tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post8948407721865766954..comments2024-03-27T09:42:25.579+02:00Comments on väga vaimukas: Kuulamine ja tagasihoidlik aplaus on siin kohustuslikmurcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.comBlogger9125tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-47409688258543929812017-11-01T23:39:57.853+02:002017-11-01T23:39:57.853+02:00"Marsi kroonikatest" seda juttu lugedes ..."Marsi kroonikatest" seda juttu lugedes oli omal ajal täielik ahaa-elamus. Küllap ei mõelnud seda päris tühja koha pealt välja ka Bradbury.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-26680734868865642012017-11-01T18:48:25.646+02:002017-11-01T18:48:25.646+02:00Armas aeg, kuidas mulle meeldib see võrdlus Bradbu...Armas aeg, kuidas mulle meeldib see võrdlus Bradbury marslasega. Geniaalne. epphttp://viistuhatviissada.blogspot.com/noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-9150683797414162022017-11-01T16:05:39.343+02:002017-11-01T16:05:39.343+02:00aga on inimesi, kes mind ei väsita. pmst kellega e...aga on inimesi, kes mind ei väsita. pmst kellega ei ole raskem v väsitavam olla kui üksi. Kellega mul ei ole tunnet, et ma pean end nende jaoks mingisse espetsiaalsesse kujusse koondama; ja kellega mul ei ole tunnet, et nad pahandaks, kui mu tähelepanu on millelgi muul kui neil. Kellega on koosolemise head küljed ja üksiolemise head küljed korraga.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-79852270270291026162017-11-01T16:02:51.129+02:002017-11-01T16:02:51.129+02:00a see enda peldikussepeitmise nõks aitab mõlemal p...a see enda peldikussepeitmise nõks aitab mõlemal puhul: saab natuke aega, kus ei pea korraga palju eri kujusid võtma.<br /><br />ja ei pea oma tähelepanu aktiivselt kellelegi suunama ja seda tema peal hoidma, vaid saab oma tähelepanulihased lõdvaks lasta, mingu see tähelepanu, kuhu tahab.<br /><br />see puhkusemoment meenutab isegi poolund ja see paneb mõtlema, et võib-olla on asi selles, et ma olen tavaliselt krooniliselt alamaganud. mõni ime siis, et raske on oma tähelepanu koondada.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-63859854130434497162017-11-01T14:41:44.582+02:002017-11-01T14:41:44.582+02:00Mul on paljude inimeste keskel pikemat aega olles ...Mul on paljude inimeste keskel pikemat aega olles pigem Bradbury viimase põlismarslase tunne, kes võttis hoobilt selle kuju, keda tema suhtluskaaslane kõige rohkem näha tahtis. Ja kui ta sattus korraga paljude inimeste keskele, siis ta suri, sest keha ei kannatanud seda muundumist välja, üritades korraga kõiki kujusid võtta.<br /><br />aga see on pikemat aega paljude iniemstega olles. Mõnikord on hoopis tunne, et paljude inimestega on lihtsam kui vähestega - vähestega ei saa päris suhtlemisest kõrvale hiilida ja tähelepanu pole viisakas uitama lasta, paljude inimeste vahel saab teha näo, et ma suhtlen, nagu Lenin - Krupskajale ütlen, et suhlen Inessa Armandiga, Inessale ütlen, et suhtlen Krupskajaga, aga ise ei suhtle üldse kellegagi või suhtlen nii põgusalt, et ei pea oma tähelepanu uitamamineku pärast muretsema.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-9962814966275921752017-11-01T08:26:39.110+02:002017-11-01T08:26:39.110+02:00Teemal "teiste mõju".
Mina olen selgelt ...Teemal "teiste mõju".<br />Mina olen selgelt introvert, aga just seepärast, et teised on mulle väga märgatavad, väga teema ja ju seetõttu mind rämedalt väsitavad. Et ma võtan nad sisse ja siis nad võimutsevad seal sisemuses ja ma lihtsalt ei suuda. Pean saama üksi olla ja mõjud kuidagi oma päris-päris sisemusse laskma, umbes nagu toidu läbi seedima ning vereringesse saama, sest kui nad istuvad läbiseedimata mu olemuse otsas, ma tunnen end jubedalt. Info aina kuhjub ja seedida pole aega ja appi ...<br />Sest ilma alkoholita purjus olemine (sest teised seltskonnas on alkoholiga), kaastundest kurvaks minemine ja olukord (teismeeast ju ikka mäletad, mul ulatus kahekümnendate teise poolde), kus kõik teeb nalja, KÕIK, teine ütleb "kahvel!" ja naera puruks kui naljakas - need on kõik samad asjad. Väljastpoolt sisse tulev info, mille ma omaks võtan. <br />Üksi olemise aeg ongi see, mille jooksul seda infot seedin, omastan, oma vereringesse lasen. Ei ole üldse nii, et kui olukord möödas, ma seda enam ei taju. Vastupidi. Siis alles hakkan PÄRISELT tajuma, enne ma reageerisin pealispinnalt, sisse võtan omaette ja vaikselt.<br /><br />Ja ma ei oska sulle ÖELDA, mis ma selle aja sees teen. Vahet pole, mida - ei, ma üldse ei pea mõtlema möödunule, ma võin blogi kommentaarida, filmi vaadata, süüa teha, treenida, aknast välja vaadata. Mida iganes. Oluline on, et ma olen omaette, uut infot ei tule kosena peale ja saan vana vaikselt endale sisse lasta (vaikselt, tasapisi!). <br /><br />Kui ma üksi ei saa olla, ma ei lähe lihtsalt füüsiliselt ja psüühiliselt rikki ja valudesse, vaid ma ei suuda ka seda pealetulevat infot enam omandada. Seda saab liiga palju. Umbes nagu et esialgne info saamine on nagu söögi suhu panemine, ja neelamine, aga kui seedimist ei toimu, sa mingil hetkel ei saa enam süüa sõna otseses mõttes lõhki minemata. väga väga nainehttps://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-69721709375608535942017-10-31T18:25:39.909+02:002017-10-31T18:25:39.909+02:00Mul on hommikutega (või noh, selle ajaga, mis järg...Mul on hommikutega (või noh, selle ajaga, mis järgneb ärkamisele, kellaajast olenemata) sama lugu. Nii õudne, kui mind ähvardab siis kohe vestlus.<br /><br />Aga mul käib üksindusenälg vahel peal ka õhtu poole, kärarikkal koosviibimisel näiteks. Siis teen ma sageli peldikusse asja - see on üldtunnustatud eraldumispõhjus. Panen kabiini ukse kinni ja olen omaette, mitte midagi ei tee. Kogun ennast (see tunne on tõesti kogumise, enda kokkukorjamise tunne).<br /><br />Samasugune enda kogumise vajadus nagu siis, kui liiga palju on reisimist-liiklemist olnud. Reisimise peal käib endakogumine paigal olles. Kasvatan korraks bensukas juured alla ja lürbin imeaeglaselt oma kohvi või kakaod. Et kõik mu tee peale maha jäänud osad järele jõuaks.<br /><br />Karistustega - mõtlesin suht hiljuti just laste karistamisest, tähendab, sellest, mis ma ise mäletan oma lapsepõlve karistustest ja mida teised on sellest rääkinud. tüüpiline karistusejutt käib nii, et "ma tegin mingit pahandust, ei mäleta, mida, ja siis oli selline karistus..."<br /><br />Mul on nt mälestus, et mind saadeti korra millegi eest ilma õhtusöögita magama ja järgmisel hommikul ärkasin, süda paha, mispeale ema ehmus ja sellist karistust enam kunagi ei rakendanud. Aga seda, mille eest, ei mäleta absoluutselt. Tühi koht.<br /><br />Pahandused, mida ma mäletan, olid sellised, mille järel mulle seletati, miks see tegu oli vale - ja mõnikord tuli see heaks teha.<br /><br />Nii et kasvatuse mõttes tundub karistamine küll maru mõttetu - kui laps reeglina mäletab ainult karistust, aga ei saa aru või ei mäleta, mis eest.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-82242320358966059212017-10-31T17:31:34.863+02:002017-10-31T17:31:34.863+02:00See on muidugi tõsi, et üksi olemist tehakse teatu...See on muidugi tõsi, et üksi olemist tehakse teatud kindlal moel. Kui niisama on keegi üksi jäänud, siis ta haarab kohe mobla ja hakkab suhtlema või paneb klapid pähe ja muusika mängima või leiab midagi muud, millega tegelda. Sest üldiselt on üksildust raske taluda. Raske on olla omaenda mõtetega, mis omasoodu muudkui tiirlevad ja painavad. Sellepärast minnaksegi kohe uusi stiimuleid otsima, et seda endas sumisevat summutada. Päriselt saab üksindusest rõõmu tunda vaid siis, kui kõik need igapäevased mõtted, mured ja probleemid on vaibunud. Ja selle saavutamiseks on tõesti teatud kindlad viisid.Tõnnhttps://www.blogger.com/profile/04253524590545854399noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-42934574767343361222017-10-31T16:21:39.765+02:002017-10-31T16:21:39.765+02:00See "karistus vabastab süüst" tundub ole...See "karistus vabastab süüst" tundub olevat universaalne lähenemine - minu tormakas koer (mitte see rahulik) tegi oma eriti tormakatel tiinekakuudel nii, et jooksis keelust hoolimata näiteks kassi jãrele ja siis tuli minuti pärast ise tagasi ja viskas selili allaandmispoosi karistust vast võtma (mida muidugi enam ei tulnud, sest esiteks, kuidas sa sihukest karistad, ja teiseks oli ta ilmselgelt arvestanud sellega, et see on nagu lunaveksel, st see lõbu on väikest sahmakat väärt).Rentshttps://www.blogger.com/profile/16558954215870796261noreply@blogger.com