuna see nende edasine elu pärast mehe väljailmumist on tglt kujutatud just nii möödaminnes paari lausega, siis me neid siis enam suhtlemas ei kuule.

      A praegu tuli mul ühe huvitava näitena meelde "Tuulest viidud". Kus Scarlett on raamat otsa üsna armukade Melanie peale, kes on abielus tema unistuste mehega. Kuni lõpuks, kui Melanie ära sureb, taipab ta, et Melanie oli talle juba pikemat aega palju tähtsam ja kallim kui see mees. Nad suhtlevad omavahel n.ö neutraalsel pinnal päris palju.

      Delete
    3. no ja Melanie on Scarletti vastu nagunii kogu aeg armastav ja hoolitsev ega usu külarahva klatši, kui räägitakse, kuidas tema mehel on Scarlettiga afäär jne.

      Delete
    4. oh, ja nüüd tuli meelde veel üks Agatha Christie, kus mehel on armuke ja naine, ning pärast seda, kui mees ära tapetakse, kaitseb armuke ametlikku naist ustavalt mõrvasüüdistuse eest. "Hollow häärber".

      Delete
  2. See, mis mulle teeb nõuandmise ilmatu vastikuks on see, et valemise "Ma näen, et sa ei ole täitnud oma ülesandeid ja viinud lõpuni oma kohustusi nii, nagu sinult oodatakse. Samuti aiman ma, et sul on olnud viimasel ajal isiklikke probleeme. " mul esimest poolt üldse ei olnud.
    Ma täitsin ära oma kohustused ja viisin asjad lõpuni, mis siis, et paganama kohustusi oli leegion ja tagasi mõeldes on jube juba lihtsalt sellepärast, et ma tegin nii kuradi palju asju.
    Ja mis nõu mulle anti?
    Tee veel asju. Sa võiksid teha veel seda ja seda ja seda! Ning kuna ma olin nii katki, ma tegin veel seda ja seda ja siis lihtsalt ei jaksanud. Tegin nii palju kui sain ja rohkem ei tulnud kuskilt, ma olin enda arvelt harjunud võtma, aga lihtsalt ei olnud enam kuskilt midagi võtta, ma ei saanud korraga rohkem magada (nõuanne) ja toppida oma päeva "tegele tund aega ainult lastega"-aega, kui ma samas teisi asju ära ei jätnud.

    Minu meelest nõuanne ja peenis täiega pädevad analoogiana.

    Aga mina olengi partneri eks =) Ma ei tea, need nüüdsed pruudid on kuidagi vaiksed ja häbelikud minuga koos.

    ReplyDelete
  3. Peenise-nõuande analoogia töötab küll. Nagu ka üldse igasuguse arvamuse avaldamine, ilma et selle vastu oleks huvi tuntud. Kõik religioonid on ju samuti arvamuste hulgad. Ja nende toppida tahtmine kuhugi on muidugi ebameeldiv.

    Aga kui teiselt poolt vaadata, siis on see vaid üks väike ja pehme asjandus, mida ta tahab sulle toppida. Selle pärast pole küll mõtet erutuda ega tülli minna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nojah. Aga ega see soovitus ongi pigem sellele, kellel see väike pehme asjandus on ja et mida sellega teha või mida parem mitte.
      Reageerijatele suunatud soovitused on teised. Ja teiste labaste räpaste julgete metafooridega.

      Delete
    2. Ma ei ole veel kordagi näinud, et naine, kellele pakutakse, solvuks ja tülli tahaks minna. Naised ikka ütlevad tavaliselt:"Tänan, ei!" või mõne selle variatsiooni. Aga mõni mees kipub selle peale väga solvuma. Ja sõbrad räägivad, et kui naised ise peol seksi küsima tulevad, siis ka nemad kipuvad väga solvuma, kui neile ei öeldakse. Nii et tüli kipuvad üldiselt alustama ikka need, kellele ei öeldakse.

      Delete
  4. Soovimatute nõuannete kohta: ma kohe tunnen vajadust linkida ka siia seda koomiksit, mis ma väga väga naise juures juba linkisin. See on siis kroonilise valu kannatajatele või muidu krooniliselt haigetele jagatavatest nõuannetest, mis ei arvesta üldse nõustatava kogemuste ega võimalustega.

    ReplyDelete
  5. Oh punapea Meeri
    sinu leegitsev juus
    on süüdanud leegi
    minu lihas ja luus

    ReplyDelete
  6. Üks kord elus oskan ma küsimusele vastata. Kõhulihaseid on ometi sinusugustel vaja selleks, et saaksid ka sellist asja teha:
    https://www.youtube.com/watch?v=jb9Y9PqBWcA

    Siis tuleb feimi ja laike ja kõike muud sihukest nagu muda.

    Aga tegelikult on kõhulihased oluliseks indikaatoriks, et sul on kõik normis ja midagi ei ole üle. Ma ka mõtlesin hiljuti üht ronimispilti instasse pannes, kas ikka julgen - oli küll selja tagant tehtud, aga äkki mõni saab sealt aru, et mul on VORMID.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oo, see oli küll vaimustav video. Kohe on, mille poole pürgida.

      Kas VORMID ja lihased on vastastikku välistavad?

      Delete
    2. Mul on mõlemad, lihtsalt tavaliselt ei paista lihased vormide alt väga välja. :D Pärast trenni on kõik pinges, siis on näha.

      Delete

Post a Comment