Tuesday, July 26, 2016

valgus maailma algusest

P7250066
ma vahel vaatan üle aedade hoovidesse ja 'katsun' oma mõttes, kui turvaliselt ja koduselt ma seal end tunnen. tunneksin. kui ma neid inimesi tunneksin

See mure, vaata, mis sul praegu hinge peal on. Ära selle pärast muretse. Sest maailmas on olemas palju suuremaid muresid. Inimesed on tohutu keerukamates kitsikustes ja kannatavad praegu samal ajal, kui sina oma tühise mure pärast murened, tõelisi kannatusi. Mitte nagu sinu tühine. Vaid tõelisi. Niiet aja aga heaga oma selg sirgu ja mana veetlev naeratus näole, sest sinu mure ei ole sugugi mingi suur mure. On suuremaid. Tule minu juurde oma nutuga, kui sul on maailma suurim mure. Kui ei ole olemas kedagi, kellel läheks sinust halvemini. Tule siis. Siis vaatame ja võtame seda asja natuke tõsisemalt. Enne pole küll mõtet. Sest kusagil on inimesed, kes rohkem kannatavad. Väga isekas on siin tönnida, kui sul on tegelikult võrdlemisi väike mure.

See aruteluteema, vaata, mis sa praegu üles võtsid. Ära nendest asjadest mulle enam räägi. Sest maailmas on olemas palju tähtsamaid teemasid. Ja saaks arutada tegelikult palju olulisemaid jutte selle asemel, et siin raisata sõnu ja närve niisuguse tühise teema peale. Niiet unusta aga heaga ära see mõte, mis sul praegu pooleli jäi ja vaeva oma väikest peakest vahelduseks mõne olulisema asjaga, sest see su praegune jutt polnud küll midagi niisugust. On tähtsamaid teemasid. Tule minu juurde oma juttudega, kui sa oled valmis nendest kõige tähtsamatest asjadest arutama. Siis ma vestlen sinuga ja kuulan, mida sa neist asjust mõtled. Enne pole küll mingit tarvidust. Sest ilmas on olulisematki. Väga hale ja madalalaubaline on siin mingeid võrdlemisi tühiseid teemasid lahata. 


P7250092
päike läks uduvine taha ja oli hiiglasuur punane tulekera, aga pildile keeldus oma suuruses jäämast, kuigi metsade vahel olid uduräbalad maas, nagu keegi oleks sinna oma laulu ära kaotanud.
siis pildistasin läbi päikseprillide.
sõidu ajal auto aknast muidugi



Tal on sinised silmad. Nii sinised. Suured ka, sellise natuke pealetükkiva intensiivse pilguga. Nagu nad ootaksid midagi. Või küsiksid. Ta kallutab vesteldes pead. Ühele küljele, samal ajal silmsidet hoides ja naeratades, nagu väike loom. See on hästi nunnu. Arvatavasti ongi hästi nunnu küllaltki see, millele ta panustab. On õppinud harjunud panustama. Sest ta on lühike ka, umbes 165 cm kanti, väikesed rinnad, sale keha. Väikest kasvu naised saavad palju andeks oma üldise armsuse eest. Tumedad lühikesed juuksed on tavaliselt kuklasse kinni pandud. Päevitunud jumega nahk. Tagasihoidlikud veidi tüdrukulikud riided, mis jätavad tast noorema mulje. Mitte kunagi edev või väljakutsuv, lihtsad mustrid, tumedad värvid. Ta kannab madalaid kingi või sandaale. Joob kohvi. Ehteid ei kanna. Kui, siis midagi lihtsat ja ehedat. 
Ta armastab. Armastab oma sõpru, oma perekonda, oma lähedasi. Võib-olla oma linna ja töödki. Ta ei ole oma armastuses häbelik ega mängi mänge. Ei karda seda öelda ega mõelda. Kui ta kõneleb kellestki kallist, muutub ta muidu nii tungiv pilk häguseks ja unelevaks. Nii hellaks. Nagu ta saaks kellelegi mõeldes teda kohe tundma ja hoidma.

Mul on (ka) sinised silmad. Aga mitte alati. Need on ühed nendest silmadest, mis tormiga on hallid ja öösiti peaaegu värvita ja isegi selles samuses siniseski ei saa alati kindel olla. Ja väiksed on need ka. Peaaegu liiga väikesed sügaval kulmude ja laugude taga peidus. Ma olen ka nunnu. Vist. Natuke teinekord õnnestub. Ma olen ka sale. Aga mina olen suur. 175 cm täiskasvanud naist pikkade sõrmede, suurte sammude ja suurte punaste juustega. Vali hääl ja häbematud naljad. Väljakutsuv riietus ja suured mustrid. Ma ei päevitu. Mulle tulevad tedretäpid ja siis need paiguti tihenevad ja lähevad suuremaks ja sulavad kokku ja moodustavad ebaühtlase tedretäppide fooni.
Inimesed ütlevad, et ma paistan enesekindel. Ütlevad, et ma liigun nagu kass. Et mu naeratus on nii suur, et isegi igemed paistavad. Et ma pole kuigi emalik tüüp. Et ma olen terav ja reageerin üle. Kuigi tavaliselt sellistel puhkudel reageerivad nemad üle. Ma polnud veel alustanudki.


P7210046
siriseb


Panin omale ka tolle Pokemonide jahtimise mängu, on tore lapsega kvartalitiiru tehes hoopis kolm teha. Läbi kaamera ma neid elajaid muidugi ei püüa, sest tuleb välja, et mu telefonil pole toda sensorit, mis ütleks, mis asendis ta on. Pärast selgus veel, et vähe sellest, et kaameraga pokemone ei püüa, ta ei püüa ka FM sagedust. Lihtsalt pole raadiot sisse ehitatud. Ma isegi ei.

Tegin viimastest ubadest kohvi ja see sai nii lahja, et tahaks kohe pool päeva lohutamatult kaevelda selle üle ja mitte minna poodi uue paki järele.

Olen YouTube'is vajutanud vist kusagile vale asja peale, sest ta viimasel ajal muudkui soovitab andunult mulle mingeid eriti seksistlikke suhtenõustajate videosid. Kuidas panna mees sind igatsema? Lihtne - paista rõõmus, räägi meeldivatest asjadest, püsi salapärane ja ole hästi hea voodis. Nagu. Täiega hea. Ole seksijumalanna. Ja siis on kindel, et ta ei lähe kelleltki teiselt seda tahtma. Sest nagu. Mis muid tahtmisi meestel ikka olla saab või põhjuseid kellestki teisest huvitumiseks.


1 comment:

  1. Tegelt ma mõtsin, et ei hakka, pole midagi öelda, niigi selgeks tehtud ju siin kõik - aga siis lugesin üle ja kurat.
    KURAT.
    Vaata, nüüd on mul kerge - vaaaaaata mind, mul oli niiiiiii valus, et läksin rongi alla, ma nüüd tean kannatamisest nii palju, et teist nii tarka umbes polegi, mul on kõik selge! Aga siis, kui see peal oli, mul oligi täpselt see, et "teistel on ju halvem ja ikka elavad, pole siin koost laguneda midagi".
    See, et nähtavat auku kõhus polnud, oli ka minu enda meelest "no olen terve, elan edasi".

    Et ma nagu sellest veel saan aru, et teised ei taipa - aga et inimene ise ka ei saa aru, et sureb parasjagu, jookseb nähtamatut verd lahinal nähtamatutest haavadest, see on mulle väga suureks avastuseks.
    (mitte et ma ikka irratsionaalselt pahane poleks selle peale, et ma ütlesin nii palju kordi nii paljudele, kui paha mul on -ja ikka oldi üllatunud pärast. Need, kes olid süütundelised ja shokis ja valusad, saavad ka selja taga andeks, pidamata küsima. Aga neile, kellega ma rääkisin ning kes ometi ei suutnud uskuda, olidki täiesti uskumatud ses osas, üllatunud ja jahmunud - neile ma niisama andeks ei anna. Ootan roomamist, aga rohkem kui ühelt seda tulnud pole ja mõtlen: "A minge ka persse!"

    ReplyDelete

There was an error in this gadget