Kuidas ruttu mehele saada (Get the Guy)

See siin ei ole raamatuarvustus. See on blogipostitus raamatust ja arvamustest. Raamat on Get the Guy: How to Find, Attract, and Keep Your Ideal Mate, autor on Matthew Hussey. Arvamused on minu.

PC110180
pea kaotanud

Partneri leidmise ja endaga sidumise ja tema mitte minna laskmise õpetusi olen ma oma elus mitmeid lugenud. Päris inimvaenulikke mängu-meestele mõeldud pick-up kunsti juhismaterjale ja neid klassikalisi vanu raamatuid, mis loetlevad parimaks meeste kohtamise paigaks sõudebaasi ja soovitavad naisterahval orgasmide teesklemisega kohe esimesel vahekorral pihta hakata. Niiet mul silmaringi on. Üks mu värskemaid lugemiselamusi sel teemal oli Eiseni kogutud "Kuidas ruttu mehele saada ja pea pruuti leida." Tasuta võtuks siin. (See pealkiri on nii hea rütmiga, et ma tahaks seda iga mõne aja tagant taas lausuda.) Eiseni kogumikust leiab väärt kohalikku päritolu ajale vastu pidanud nõkse, et oma imetlusobjekti enda järele jooksma panna. Värvikamad neist sisaldavad näiteks häbemekarvade kaku sisse küpsetamist ja kärnkonnade surnuks piinamist. Samuti nõiasõnu ja mitmesuguseid teisi rituaalseid toiminguid. Sellega võrreldes on noorhärra Matthew (Matu, hellitavalt) koostatud raamat mõnevõrra haigutamaajav. Aga eks kombed ja ajad ja eelistused ongi erinevad. Igaühele oma.

Ma olin peaaegu terve raamatu juba läbi lugenud, kui sain aru, et selle pealkiri on ju kalambuur. Get the Guy. Et see raamat on mehe/kuti saamisest endale kaaslaseks. Ja samal ajal on see ka temale pihta saamisest. Lõpuks viimaks aru saamisest, mis tema peas toimub. Selles mõttes on tore küll viimaks meile selgitada, mis nende müstiliste meesolendite sees toimub. Eriti, kuna Matu oli arvatavasti alles küllalt poisu, kui viimati kaalukam sellise rõhuasetusega raamat üldse välja tuli. Tõed tuleb aegajalt üle käia.


P2190019
kaks me kaks


Raamat ise koosneb kolmest osast, mis on omavahel üsna leebelt seotud. Esimene osa räägib kuti kohtamisest, teine tema deitimisest või tema endaga viimaks sidumisest ja kolmas tema (kinni) hoidmisest. Ei, kujundlikult kinni hoidmisest. Mitte päris niimoodi, nagu sina just mõtlesid, sa perv. 
Minu jaoks oli kõige arukam ja paremate soovitustega osa see esimene. Seal on palju veenvat teksti sotsiaalsetest oskustest ja seda kasvumeelses mõtteviisis. Harjutamine teeb meisterdajaks. Loogilisi argumenteerivaid lõike, panemaks oma lugejat minema inimeste hulka ja olema ise aktiivsem ja ettevõtlikum. Sisendab usku oma võimetesse ja nihutab kontrollkeset sissepoole. Väärt kraam. Soovitan. Teine osa räägib juba sellest deitimisfaasist, kus mitu jääb mõnevõrra kaugeks kultuuris, kus kohtingud ei ole päris see kombestik. Aga teisest osast saab teada mitut asja, mis selles hapras mitte-veel-püsisuhte faasis võib valesti minna ja mis viise on selle ennetamiseks. Kolmas osa - kuti kinni hoidmine. Selle võib lühidalt kokku võtta otsese tsitaadiga raamatust endast: "Never stop having sex with him."

Kuna ilmselgelt on see raamat kirjutatud naisele, kes loeb seda raamatut, et kohata meest, kellega heita paari, tundub veidi imelik ilkuda tema heteronormatiivsuse pärast, eksole. Kuid siiski. Vähe sellest, et selle raamatu maailmas on olemas ainult heterosuhted, on need kõik suhteliselt sarnased hollivuudlikult ühesugused ja eeldatakse, et iga naine just selle täpselt selle muinasloo poole püribki. Samuti ei ole mõeldav, et seda raamatut lugeval naisel on seksuaalset huvi kellegi muu kui meeste vastu, pole mõeldav, et pikaajaline partnerlus mehega on mitteseksuaalne ja välistatud on kõik polü-suhted. Lihtne komplitseerimata ilm.
Igaks juhuks, kui sa oled võtnud selle raamatu pihku ja sa tegelikult ei ole veel kindel, kas sa ikkagi tahad kähku mehele saada või jah, on raamatu alguses mõõdukalt teksti sinu veenmiseks. Sest päriselt ka - kaks on parem kui üks. Sa ei taha ju vanatüdrukuna surra. Selle osa lugemise võib ka asendada vaadates filmi the Lobster

PA300089
vikerkaaretükikene

Teine läbiv silmapöörituspõhjustaja lisaks heteronormatiivsusele, on see sama suhtlemisõpikute tavaline äng. Ma pidin kogu aeg raamatut lugedes taluma üldistusi. Naised on sellised. Mehed on sellised. Kõik mehed tahavad. Kõigile naistele meeldib. Pole ühtegi meest ega ühtegi naist, kellele selline asi ei sobiks. Ja nii edasi. Ja muidugi pöördub Matu korduvalt sinu poole, naine, ja ütleb, et ta teab, mis sa mõtled, tunned, tahad, vajad. Sellest osa on lihtsalt poolehoidu väljendavad veenmisvõtted hoidmaks sind lugemas ja osa puhtalt labaselt ebaviisakas. 

(Võib-olla sinna on leebelt põimitud see negging tehnika? Sest üks hetk ta väidab, et ma olen nii hingematvalt äge, et igaüks oleks õnnelik minuga igavikku veetma ja teine hetk selgitab mõistvalt, et ta teab küll, et ma alati muretsen, et mu pekid on liiga suured ja nina viltu peas.)




Ma olen teinud raamatusse märkmeid, et mul oleks hea sellest jutustada ja noppeid tuua ja nii me siit edasi lähemegi. Aga kõigepealt mõisted.
Autor loob läbi raamatu kasutamiseks mõiste Kõrge Väärtusega Naine (a Woman of High Value). Selline naine on definitsiooni kohaselt enesekindel, iseseisev, väärikas, naiselik. Ja sealt raamatu olulise läbiva pointini: we don't enter relationships hoping to create an extraordinary existence; we come to them to share one with someone else. Ehk siis: sa ei roni suhtesse, lootuses sealt midagi saada või luua; sul juba on midagi erakordset ja sa tahad seda jagada. See on mõnes mõttes hea lähtepunkt ja minu arust ilusti veel öeldud ka. Niiet mitu peatükki järjest öeldakse lugejale: git gud! Otseselt ei öelda, et kui sa ennast ei armasta, ei ole sel võõral veetleval olendil ka huvi seda teha. Öeldakse, et sa oled lahe, käitu vastavalt. 

Põhiline nõks, kuidas sa endale mehe saad, on tutvuda hästi paljude inimestega. Ja seeläbi hästi paljude meestega. Väga paljude meestega tuleb tutvuda enne ühe väljavalimist, sest sa tahad ju parimat. Sest sa oled nõnna väärtuslik ja mingi suvaline juhuslik miniatuursest valimist võetud ilma igasuguse sisukama võrdlusmomendita konkurentsi läbimata tolgus sulle, suurejoonelisele, ei kõlba. Ma olen sellega nõus. Kõlab mõistlikult küll. Mine rahva hulka ja saa seltskondlikuks, kui sa veel ei ole. "You are human and therefore sociable. It is a species trait, not an individual one."

Flirtimise kunstist rääkimiseks tuleb tuua sisse uus mõiste: ihaldusväärne naine. Selline olend on lisaks kõrge väärtusega naine olemisele ka mänglev ja spontaanne. Põhiliselt peaks see mõiste ära selgitama, miks mõni kord isegi väga edukas veetlev naine üldse mehi ligi ei tõmba. Ei oska nalja teha. Või miks vahel tundub, et seal on eraldi tsoon olemas, kuhu paigutatakse olendid, kes on maru toredad kallid, aga nendega iialgi seksida küll ei tahaks. Põmst kogu kokkuvõte flirtimise osavusest on mitte võtta end liiga tõsiselt. 

"A guy donning the full James Bond persona puts on his serious face, leans on the bar, and tries to look stern and mysterious while sipping his martini. In reality, he just appears moody and standoffish (or idiotic, if he takes it too far)."


Okei, siiamaani küllaltki head mõtted. Tegele asjadega, mis sulle ägedad on ja ela elu, mis on erakordselt tore, ole iseseisev ja hakkaja ja kohta paljusid paljusid inimesi, et sul oleks võimalik valida. Inimesi kohates ole julge ja leidlik ja ära võta end liiga tõsiselt. Tundub normaalne nõu. Peaks töötama.

PC240022
krobeline ja voldiline

Umbes siit alates lähevad nõuanded kohati natuke liiga spetsiifiliseks. Raamatusse tulevad sisse näidisdialoogid, mis peaksid illustreerima, mida selle mängulisuse ja spontaansuse all mõeldud on. Tulevad sisse näidisstseenid kohtinguist ja muu selline konkreetne konstrueerimine. Peaks ettevaatlikult lugema ja mitte väga sõnasõnalt võtma, ma arvan. Sealt edasi saame me teada, et mehele saamise ainumõeldav viis on olla manic pixie dream girl. Ma täpselt ei tea, mis plaan neil on selleks puhuks, kui kogu see etteaste äkiliselt kohvikutesse sissekargamise ja kiljumiseni asjadest vaimustumise ja ootamatute plaanipööretega on deitimise jooksul edukalt ära tehtud ja pärast kokkukolimist saab mees teada, et sa oled tegelt suht rahulik ja tasane. Või ei pulbitse meeletult ideedest ja eelistad vaikseid rahulikke õhtuid raamatu kaisus ootamatusi ja ebakindlust täis ettevõtmistele ja seiklustele. Siis peab vist printsess Leia bikiinid jalga ajama, pole midagi teha.

Sest jah. Selles raamatus öeldakse, et kui sa kategooriliselt keeldud tema seksfantaasiaga kaasa minemast (näiteks metallbikiinides Leiaks riietumast), põhjustad sa tema ajus niisugust terrorit.  Sellist terrorit, et ta tunneb, et kõik tema seksuaalsed vajadused jäävad igavesti rahuldamata ja kogu košmaar, mida iga mehe aju monogaamiast on alati kartnud, saab tõeks.
Khm.
Ja seda öeldakse peatükis pealkirjaga 'Üks reegel seksi kohta'.

See ongi see teine (kolmas?) see põhiline asi, mis selle raamatu juures kogu aeg taustal käib ja kui tahad olla võimeline seda läbi lugema, pead lihtsalt ära taluma. Seks (selle raamatu ja, paistab, hulga inimeste arvates) on see asi, mis mehed tahavad kogu aeg tahavad vahetpidamata algusest peale tahavad. Sina, naine, annad sellele järele. Endal sul initsiatiivi ei ole. Lähtud tema tahtmistest. Jagad seda jaopärast välja. Sina üksinda otsustad kaalutled manipuleerid paned paika selle hetke, kui te esimest korda seksite. Tema nigunii kogu aeg tahab, sellega võid arvestada. Selle õige aja ära tundmiseks on ka raamatus õpetused. Et jumala eest liiga vara kätte ei annaks, aga liiga kaua ei õrritaks ka. Sul, naine, ei ole seksuaalsust. Sul on tupp. Sinna saab pista. Tahaks.

If he is truly interested in pursuing a relationship with you, he will wait until you are ready (within reason!).

Just because a guy is open for business twenty-four hours a day, that doesn't mean you are. You don't have to drop everything and leap into bed whenever he starts getting that look, nor should you feel guilty about it. However, it is good to learn how to say no in a graceful way that communicates delay, not denial.

P9280010
kahemõõtmelised


Kokkuvõtteks. Kui sa kannatad ära labased üldistused inimeste kohta. Lepid sellega, et üks noor mees võibki arvata, et kogu maailma mehed on 20+ temaga samas sotsioökonoomilises klassis linnastunud läänemaailma poissmehed. Kui sa viitsid konkreetsete näidete tagant välja rehkendada pointe, mida see näide illustreerida tahtis. Läbiva pealetükkiva heteronormatiivsuse osas oled sa juba arvatavasti tuimestatud. Ja kui see seksisse puutuv küündimatu eluvõõras targutus vahele jätta ja selle asemel midagi muud lugeda. Või seda osa lugedes närvide rahustamiseks viskit rüübata. Kui sa oled kõik see andestavus ja viitsid nii palju kaasa teha. Siis ma julgen soovitada küll. Ei ole väga halb raamat. On mitu head mõtet ja päris möödakülgi maha ei jookse vast kellelgi.


Räägi siis pärast mulle ka, kuidas sulle oli.

Comments

  1. See kõik on nii imelik. Okei, ma saan aru, et emasele on partneri (laste isa) valik siduvam ja seetõttu tähtsam kui isasele, aga ikkagi on imelik. Just kogu selle eluvaldkonna üle müstifitseerimine ja siis tagasi dekonstrueerimine. Ja lõpuks need stereotüübid.

    Minu kui mehe jaoks on imelik mõelda, et on raamatuid, mis püüavad "meestest" aru saada ja nendega käitumiseks juhiseid anda. Miks peaks meiega käituma õpiku järgi? Kas kuidagi lihtsamini ei saaks?

    Ilmselt ei saa, sest muidu poleks sellistel raamatutel ostjaid ega kirjutajaid, ja see on täiesti õudneeeeee.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas sa arvad, et naistele kirjutatud raamatuid mehele saamiseks on rohkem kui meestele kirjutatud raamatuid naiste saamiseks? Ma ei usu. Eriti veel siinkandis, kus on pigem normiks, et mees on see aktiivne pool kogu sebimis-rituaalist.
      (Huvitav, kuidas seda järele kontrollida.)

      Niiet sama moodi on imelik mõelda, miks peaks naistega käituma õpiku järgi. Kas kuidagi lihtsamini ei saaks. Ja siis sealt kohe - miks üldse suhtlemisõpikuid ja inimesi ja iseennast mõista aitav kirjandus. Ja kas siis sealt edasi on kogu psühholoogia ja pedagoogika käsiraamatud ka täiesti õudneeeeee?

      Delete
    2. Muidugi on vähem. Nii et absoluutselt arvan. Tõsiselt, päriselt, siiralt.

      Võrdle naiste- ja meesteajakirju.

      Mehed päriselt ka ei loe suhtenõu-teemalist kirjandust, ei jooksvalt (cosmost vms) ega temaatilistest raamatutest.

      Delete
    3. Aga PUAde õpikud? see on teistlaadi suhtenõu, võiks isegi öelda, et hoopis manipuleerimisõpikud - aga teisalt, mingis ulatuses on ka mehelesaamisõpikud manipuleerimisõpikud.

      Igatahes on need piisavalt edukad, et müüvad isegi koolitusi. Leidsin kohe esimese guugeldusega võimaluse maksta selle eest, et õppevideoid vaadata - mis on suhtlemise õppimiseks üks kasutumaid variante. ei treeneri kontrolli ega individuaalset lähenemist, lihtsalt maksa, et videoid vaadata. Lööklause oli "SIGN UP TODAY TO GET 10 AMAZING PICKUP TRAINING VIDEOS".

      Delete
    4. Ma ei tea, mis on PUA. Mis see ka poleks, ükski normaalne mees ei tea.

      Kõike saab müüa. Aga kas ka ostetakse? Reaalsus on ikkagi see, et suhtenõu (ja enese lille löömise nõu ja eneseabiõpikuid jne) tarbivad naised.

      Ma just lugesin proua Ehini eluloo-raamatut. See kirjeldab hästi meeste arusaama "sebimisest". "Sina, ilusam, tule minuga." Kogu sebimine. Mida selle jaoks lugema peaks???

      Delete
    5. vt seda Straussi "mängu"-nimelist raamatut:
      https://en.wikipedia.org/wiki/The_Game:_Penetrating_the_Secret_Society_of_Pickup_Artists -
      sealt võib lugeda, kuidas korraldatakse lausa õppelaagreid.

      lugema peaks midagi muidugi sellepärast, et "ilusam" tuleks päriselt ka. Lihtsalt kutsuda oskab iga loll.

      Delete
    6. kuigi tõepoolest huvitav, miks meeste hulgas sellistel asjadel lööki on, kui Lääne ühiskonnas on naisi rohkem, järelikult on keskmisel tavalisel heteronaisel paarilise leidmisega puhtstatistliliselt keerulisem kui keskmisel tavalisel heteromehel. eriti kui arvestada veel sellega, et meeste võimete Gaussi kõverad on servadest paksemad ja kehvema otsa paks serv on einvei konkurentsist väljas.

      Delete
    7. a isegi kui PUAndus peaks olema anglo-kultuuri värk (ma ei tea, kuidas sellega siin tglt on), siis muretundjaid on siingi - jällegi, väikese guugeldusega leidsin kohe ühe mureliku (mehe, mehe, mis siis, et kirjutab delfi naisteka foorumisse, ju lootis, et sealt saab paremat nõu):
      http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?28,7963671

      ja siin autolehel arutavad mehed omavahel teoreetilisemalt, aga üks mainib selle jutu sees mingit Moskvast tulnud koolitajat, kelle koolitusel nähtavasti siis ikka käidi ka, ja teine kiidab mingit doubleyourdating-raamatut, kus ta kõik oma tarkuse õppis:
      http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=93276
      üldse oli see maru põnev foorum, sest hästi ilmeselgelt pidasid eri mehed "naise saamise" all totaalselt erinevaid asju silmas - üks räägib oma tulevaste laste emast, teine sellest, kuidas üks "projekt" jalust ära saada, kui uus on hakkamas.

      a muidu võib vastava lektüüri ebaproportsionaalne jaotus tulla 1) sellest, et mehed ei julgeks sellist raamatut ka huvi korral osta ega laenutada, sest äkki teised näevad (mis võib anda eelise netipakkujatele, sest seal saab salaja osta, ja koolitajatele, sest koolitusel võib kindel olla, et teised on sama murega); ja 2) netifoorumitest jääb mulje, et kui mõni naine tahab meest leida, aga ei leia, siis hakkab ta arutama, mis tal viga on või mida valesti teeb; naiseleidmismurega mehed hakkavad sageli hoopis arutama, mis naistel viga on, et nad teda ei taha (ja sellest solvumisest võrsuvad ka dehumaniseerivad sebimistehnikad, sellistel saitidel kirjutatakse vahel lausa välja, et üks point on kättemaks naiste halbtuse eest). Arva ära, kumb hoiak kannustab rohkem enesemuutmistehnikaid õppima, kas "ma pole veel piisavalt äge, et saada seda, keda ma tahan" või "need, keda ma tahan, on liiga nõmedad, et mind tahta".

      Delete
  2. Anonymous10:49

    Osad naised vist ei saa ilma lugemata, aga osa võtab asja lõdvemalt ja pakub ennast ise välja vaatab silmasisse ja ütleb, et tahab sinuga magada või teatab, et tahab vägistada su ära. Muidugi võib ka olla sellisedid võlureid kes usuvad, et kui viilivad toidususse vanaema varbaküüni saavad nad oma tahtmise. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle paistab, et siinkohal tasuks eristada taotlust kedagi endaga samal õhtul magama panna, kedagi enda järel lõputult jooksma panna või kellegagi nii headesse suhetesse saada, et ta tahaks sinuga abielluda ja lapsi tegema hakata ja mitte kunagi lahkuda.

      Delete
    2. Anonymous23:01

      Mulle tundub, kui ei proovi ei tule ka seda võimalust. Raamat ei räägi, vali sinu eest. :)

      Delete
  3. Ma ei kavatse midagi arvata ega googlest otsida. Mehed EI LOE sellist kirjandust ja ei käi mingitel koolitustel. See ei ole ka omavaheliste õllelaua- ega saunalava-juttude teema.

    Googlest imelike nähtuste leidmine ei muuda päris elu mingil viisil.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tšš. Tüdrukud, olge nüüd tasa. Kaur on rääkinud. Kaur on Mees ja seega tema ju ometigi teab, kuidas Meestel selle asjaga on. Mis seal enam arutada.
      Ah, oleks ma enne selle peale tulnud, et lihtsalt mehe käest küsida. Kõik vastused poole maailma rahvastiku kohta kohe oleksid olnud kohe teada.

      Delete
    2. No sa ju just lugesid raamatut, mis ütles, et kõik mehed on ühesusuged. Järelikult pole mõtet mitme käest küsida :)

      Ma tegelt proovisin oma arvamust läbi nooremate naiste valideerida ("Kas ma saan maailmast valesti aru ja mehed on mõtlema hakanud???") ja vastus oli üldiselt "ei saa ja ei ole".

      Delete
    3. Aga pmst on inimeste käes küsimine hea taktika. Inimesed üldiselt vastavad ka. Seepärast ongi veider teadvustada, et siinsamas on paralleelmaailm, kus käib nondesamade inimeste (minu arust olematu) keerukuse obsessiivne lahtimõtestamine.

      Delete
    4. Obsessiivne lahtimõtestamine on muarust natuke liialdus. Aga jah. Ma arvan ka, et parem on inimestega otse rääkida. Või koguni otse kõneleda selle inimesega, kelle siseilmast sa aru püüad saada.

      Aga samal ajal võib ikkagi teinekord olla oskusi ja osavusi, mida saab omandada, võttes mõne targema või kogenuma inimese nõu kuulda. Eriti, kui seda mitte väga obsessiivselt teha, muidu äkki paistab nõme ja mõttetu.

      Delete
    5. Täiesti nõus. Aga targema nõu kuulamisest suhteteemalise õpiku lugemiseni on väga pikk maa.

      Ma nüüd võtsin aega ja lugesin internetti. Tükk aega. Ei midagi uut. Kõik allikad kinnitavad, et:
      a) mehed loevad üleüldse väga palju vähem kui naised,
      b) mehed on suhteleigemad kui naised ("men invest less" vms),
      c) nende kahe faktori korrutisena loevad nad suhetega seotud kirjandust (romaane jne) veel eriti palju vähem.

      Paar asjalikuna tundunud linki:
      http://www.telegraph.co.uk/men/thinking-man/11444510/Have-men-fallen-out-of-love-with-books.html
      https://www.goodreads.com/blog/show/475-sex-and-reading-a-look-at-who-s-reading-whom
      http://www.inquisitr.com/2868658/men-decide-faster-than-women-about-books-and-reading-habits-study-finds/
      http://www.digitalbookworld.com/2016/men-are-from-mars-women-are-from-venus-but-what-about-readers/

      Nielsen jne ei andnud lugemise sooliste erinevuste kohta asjalikke andmeid.

      Kokkuvõtteks arvan ma, et mu usk "mehed ei loe ja eriti ei loe nad suhetest ja eriti ei loe nad nõuandvat kirjandust" on täiesti põhjendatud. Ja mu imestus selle üle, et need teised inimesed loevad, samuti.

      Delete
    6. mis see päris elu veel on, kas oma tuttavad?

      kui ma ise tuttavate järgi otsustaks, siis ei loe selliseid raamatuid ka naised, vähemalt mitte selleks, et midagi ära õppida. teoreetilisest huvist ehk küll, et vaataks õige nagu Murcagi tegi, mida sihukestesse raamatutesse sisse pannakse, aga see on teine asi. umbes nagu FB nimetestide tegemine ei näita veel, et inimene neid tulemusi siiralt usuks.

      a tuttavad on tavaliselt liiga iseenda nägu, et nende põhjal inimkonna kohta järeldusi teha saaks.

      mis puutub lugemisse, siis noh, ega lugema ei peagi. suhtenõu müüakse meestele ka videote ja kursuste kujul, seal võib rahulikult kirjaoskamatu olla.

      Delete
    7. a kui oma vaatlusandmete pealt üldistamiseks läheb, siis minu loodusvaatlused näitaks justkui, et vahet pole, kas lugedes või praktikat tehes, või vahet pole, mis valdkonnas, meestel näikse üldse olevat raskem hakata õppima midagi, mida nad ei oska. kahtlustan soorollide kahjulikku mõju põhimõttel "ma ei saa midagi õppida, sest sellega tuleb välja, et ma ei oska." või variatsioon samal teemal: "ma näen ju lollakas välja, kui mul kohe hästi välja ei tule."

      Delete
    8. Minu (väga kallutatud) kogemus õppimise koha pealt ütleb, et õpivad nii mehed kui naised ja üsna rõõmuga. "Ma ei oska SF taotlusi koostada / keevitada, lähen ja teen SF protsessi / keevitamise selgeks". Ja lähevadki. Mul on tuttavad 40+ inimsed hakanud õppima iluuisutamist, jaapani keelt (tokyosse elama kolimiseni välja), tisleriasjandust ja mida veel, üldisest purjetamis- ja keraamikabuumist rääkimata. Õpivad kõik ja rõõmuga. Siin ma küll sugupoolte vahel vahet ei näe.

      Delete
    9. Rõõm kuulda, nii võiks ka üleüldiselt olla.

      Ma olen ka ise selliseid õnnelikke erandeid näinud (neist tulevad ka suurema tõenäosusega sõbrad kui neist teistest, ei tea küll miks, jajah), aga neid teisi, neid põdejaid on piisavalt, et tekitada ühiskondlik ootus "kui mees midagi õppima läheb/tuleb, tuleb teda hoida nagu sitta pilpa peal".

      Delete
    10. Ma olen väga lähedalt näinud meest, kes oli parasjagu töötu, aga keeldus pakutavale tööle minemast, "sest väljaõpe". Ma lahutasin temast ja nüüdseks tundub, et ta on muutunud häda sunnil isegi natuke õppimisvõimeliseks.

      Aga ma olen näinud ka suurel hulgal mehi (ja naisi), kes igasuguste uute teadmiste ja oskuste omandamist armastavad. Maailm on kirju ja mitmekesine.

      Delete
    11. See ootus pole "ühiskondlik", vaid piiratud TRÜ teatud teaduskondadega. Meeste kui sugupoole peale paluks mitte laiendada.

      Delete
    12. Tõsi, nende meeste arv, keda ma olen niiviisi saanud vaadelda, on suhteliselt väike, nii et korralikku statistikat sellest teha ei saaks. A lihtsalt torkab silma, et ma olen täheldanud õpetades sama asja - et kui KOHE välja ei tule või aru ei saa, siis võetakse seda isiklikult, iseenda omadusena (ja siis on vaja meenutada, et sassiminek on alguses normaalne, see ei ütle sinu enda kohta midagi halba) - umbes samal arvul meestel ja naistel - samas kui naisi on mul käe alt läbi käinud kolm-neli korda rohkem kui mehi, nii et ootuspärane oleks, et eneses kiiresti pettuvaid naisi tuleb kolm korda rohkem ette kui samasuguseid mehi. aga ei tule.

      ja nende inimeste taust on muidu erinev, reaali-inimesi on stabiilselt olnud sama palju kui humanitaare; ja tegemist peaks by default olema inimestega, kes on keskmisest julgemad proovima midagi, mida nad ei oska. Nii meeste kui ka naiste hulgas ongi mittepõdejaid rohkem olnud, mis vastab sellele, mida sina räägid, lihtsalt proportsioonid on olnud erinevad.

      ega seda ei pea tingimata tõlgendama kui "meeste hulgas on üllatavalt palju neid, kes eneses pettuvad, kui midagi välja ei tule", seda võib tõlgendada ka teistpidi - et naiste hulgas on üllatavalt palju neid, kellele see pettumust ei valmista või kes võtavad seda ootuspäraselt.

      eriti huvitav, et vähemalt see, mida koolist räägitakse, peaks inimesi mõjutama täpselt vastupidi - et tüdrukutelt eeldatakse tublidust ja häid hindeid, nii et loogiline oleks, et nemad põevad untsuminekute pärast rohkem.

      Delete
    13. Muidugi, üks võimalus on, et see erinev põdemisproportsioon avaldub just füüsiliste asjade õppimises, sest midagi muud ma eriti õpetanud ei ole, ja keele- või arvuti- vms puhtintellektuaalses õppimises on teisiti. Sa oled täiskasvanute suusakursusel käinud, kuidas seal oli (või kumba sugupoolt seal rohkem oli, mis ütleks sellise sooneutraalse või isegi mehelikkuse poole kaldus kuulsusega ala puhul samuti midagi)?

      Delete
    14. Notsu, ma kordan seda linki, mis ma üles juba panin:
      http://www.digitalbookworld.com/2016/men-are-from-mars-women-are-from-venus-but-what-about-readers/
      Seal on üks graafik ja seda selgitav jutt.
      There is one noticeable gender-specific difference in reading across most books, however, which is well-illustrated in the above example: men decide much faster than women do if they like a book or not. The initial decline during which most readers are lost is much sharper and earlier for men than it is for women, and this is a behavior that we observe for the majority of books (the above title also loses readers in the middle of the book, which is a rather rare occurrence).

      So put another way, men give up on a book much sooner than women do. Given the identical completion rates, we take this to mean that men either have more foresight in this regard or that women continue reading even if they already know that the book is not to their liking. We suspect the latter, but cannot prove it at this point.


      Ehk ehk on nii, et mehed mitte ei põe rohkem, vaid lihtsalt otsustavad kiiremini "see sobib mulle / ei sobi mitte"?
      Naised võtavad kõike kohustusena - kui juba alustasin (raamatut, tantsuõpetust, suhet), siis pean lõpuni välja vedama?

      Suusatrennis oli mehi-naisi umbes 2:1. Mingeid sugupoolte järeldusi ma sealt küll ei oska teha. Kõik olid elurõõmsa masohhismiga asja kallal.

      Delete
    15. ma pidasin ikka põdemist silmas, mitte katkijätmist. või frustratsiooni või kuidas seda iganes nimetada. seda seisu, kus õppijal ei tule (kohe) välja. ja siis mõni inimene pettub iseendas, õppeaines või kogu maailmas ja mõni teine ei lase end üldse häirida. Tollel, kes võtab ebaõnnestumisi muretumalt, on loomulikult kergem jõuda sinna punkti, kus juba õnnestub - isegi kui tugevama põdemissoolikaga inimene on andekam, parema mäluga või koordinatsiooniga vms. midagi pole teha, harjutamine on tähtis ja sellel, kes ei häbene alguses kohmakalt harjutada, on harjutamisbarjäär väiksem.

      tõsi, see pettumine esineb mitmes eri varjundis - näiteks "nüüd kõik nägid, et mul läks untsu ja mõtlevad, et ma olen loll," või hoopis "ma mõtlesin, et see on LIHTNE! mis mõttes päriselt on hoopis raske, see ei ole aus!" - umbes nagu väikese lapse frustratsioon, kes näeb, et suured teevad mingit asja ludinal, nt panevad lupsti niidi nõela taha või seovad saapapaelu, ja tema proovib ka ja ei tulegi kohe välja ja siis vihastab niidi, nõela ja saabaste peale. ja tõsi ta on, et esimest varianti esineb rohkem naistel, teist meestel. Aga esimest tuleb ka meestel ette. ühes suuremas grupis, millele ma kunagi ammu lühikursust tegin, avaldus see ühel mehel nt lollitamises. selline enesekaitsemehhanism noh, et "kui ma ise hästi palju lollitan, siis kõik usuvad, et ma teen kõiki apsakaid meelega."

      Tunne on tuttav ka mulle endale, aga ma olen seda ise teadlikult välja lülitanud, endale peaaegu kõva häälega öeldes "keegi ei vihka sind, kui sul teistest halvemini välja tuleb, vastupidi, kõik rõõmustavad, et saavad sinu kõrval suured ja targad olla."

      Põdejate hulka ei loe ma neid, kes pärast esimest proovimist katki jätavad, neid põhjuseid ma lihtsalt ei tea ja küllap on neid mitmesuguseid. Nende hulgas on mehi-naisi enam-vähem adekvaatses proportsioonis.

      Delete
    16. aga selles lugemisartiklis oli üks seletusvõimalus täitsa kõrvale jäetud - et naised naudivad/vajavad lugemist kui niisugust rohkem kui mehed, nii et isegi raamat, mis üldiselt ei köida, käib mõnda aega kah. et vahet pole, mida lugeda.

      ma olen ise nt bussisõidu peal neid lux-expressi pakutud jutte lugenud ja ega mõnest kahju küll pole, kui pooleli jääb. aga seni, kuni ma seal bussis olen, käib kah.

      Delete
    17. ps: big five süsteemis ei ole muidu täheldatud, et meestel-naistel conscientiousnessi parameetril statistilisi erinevusi oleks. õigemini, mõnes kultuuris on, aga teises jälle teistpidi, nii et see paistab olenevat kasvatusest.

      Delete
  4. Päris-maailm on näiteks paralleel-lõimes käiv arutelu Lego klotside sortimise üle. Jagatakse materjale, nagu nt:
    http://thetechnicgear.com/2013/09/how-to-sort-lego-collection-bricks/
    https://www.youtube.com/watch?v=6lZ9rSZwDzEz
    jne.
    SEE on see, millega lugemisvõimelised mehed aega veedavad.

    Mõte "mehed on suured lapsed" võtab meie olemuse mu meelest kenasti ja õigesti kokku :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. einoh. ega suhtenõu ei müüda neile, kes rõõmsasti mängivad. suhtenõu müüakse neile, kes tahaks kedagi leida, aga ise ei oska.

      lugemine ei puutu asjasse, nagu ma ütlesin - milleks siis videod ja igasugused sebimisgurud.

      igatahes jääb mulje, et ka partnerihädas meeste koolitamise turg on kasumlik piisavalt (vt https://www.theguardian.com/world/2000/jan/16/uk.duncancampbell - ilmselt peab neil 3000 dollarise osavõtutasuga seminaridel keegi ikka käima ka, muidu ei tasuks korraldada, ja samamoodi peab see olema piisavalt kasumlik, et ühel gurul tasuks teist kohtusse kaevata, kohtus käimine ei ole ju odav). vaatasin veebis veidi ringi, püüdes otsida nii, et ma saaks infot üleüldse suhtenõu küsijate kohta, soost olenemata, ja sattusin sooneutraalsesse Quora suhtenõufoorumisse, kus vähemalt peale vaadates paistab küsijaid olevat nii mehi kui ka naisi.
      https://www.quora.com/topic/Relationship-Advice-1/all_questions

      lisa-turg on need inimesed, kes tarvitavad neid õpetusi puhtalt huumori pärast. ma mäletan, et millalgi ülikoolis võttis keegi seltskonda "Kuidas saada mehele" kaasa, raamat käis ringi, inimesed lugesid paremaid kohti üksteisele ette ja kõik said palju nalja. Segaseltskond oli.

      Delete

Post a Comment