sina oled kõige karvasem ämbliku taguots. head aega.

Ma ei ole ammu kirjutanud bla bla

P4240074
kass
hiied
sibul munapeekris
karlova

Mul läheb hästi, tänan küsimast. Ma olen kirjutanud iga päev ühe luuletuse ja rohkem sagedamini kui harva, on mul hästi tore olnud seda teha. Ideedega mängida ja sõnu toksida ja togida. Sõnad, vaata, on sellised metsikud pöörased loomad. Neid peab oskama. Taltsutada. Nendega ümber käia. Ja kui sa palju harjutad, siis sa saad lõpuks sõnadega üsna heaks meisterdajaks. Saad vägevaks osavaks sõnataltsutajaks. Või sõnalausujaks?

Teiselt poolt jällegi, on terve loetelu viise, kuidas mul ei lähe praegu hästi. Ma proovisin kahte pidi. Ma proovisin endal depressiooniepisoodi diagnoosida, sest mul oli surmamõtete ja nutuhoogude ja märatsemiskihkude episoodide kollektsioone. Ja sest ma olen mitu õhtut õhtusöögiks und söönud ja lubadusi murdnud ja ennast enda halvasti kohtlemiselt tagasi käsutanud. Siis käsutajale keelt näidanud, sest eitea kelleks ta end õige peab. Ja siis ikkagi sõna kuulanud.
Pärast seda, kui sa oled kaalunud omal depressiooni diagnoosimist, tuleks teha ka teine loogiline kontroll-samm. Tuleks võtta kaalumisele oletus, et äkki sa lihtsalt oled ümbritsetud kurjadest ja lollidest inimestest. See oletus andis ainult osalisi tulemusi ja kuna inimeste muutmine on natuke veel lollim kui lollid ise, siis maitea, mis sellega hakata. Inimeste, kes on juba korralikult külge kasvanud, välja opereerimine on natuke juba liiga drastiline. Sesmõttes, et kui sul üks hammas läheb kurjaks ja lolliks, siis sa remondid või leevendad võibolla seda hammast ja sööd mõnda aega teise suu poolega, mitte ei võta omal pead maha. Kuigi äkki võtad ka. Ma tegelt ei tea su elu. 


P4200271
vanaema

Mingitest asistest asjadest.
Ma avastasin või kohati taasavastasin oma silmade eripära. Mul on sellised silmalaud, mida on parajalt palju. Nad natuke peidavad ja heidavad üle silma end. Internet on neile asjadele ka nimed ja sildid külge pannud ja loonud hulga retsepte, mida selle hädaga peale hakata. Põhiliselt on probleem selles, et hästi ilusad paksu lainerijoone ja sädeleva lauvärviga meigid näevad ilusad välja ainult nendel inimestel, kellel on ühte teatud sorti silmalaud. Kui sul on sellest teistsugused, siis pead ise tark olema. Või käima tugevaltmeigitult ringi nagu need kurvad lontis koerad, misiganes nende tõug on, mida ma praegu mõtlen. Need äkki. 
Levinum üsna paljude inimeste probleem on vist see, et lahti tehtud silm varjab või nagu neelab alla selle ilusa lainerijoone tiiva otsa, mis peaks silmad kiisuks tegema. Ja siis näed pärast kogu seda mökerdamist veel haledam kurvem väsinum välja kui ilma meigita. Selle vastu trikke ma juba tean. Osa neist ma avastasin keskkoolis, kui vedela veekindla laineriga hullunult ringi jooksmine oli aktuaalsem. Üldiselt, see trikk on seal põhiline nõks. 
Lisaks olen ma nii äge, et mu kulmud kipuvad mu silmadele kallale. Ja kui ma teen kasvõi imepeenikese lainerijoone, siis sööb lahti tehtud silmaga laug selle keskelt ära. Mis põmst vist tähendab, et kui ma tahan vähegi asjatundlikum välja näha värvitud näoga, on mul valida kas üldse mitte kunagi paksu lainerijoont kanda või kanda seda ainult alates sellest punktist, kus mu laug ei hakka seda varjama või minna iluopile. 


P4240024
kivid

Kusjuures, ma kuulsin, et see spetsiifiline laugude suuruse vähendamise opp on umbes ainult tuhat eurot ja nädalaga saad juba terveks. Mitte et tuhat oleks mingi lennutamisraha mu jaoks. Aga ma alati kujutasin ette, et iluopid on mingid ultra hullu mega kallid asjad.

Ma ei lähe iluopile. Igaks juhuks mainin, et keegi eiteamida mõtlema ei hakkaks. Mul nii traagiline ei ole praegu olla. Ma ei tea, kas ma nii traagiliseks küündingi. Näiteks ma ükspäev mõtlesin, et lõikaks rätsepakääridega oma juuksed lihtsalt maha ja kõik. Ja siis ma pidin peaaegu iseenda nalja peale üksi keset tänavat naerma hakkama. Sest sellised asjad on minuarust alati hästi tobedad. Üü-üü, ma olen nii kurb, ma lõikasin oma juukseid. Mis sa oled - kaksteist?

Veel asistest asjadest.
Mõte on oma hoovi hernest külvata. Mõte algas ühest eelmisesuvisest nägemusest, kus keegi Karlova inimene oli umbes 30 cm pikkuse jupi peale hernest külvanud ja neile umbes 2-meetrised kepid pand ja kui need herned olid sinna lõpuni üles roninud, nägi see nii äge välja. Nagu väike hernepostament. Rõõmurohelisega ühte värvi. Ja ühtlasi sellest, et see neli meetrit hernepeenart, mis me eelmine aasta maale tegime, läks otsast ikka puiseks ja söögikõlbmatuks. Sest nii tihti ei sattund ja kõik olid ühte sorti ja tulid liiga korraga. Niiet ma teen mitu väikest jupikest erinevat sorti herneid ja siis peaks olema suvi õhukese kihiga hernestega kaetud. Mulle küll on öeldud et see ei hakka elusees tööle, sest peenraid on vaja saagi saamiseks mõni kord rohida ja rohimine on see asi, mida on võimatu teha, kui sa oled niisugune enesedistsipliinitu laiskvorst nagu mina. 
Mis on ühtlasi alatu laim. Ma ei ole laiskvorst. Mul lihtsalt on paljudest 'tavalistest' inimestest erinevad prioriteedid ja kõrgem lagataluvus.


P4240137
mina
(ise ei saa ennast alati pildistada, selleks on inimesi vaja)


Sündmustikest ka. 
Slämmi finaal on viiendal. See on järgmise nädala neljapa. Arhiivis. Mul on täpselt null plaani esinemiskavaks ja ma pean veel nõu pidama oma riietest ja soengutest ja muu taoline lahtine logisev planeerimatus. Aga igatahes ma end näole annan. Sellega seoses täpselt viimane üleskutse, mis ma sel teemal teen. Et ütle mulle, kas ja mis luuletus mu nendest mõjus või töötas või naerma ajas või ehmatas või midagi sinus äratas. Siis ma tean. Sest ma muidu ei tea. Ainult pakun. 
Stuudio Duende kevadkontsert on mai lõpus. See tuleb hiigla tore, tulge kõik. Ma seal isegi olen kolm minutit lava peal ja päris mitte kogu aeg kellegi taga peidus. Kostüümi materjal on ostetud ja see on nii ilus, et kui kostüüm ka ilus tuleb, siis ma lähen sellega pärast igale poole. Mulle hullult meeldib selle tantsuasja juures, et igaüks õmbleb ise oma kostüümi. Kui õmmelda ei oska, on ka okei, palud kedagi. Aga üldiselt on oodatud, et ise teed ise endale esinemisriided. Ja kui ma õigesti aru sain, siis need võivad olla nii ilusad, kui ise tahad. Ainult lõige ja materjal on ette antud. Kõik litrid paelad sädelus tikandid pärlid ketid narmad on igaühe enda ahnuse ja häbematu edevuse taga ainult. Tantsimine ja ise endale õmblemine - mida veel ühelt hobilt tahta.

..

Päike paistetab ja ma olen oma arvutiga õue kolinud. Maja wifi ulatub esimese sõstrapõõsani. Väikesed siblivad ämblikud askeldavad igal pool kõigi asjade peal. Neil vist on siin kusagil pesa. Üks oli klaviatuuri peal ja kuni ma teda sealt ära nokkida üritasin, sai ta üsnagi hukka. Nad on nii pehmed. Kaks punkti siia postitusse selle juhusliku ämblikutapu/nokke mälestuseks.

Comments

  1. No ma panen siis kõigi nende luuletuste pealkirjad slämmpoetess-lehelt, mis muga rääkisid =)

    kurb luuletus murtud südamest ja hingevalust
    skaalal küünetehnikust maxima turvanaiseni - täpselt kui gei sa oledki?
    ood / eleegia rohelise maja kohviku tordilõigule
    kolm soovi
    eemaloleku lauluke
    kaotatud asjade nimekiri
    karda-karda
    vürtsita oma abielu nende lihtsate nippidega:
    (kurat, just sain aru, et kirjutasin vahepeal teiste pealkirjade vahele, nüüd on vales järjekorras!)
    mitu korda aastas on mitte kunagi
    ood kohvile (ilma "kohv" ütlemata)
    kangelased
    riskid
    Aga kuule. Kas ma andsin sinu kätte oma südame?

    Ja siis on veel need, mis mulle sobivad just seepärast, et ma olen mina ja lugesin neid nagu kellegi mõtteid enda kohta:
    valik katkeid rõõmsalt taaskohtumiselt või järelhüüust
    Veidrad hobid
    tubli tüdruk

    ReplyDelete
  2. täitsa lahedad luuletused :)

    ReplyDelete
  3. Hästi lihtne oli mingid luuletusepealkirjad üles lugeda ja siis tunda, et jee, minu osa on tehtud, ega ma muud ei mäletagi sest postitusest.
    Aga kallistus!

    ReplyDelete
  4. ma ei ole praegu luulelainel, aga tahtsin märkida, et juuste lühemakslõikamine vms suvaline sümboolne liigutus - füüsilise detaili muutmine, et endale mingi mentaalne kark anda - ei pruugi sellepärast veel kasutu olla, et teismelised selliseid asju teevad. teismelised teevad sümbolliigutusi ehk rohkem, sest neil on raskem elu ja selle järele rohkem vajadust. a kui suurel inimesel on parajasti korraks sama raske kui teismelisel kogu aeg, siis milleks endale selliseid platseebosid keelata.

    ReplyDelete
  5. (mulle meeldivad need uued ka, viimane kõnekäändudega niivõrd, et on ikka vaja kirja panna. Oot, mida on mulle kiitvat luuletuste kohta öeldud, mis mind närvi ei ajanud (nagu "sa oled nii andekas!" "sa luuletad nii hästi, pane uus kogu kohe kokku!" ja "nii ilus!" ajasid): Ah =)

    Nii tabavalt öeldud! Täpselt õiged sõnad. =)

    ReplyDelete
  6. Ja veel see, et tegelt mind huvitab, kuidas siis.

    ReplyDelete

Post a Comment