tag:blogger.com,1999:blog-105366602024-03-11T16:48:04.987+02:00väga vaimukastere. ma olen murcamurcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.comBlogger1518125tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-28299579444828557852024-01-07T23:34:00.001+02:002024-01-07T23:34:22.636+02:00my sixes to nines<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ideeliselt võiks ju aeg-ajalt siiski mõned asjad arhiveerimise mõttes ka siia üles täheldada. Ma mõtsin.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53449599829/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC310184"><img alt="PC310184" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53449599829_c992b43d71_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">allikapuu</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma loen mulle sünnipäevaks kingitud raamatut </span><span style="font-family: verdana;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/75555793-beautiful-world-where-are-you">Beautiful World, Where Are You</a>. See on hea ja mulle meeldib selle igale poole ulatuv kummaline vaikus. Samal ajal loen <a href="https://www.raamatukoi.ee/islandil-ei-ole-liblikaid">Islandil ei ole liblikaid</a> ja on ka hea ja küllalt sarnaselt vaikne ja natuke nagu üksildane. Kuigi stiililt väga erinevad. Esimene raamat teeb minuga vahel asju, mida minuga varem tehtud ei ole. Vähemalt mitte raamatu poolt. Ta lohistab mind kohtadesse ja siis jätab mu sinna vedelema. Või sunnib mind aeglasemalt lugema mitte selleks, et ma paremini aru saaks vaid selleks, et ma lõpuni tunda saaksin. Teine raamat teeb lustlikke asju keelega ja ma tunnen rohkem, et ma saan aru, kuidas ta saab mind panna muhelema või üllatada. Või jälle vaikust lausuda. Eks nad ongi erinevad, aga eks siin on ka autoriga ühine emakeel omi trikke tegemas. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Islandi raamatuga on tore veel see, et ma rääkisin sõbraga, kes just tuli Islandilt ja mu kirjeldus sellest, kuidas ma lugedes seda maad tajun, klappis tema kogemusega. Mitte et ma mäletaks, mis ma täpselt ütsin. Igatahes ta ütles, et täpselt nii ongi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><a href="https://www.raamatukoi.ee/poola-poisid">Poola poisid</a> tegelt saab ka kohe loetud. Ma ei tea, kas lõpp lohiseb kuidagi või milles asi. Ootan justkui, et läheks jälle lustlikult 'täpselt minu mõte ju!' sõnade seadmiseks. Olen sellega ühe korra juba raamatukokku tagasi vantsinud ja näidanud ette, et ta on küll mul alles, võite pikendada küll. Isegi 10 eurot koolituskuludesse kirjutanud, sest ei olnud meeles pikendada. Väga mitte-minulik. Mul on alati raamatud pikendatud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53449599794/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PB260166"><img alt="PB260166" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53449599794_ce2b74e71e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">lehmad on ära soojas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel loen aegamisi ja mõnuga ja pikkkkade mõtiskluspauside saatel artiklit <a href="https://psycnet.apa.org/record/2005-02118-007">Interdependent Agency</a> kohta (loodetavasti sai õige link, ma olen seda väljaprinti otsast ahju pannud ka juba). Väga huvitav mõtisklus sellest, kust tulevad ja mis ajab inimeste eesmärke ja tahtmisi ja sihte. Ja niisugune hämmastav kergendus, et mul on nüüd sõnad ja mingi justkui tagala, kui ma tahan inimestega kõneleda motivatsioonist ja selle tohutu mitmekesisest maastikust. Ei ole päris nii, et igaüks sihib isiklikele saavutustele ja kes teiste pärast, teiste nimel ja jaoks asju teevad, elavad kurvas kaastunnet väärivas vales või aheldatuna meelevaldadesse, kust nad tuleb ruttu ära päästa. Või kasvõi sellest kummalisest ebamugavusest, mis tuleb mõnd inimest kuulates ja järsku mõistes, et ta vist mõtlebki ainult endale.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Õrnalt seoses sellega. Mul on sõbranna, kellest küsides, kuidas tal läheb, räägib kõigepealt, kuidas tema õel läheb. Ja selle lastel. Ja siis kuidas ta teisel õel ja selle lastel läheb. Ja ta emal. Ja siis ta tütrel. Ja siis võibolla mõned kombinatsioonid nende oluliste inimeste omavahelistest suhetest ja kuidas need lähevad. Ja alles siis me jõuame selleni, kuidas tal endal. Või kas jõuame. Võibolla nii ongi. See, kuidas sinu ümber olevatel inimestel läheb, ongi see, kuidas sul läheb. Või oluline osa sellest. Vältimatu stardipunkt.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja sellest samast artiklist teine märkamine, et metoodika on kõige huvitavam peatükk. Eks ta peab teiste keskel ja kontekstis ja ma metoodika kallale lähen tavaliselt pärast rabavat introt. Aga siiski. Midagi võrreldamatult rahuldustpakkuvat on näha tehnilise lahenduse lahtikirjutust. Et sa võid öelda kirjutada jutustada ja luuletada koguni fantastilisi ideid ja eks tahks isegi. Aga mille põhjal? Mis sa tegid, mis pani sind arvama, et nõnda on. Vahel loeb kohe pealkirjast välja. Teinekord loen pealkirja ja torman kõike muud skippides meetodisse, sest mul on rutttu vaja tead, mis alustel, mis õigusega, mis asjus ometigi võib keegi midagi taolist väita. Enamasti on selle vastus: meelevaldselt. Kuid siiski. Vahel on huvitav. See agentsuse artikkel on suht häid meetodite näiteid täis näiteks.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Alustasin ka <a href="https://www.routledge.com/Teaching-and-Learning-through-Dramaturgy-Education-as-an-Artful-Engagement/stern/p/book/9780367549084">raamatut</a>, mis räägib õpetamisest, nagu see oleks dramaturgia. Arvestades, et see on paks raamat ja ma alles alustasin, pole ma liiga palju valmis selle koha pealt veel mölisema. Või kindel, et see on see on see, mis ma lõpuni tahan läbi töötada. Aga on väärt märkimist, et ma selle kord olen kätte võtnud. Teinekord hea meenutada. Ja üldine (taas)äratundmine, et kui sul on olnud hea õpetaja, keda veel kaua meenutad ja kes on sulle mõjunud, on ta tõenäoliselt olnud mõnevõrra teatraalne, aga mitte selles egotrippivas edevas mõttes vaid kaasavalt ja koostöiselt. Keegi, kelle tunnid on olnud (mingi piirini) improvisatsioonilised kunstiteosed.</span></p><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53449409043/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PB260164"><img alt="PB260164" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53449409043_b3c23e66e6_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">. ja uuesti</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Iseäralike peavoolust hälbivate toitumiseeskirjade pidamine on üksinda natuke huvitav, aga muutub kiiresti tüütuks ja liigpiiravaks. Toidu valmistamine ühele on arvatavasti üks nürimaid ettevõtmisi üldse. Tavaliselt, kui ma ainult ennast pean toitma, söön lihtsalt puuvilju või smuutisid. Isegi mitte võileibu. Isegi ainult endale võileiva tegemine on nüri. Ja veids kurp.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Iseäralike peavoolust hälbivate toitumiseeskirjade pidamine kellegagi koos on lihtsalt kõige vahvam ja toredam asi terve maailmamuna peal.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Järgneb mu viimase aja lemmik retseptide lühiloetelu. Kõik on üleni loomse vabad ja koosnevad asjadest, mida saab tavalisest (linna) toidupoest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kikerherne omlett. Kikerhernejahu on rõveda maitse ja lõhnaga *kui* see pole läbi küpsenud. Sega omletitaigen väikse varuga, lase tal paar minti mõtiskleda enda üle. See on põmst jahu, vesi, maitseained, küpsetuspulber. A vahel me unustame küpsetuspulbri, on ka okei. Ja siis teda tuleb rahulikult panni peal küpsetada, et läbi küpseks. Nagu natuke paksukene pannkook. Ahjujuurviljad ja hummus läheb juurde ja on väga kosutav.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui bataati riivida ja siis suitsuste punaste maitseainetega panni peal ära küpsetada, saab imetoreda mahlase 'rebitud' võikukatte või burgeritäidise. Lubab end külmkapis hoida ja mitu korda soojaks teha ja igati tore.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kimchi pannkook. Võtad kimchi, segad vee ja jahuga, võibolla paned natuke rohelist sibulit juurde. Pannile. Servad krõbedaks, serveerimiseks sojakaste, nämm. Sarnast asja, aga mitte nii vänges versioonis saab teha ilma kimchita ka - lihtsalt aedvilju peenteks ribadeks hakkides. Peaaegu illegaalselt mõnus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Müslibatoone on jumalast okei kodus ise teha. Minul nad kipuvad naaatukene rohkem pudenema kui poe omad. Okei, tegelt päris palju rohkem. Aga nad ei ole nii rämedalt magusad ja ei tule pisi-pisikestes pakendites. Ja saab süüa isu täis. Kui tuleb äkiline Isu <i>of the</i> Müslibatoon.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53449698685/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PB250163"><img alt="PB250163" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53449698685_56e3cf2039_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">üle ühe</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> <a href="https://www.youtube.com/watch?v=ue7wM0QC5LE">Nelja Yorkshiremen</a>i mäng käib nõnda. Keegi hakkab rääkima, kuidas tema lapsepõlves või nooruses oli midagi halvasti. Lased tal lõpuni rääkida, noogutad ja teed mõistvaid mõminaid. Siis ütled: küll sul vedas, aga meil ... ja trumpad ta üle. Või isegi ei pea üle trumpama - leiad viisi, kuidas tema kurb lugu on tõend ilmselgelt privileegist ja vedamisest. Las ta ise tõmbab omad järeldused. <br />Näiteks keegi räägib, kui tüütu oli noorema siblinguga toa jagamine. "Teil oli lastele eraldi tuba!?!" Näiteks keegi räägib, et tema isa oli joodik. "Sa tundsid oma ISA!" </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Võidab see, kes on pidanud rohkem kannatama. Ilmselgelt.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mul oli sügissemestriks omaarust ideaalne trennitunniplaan, kuni ma detsembri alguses(?) proovisin üht teistsugust trenni ja avastasin, et mul on üle mitme kuu lihased valusad. Ja siis imestasin, et kuidas ma varem ei märganud, et mu trennid mulle nii vähe teevad. Igatahes, head tantsutunnid Tartus on Lemootis, nagu välja tuleb. Aga kui tahta vahel valusaid lihaseid, siis ainult neist ei piisa. Ma ei tea nüüd, kas ronida jälle üles mööda seinu või poste või jah.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Asjad, mis seni on suutnud leevendada talve, mille lõpp ei paista: uisutamine, solaarium, õhtuti köögis tantsimine, selle müsteeriumi häkkimine, kus ma üldse ei taha kirjutada, autentne 80ndate(?) <a href="https://knowyourmeme.com/memes/stupid-sexy-flanders">suusakombe</a>, mis skoorib argiselt kõik komplimendid, puuviljade söömine, jonnakas igapäevane heade asjade märkamine.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel olen ma siin sahkerdanud, et luulekogu välja anda, .käinud paaril korral laval, ühe korra täiesti terves ulatuses äpandunult, väga lõbus, </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis sa oled osanud selle talve suhtes ette võtta?<br /></span><span style="font-family: verdana;">Mida sa loed?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-24877268788592906402023-08-24T18:19:00.004+03:002023-08-24T18:22:27.832+03:00see, mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks.<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53085343112/in/dateposted-public/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7040233"><img alt="P7040233" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53085343112_b9102d76b1_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">õhtupäike</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas läheb? Kuidas on?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Me küsime inimestelt kogu aeg, kuidas neil koolis läheb. Aga me ei küsi, kuidas tööl läheb. Töö <i>on</i>. Ainult vahel harva, kui on teada, et on muutuste tuuled või uus ebakindel koht, tulevad küsimused minemise kohta. Niimoodi väriseval hirmunud häälel: <i>nooh... kuidas siis seal.. tööl ka... läheb?</i> Ja suhetega samuti. Kui on alguse, sebimise, alles üles ehitamise asi, küsime, kuidas see läheb. Kuidas sul läheb selle tüdrukuga, keda sa kartsid kõnetada? Kuidas Tinderiga läheb? Kuidas deit läks? Aga kui keegi on juba abielus, siis me ei küsi, kuidas läheb. Küsime, kuidas on. Me ei küsi, kuidas lõputöö kirjutamine on. Küsime, kuidas see läheb. (Mis, kui sa pole etiketi ja heade kommetega kursis, on tegelt väga ebaviisakas küsimus. Ainult tegelik juhendaja võib oma enese juhendatavalt neid asju küsida.)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas 'kuidas x läheb' kõneleb liikumisest ja seeläbi kuidagi haprusest. Küsija poolt tajutust seejuures. Ebakindlusest. Tasakaalu puudumisest. Oletusest ja hirmust, et see võiks minna ka halvasti. Äparduda. Ja et selles saab halb olla. Ja ka oletustest tahtmiste ja püüdlemiste ja saavutamiste kohta. Väljapoole paistvate nõuete ja vormide täitmisest. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks kui ma küsin, kuidas sul mäng läks. Siis ma küsin punktide ja edetabeli kohta, paremusjärjestuse või soorituse kohta. Kas sa said? Kas tegid piisavalt hästi? Kas tuli ära?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga kui ma küsin, kuidas mäng oli. Siis ma küsin sinu kohta. Kas sul oli tore? Kas sa nautisid seda? Mis sulle seal meeldis? Mis meelde või hinge jäi?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üldse on ju nii, et me küsimuste sisse eeldusi ja hinnanguid põimime. Tahes või tahtmata. Kas sa oled oma hommikuse viskijoomise kombe juba maha jätnud? Kuidas sa oskad nii ilus olla? Mitu last sinu arvates peaks peres olema? Kas sa tahad oma tuba koristada enne või pärast õhtusööki? Kas sul ei ole kodus niiti ja nõela? Mis sulle selle mehe juures meeldib? Kas sa armastad oma tulevast naist?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ükskord nägin tuttavat mingil klassikalise muusika kontserdil ja ta tervitas mind sõnadega: kuidas <i>sina</i> siia sattusid?</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53085343792/in/dateposted-public/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7060264"><img alt="P7060264" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53085343792_2bd65b3171_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">viljakas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kannatusest tuleb kunst. Kõik teavad. Kõik, kes kunagi on kirjutanud laulu või luuletuse või loo. Kogenud sulge või pintslit lippamas. Süda valutab ja hing ulub ja looming tuleb nagu ludinal. Tuleb kohati piinlik ja teinekord natuke toores või liiga intiimne. Aga ta tahab tulla. Ta tungib eksisteerima.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Pärast kunstnik mõtleb, et ta peab kannatust otsima, et ta luua saaks. Sest ilma kannatuseta on teosed kohmakad ja konstrueeritud. Neid peab alustama ja ette võtma ja tegema. Ei tungi nõnda pakiliselt. Ja ta arvab, et ta peab kannatust ise hankima minema. </span><span style="font-family: verdana;">Oma suhteid saboteerima või pahandusi jahtima või sõltuvushäireid süvendama.</span><span style="font-family: verdana;"> </span><span style="font-family: verdana;">Ja ma arvan, et see kunstnik eksib siis. Ta on valesti aru saanud, kuidas kannatus ja looming on. Kannatust ei pea otsima selleks, et luua saaks. Kannatus on vältimatu. Kannatus tuleb ise. Elu on selline. Ja tookord, kui ta sai komistamata jumalikult luua oma kannatuse ajel, sai ta kannatusele leevendust. Selle pärast looming tuligi. Teda leevendama. Mitte loojat ohvrirolli eest premeerima. Niiet kannatuse otsimine on asjatu. Helgeil päevil lood konstrueeritult ja kohmakalt kobamisi. Hunnikutekaupa harjutuslehti ja tüütud etüüdid. Ja pärast tuleb kannatus ka. Nigunii tuleb. Sellest ei pääse. Ja siis on hea, et vahepeal on taristu püsti olnud, randmed on soojad ja riistad käeulatuses. Sest kui siis tulema hakkab, pole aega nendega enam sahmida. Siis on vaja juba lubada sellel tulla, mis tulema peab.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga kas sa tead seda ulatuslikku hingevalu ja maailma lootusetuna paistmise õudust, mis tekib, kui lõunasöök jääb hiljaks. Kui kõik on paratamatult igavesti hukas ja lõpmata leevendamatult õudne. Sest sul on kõht tühi. Ja sul pole oma sisemist kogemust kogedes võimalik öelda, kas sa esimest korda elus tajud armutut tegelikkust selle tõelistes ja õõvastavates toonides. Või see läheb tervenisti üle, kui sa natuke süsivesikuid saad. See on see koht, kus kirjutada luuletus. Oma ilmeksimatust üksildusest. See koht, kus haarata haigutav molbert ja temasse laiali määrida see rõve kiskuv rahuldamatus ja pisarateni ulatuv pettumus jumalais, universumis, enese küündimatuses. Ja tantsida videosse valu, mida lakkamatult esile kutsub see ilmaruumi piiritu ebapiisavus. Ja siis süüa mõned friikad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niiet kui ma ütlen, et ära mine kannatust otsima, kannatus tuleb nigunii, siis ma mõtlen esiteks, et elus ikka tuleb hirmsamaid aegu ette. Ja koledust ja kaotust. Aga samuti seda, et me oleme igapäevaselt väga naljakad pehmed rumalad loomakesed.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sinu olemas olemise kaudu, sinu kaudu saab jumala ilmlõpmatu kohalolu ilmsiks. Ma ei tea, võib-olla see kehtib kõigi kohta. Kõikide inimeste kohta, kui vaadata osata. Aga ma vaatan praegu sind. Ja ma olen hakanud nägema jumalat. Ma olen hakanud nägema üht suurt kõikjale ulatuvat ja vägevat miskit, mis paistab läbi sinu. Sinu kaudu. Ja ma ei tea, kas ma olen hakanud seda nägema, sest sa oled otsustanud mulle seda näidata. Või ma olen õppinud vaatama. Õppinud sind ja sinu kaudu õigesti tõeliselt vaatama. See on nagu valgus, millel ei ole allikat või algust, mis lihtsalt ilmselgelt on. Alguse ja lõputa silmipimestav jaatus. Ja vahel, kui hästi ahnelt ja isekalt vaadata, tundub, et see paistab minu peale ka. Et ma olen sellest kuidagi ümbritsetud ja kaetud. Ja mul ei ole selle suhtes või selle heaks midagi teha. Ma olen terves ulatuses kaitsetu ja abitu selle vägevuse ees. Suutmatu seda kuidagi kõigutada või sellest pääseda. Samal ajal ma olen õnnistatud. Tervenisti taevastele tänulik ja teadlik selle olukorra erakordsusest. </span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53086317885/in/dateposted-public/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7070272"><img alt="P7070272" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53086317885_92a1c1816e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">armastus(t)e kuhjumine</td></tr></tbody></table><p></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Iga kord, kui ma raamatukogus käin, imestan ma, et ma sagedamini raamatukogus ei käi. Lihtsalt see kogu see täisteenus, mida need maagilised olendid, kes seal töötavad, mulle enesestmõistetava õrnuse saatel pakuvad. Ongi keset linna maja, mis on raamatuid täis ja kus on sees inimesed, kes nendest raamatutest teavad ja neid armastavad. Ja teevad teoks mitmesuguseid imenippe. Ükskõik kui ebamäärase või halvasti sõnastatud küsimusega ma saabun, nad leiavad, mis mul vaja on. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Iga kord, kui uus õppeaasta algab, ma mõtlen sellest asümmeetriast, mis on õppe kavandajate ja õppijate vahelises suhtes. Sadade ja sadade kaupa inimesi on lubanud asuda õppima, otsused on juba kirjalikult kinnitatud. Teed on rajatud ja valmis astumiseks. Ja neid õppijaid nii oodatakse. Nende jaoks pannakse kõike valmis. Nende tarvis tehakse plaane. Õppehooned kihavad elevusest ja ootusärevalt. Ja õppijad. Nemad isegi ei tea. Nad ei tea, kuidas neid oodatakse. Nad arvatavasti ei kujuta ettegi. Kuidas nendega kohtumise päeva igatsetakse ja kardetakse. Mis saab. Mis küll saama hakkab. Mis kõik tegelikkuseks, võimalikuks ja võimatuks osutub, kui nad lõpuks kohal on. Kui kohutavalt kaunis ja põnev.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas tegelt on nii, et me keegi ei taha nii palju liha süüa? Mulle tundub, et ma näen sageli inimesi söögikohtades menüüd õnnetult sirvimas ja kaeblemas, et ükski sellest ei tundu isuäratav. Lõpuks lepivad mingi kana või kalakesega, sest seal on vähemalt värsket. Või salatiga, lootes, et see on ehk kergemat laadi. Sest ilge väsimus on kõigest sellest loomarasvast. Kõigest sellest raskest ja koormavast. Aga menüüd on seda tihedalt täis.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Alles pärast seda, kui ma hakkasin liha vähem söömise asemel üldse mitte liha sööma, olen avastanud, et osa toidukohti panevad liha iga söögi sisse. Et polegi ühtegi ainsatki einet, mis oleks ilma lihata. Aga keegi ei taha iga päev kõikideks toidukordadeks liha süüa.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/53085344952/in/dateposted-public/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7190318"><img alt="P7190318" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/53085344952_c6ffe8a0a5_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ärateenitud paid tuleb nüüd kõik välja käia</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas tegelt ongi nii, et keegi ei tea, mida ta teeb ja kõik kobavad pimeduses ja ainsad selguse ja sihi tajumise hetked on illusioon ja meelepett. Nagu pilves peaga vahel arvad, et oled tõed ära tundnud. Või nagu vahel unes tulevad lahendused ja leevendus, mis kehtib ainult unenäomaailma piires. Kas tegelt ongi kõik kadunud ja paratamatult puru.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hmm. Peaks sööma vist midagi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mida sa loed?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas su suvi oli?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-61930501546888186872023-07-03T19:20:00.002+03:002023-07-03T19:20:33.111+03:00algust ja lõppu sel varjab silmapiir<a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52976716605/in/dateposted/" title="P6030069"><img alt="P6030069" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52976716605_8cb1066237_c.jpg" width="800" /></a><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Ühistransport on oma olemuselt mõnus, sest selles on nii palju ülevaltpoolt tulevat ettemääratust. Võimu poolt, mille suurust ja määra ja väge pole mina võimeline hoomama. Millal, kui kaua, kui kiiresti, millisest paigast läbi milliste ja lõpuks kuhu. Kuhu küll. See kõik on ette antud ja minu tahtele allumatu. Ja mina, kui ma tahan sest osa, pean alistuma. Leppima ja leebuma. Ja läbi alistumise olen vabastatud. Olen vabastatud otsustamast. Piiratud oma valikutes. Ja vabastatud olemast kogu teekonna läbi terav ja kohal. Olen vabastatud selleks, et mõtiskleda ja uneleda. Tududa ja tukastada. Vaba pidama huvitavaid vestlusi, einestama ja rahus kohvima. Vahtima järele väljal vilkuvatele õhtuhämaras helendavatele kitsepeppidele. Silmitsema vihmapilvi, mis tulevad, tulevad ja lähevad. Ma ei pea teadma, kus ma kaardil paiknen või mida iga ristmik või hargnemine teeb. Ma saan ühineda mahedalt ja hajameelselt vooluga, mis minust suurem ja vägevam, ja pean vaid õiges kohas mahapudenemist meeles pidama. Kui mul peaksid olema sedalaadi tahtmised.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kõige parem ühistransport on teatavasti rong. Ja seda nii paljudel põhjustel.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Esiteks raudteejaamad. Need on ilusad. Ükskõik kui vaeses ja inimvaenulikus paigas me oleme, on raudteejaamas teatav toretsemine ja veetlev küllus siiski. Kasvõi hääbuv ja hüljatud. Aga see on selles paigas olemas. Vahel tuleb lihtsalt natu-natukene tähelepanelikumalt kuulatada ja see ilmutab end.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teiseks harilik kõhnakahvatu* tüdruku liikumisiiveldus. Rongis ei lähe süda pahaks. Rongis saab lugeda ja filmi vaadata. Telefoni sirvida. Mõnes rongis saab koguni kirjutada. Joonistada. Mõtle - terve teekond tunda end täiesti normaalselt ja mitte tahta surra ja öökida ja nutta. Mõtle - saabuda kohale ja olla kohe reipalt valmis järgmisteks tegevusteks kohtumisteks tundmusteks, mitte istuda ettevaatlikult vett rüüpides lähima puu varjus ja oodates eluisu taastumist.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Rongis on rohkem õhku ja ruumi kui bussis või autos. Rongis saab püsti tõusta ja natuke end sirutada ja ringi vahtida. Võtta ette jalutuskäigu läbi rongi, tualetti otsides. Või sõpru. Või restoranivagunit. Otsida ju võid. Pole midagi toredamat, kui fantaasia restoranivagunist - selline ebakindel garantiideta põhjendamatu maias ootus. Rongis saab hommikuvõimlemist teha. Ma tean üht hommikurongi onu, kes igal hommikul natuke võimles sõidu ajal. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Rong sõidab läbi toredate kohtade. Maanteed on rõvedad. Nad on taristu kultuurile, mis teeb aktiivselt igapäevaselt kõikide inimeste elu sitemaks. Raudtee ääres on ainult ilu. Otseses mõttes ilmeksimatult ilus loodus ja inimpuutumatu metsikus. Ja samuti selline kihtide vahele peidetud ilu, mis varjab ennast graffitikirjude seinte ja pisitillukeste prügist kokku klopsitud aiamajade oaasides.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Rongisõidus on midagi poeetilist. Midagi romantilist. Midagi nostalgilis-üksildast ja habras-ilusat. Me oleme rongis olles kuidagi teistmoodi koos. Tasemini. Õrnemalt. Ma ei tea, kas see on selle pärast, et me ei näe peaaegu kunagi rongijuhti. Või sest osa meist istuvad seljaga sõidusuunas. Võõrad vältivad vältimatud pilgud ja muust liiklustrügimisest kaugel olemise ajatu eraldatuse koos tundmine. Või sest rongiga küüditati. Või sest Miazaki multikad ja nende lihtsate asjade hästi tähenduslikuks ja täpseks jutustamine. Või sest nii lihtsalt on.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">*</span><span style="font-family: verdana;">(tegelt ma pole kindel, kas iiveldus ja kõhnkahvatus on seotud. ma lihtsalt alati kujutlen, et tugevad pruunisilmsed tumeda pea ja päiksesõbraliku nahaga tüdrukud ei iivelda iialgi)</span><span style="font-family: verdana;"> </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52293809631/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7260044"><img alt="P7260044" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52293809631_f312421814_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tšuhtšuh</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Esimene ümberistumine tuleb teha Valgas. Valga raudteejaamast väljub kõige põhjapoolsem Läti rong. Läti rongile saamiseks tuleb Valgas veeta -5 minutit või 40 minutit või 4 tundi või öö. Oleneb, millal sa saabud. Oleneb, kuidas juhtub.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Insta teab pilte ja tambleris on luuleväljakutse jälle.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-16553776995882315482023-06-16T11:04:00.004+03:002023-06-16T11:09:43.540+03:00mul on vaja kanarbikus pikutada<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Miks töökeskkond ei tee minu eest tööd ära. Kuigi vahel nagu teeks. Näiteks raamatukogu. Lähed raamatukokku, asud tööle, töö edeneb. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja samuti vahel öökeskkond. Mõnikord teeb sinu eest öö ära. Tuleb öö, asud ööle. Ja öö, see edenebki.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga samas jälle vahel on vaja öö paremaks edenemiseks läbi viia öötubasid.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52872280941/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4260227"><img alt="P4260227" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52872280941_58c8a0f660_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">salauks</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen mõelnud koos olla tahtmise janust ja rõõmust. Ja autonoomia ja seotuse vajaduste omavahelisest lõputust maadejagamisest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks töölõunad. Vahel on nii, et ma lähen kedagi lõunale kutsuma ja ta ütleb, et jaa absoluutselt, aga poole tunni pärast, kas sobib. Ja sobib. Ja poole tunni pärast me taipame kedagi veel kutsuda ja see ütleb, et 10 minuti pärast. Niiet kui me lõpuks minema hakkame, olen ma juba vähemalt 40 minutit näljane olnud. Me arutame ja lepime ja leiutame kohta, kuhu minna. Kuhu koos minna, et kõigile sobiks. Et poleks midagi, mis just hiljuti oli ja oleks menüü, kus on ka neid teisi valikuid ja et poleks kaugel ja oleks need istumistingimused ja. Kuulame kõiki arvamusi. Püüame hinnata kõigi nõudmiste pakilisust ja kaalu. 'Ei, pitsa on fain, see lihtsalt pole mu esimene valik.' ja 'Ma rohkem mõtlesin, et võiks uude kohta minna, aga pole oluline tegelt.' Ja vaev. Ja milleks. Et saaks koos süüa.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sest teinekord on nii, et ma kutsun kedagi sööma ja tal kukub kohe töö käest ja me nõustumegi poole lause pealt, kuhu me minna tahame ja need, kes kaasa tulevad, olidki sinnasamma just teel ja me viskame kogu aja nalja ja ajame juttu huvitavatest olulistest asjadest ja naudime tervenisti koos lõunal käimise harmooniat.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seal vahel on kogu skaala. Seal vahel on pidev igatsus ja janunemine koos ühiselt jagatult lihtsate argiste asjade kogemise järele. Pidev igatsus olla niimoodi koos. Sellises üksmeeles. Ja vahel see janunemine on kõige muu hinnaga. Ise oma (muude) vajaduste rahuldamise hinnaga.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><span style="-webkit-text-stroke-width: 0px; color: black; display: inline; float: none; font-family: "Times New Roman"; font-size: medium; font-style: normal; font-variant-caps: normal; font-variant-ligatures: normal; font-weight: 400; letter-spacing: normal; orphans: 2; text-align: left; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; text-indent: 0px; text-transform: none; white-space: normal; widows: 2; word-spacing: 0px;"></span></span></p><p style="-webkit-text-stroke-width: 0px; color: black; font-family: "Times New Roman"; font-size: medium; font-style: normal; font-variant-caps: normal; font-variant-ligatures: normal; font-weight: 400; letter-spacing: normal; orphans: 2; text-align: justify; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; text-indent: 0px; text-transform: none; white-space: normal; widows: 2; word-spacing: 0px;"><span style="font-family: verdana;">Ja tarkust neil vahet teha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52976491074/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5130021"><img alt="P5130021" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52976491074_1f35ec47ab_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">nüüd ainult sõidud läbi kevadete</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine koos või ise teemaline siseheitlus on ägedate asjade tegemine. Ma olen jõudnud (taas)äratundmisele, et mida ma oma elus teha tahan, on ägedaid asju. Selline hästi enesekeskne isekas tahtmine. Et mul oleks äge. Ja osa ägedaid asju on täiesti sellised, mida ma saan ise endale võimaldada ja ongi. Aga siis on teine, oluliselt valjem vajadus - teha ägedaid asju koos kellegi teisega. Sest koos on need asjad nagu rohkem päris. Nagu rohkem tegelikult. Sest siis saab neist rääkida ja meenutada. Jagada neid ajal ja pärast nende aega. Sest siis need on suuremad. Siis need on minus rohkemate külgede ja servade ja aasade kaudu minusse põimunud. Minu kogemused on rohkem minu, kui need on kogetud koos kellegi teisega. Kogetud koos tema kogemise kogemisega.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seejuures on hästi naljakad need momendid, kus ma olen kannatamatu ja õudselt üksildane, kui keegi ei tea sellest raamatust või filmist või sarjast või kohvikust või retseptist või muusikust... või ükskõik millest kogetavast. Ükskõik millest, mida mina juba tean ja tunnen. Sest siis ma ei saa temaga seda kogemust jagada ja selle otsas nostalgitseda või selle häid külgi loetleda tõeliselt pidurdamatult. Sest ma olen ses kogemuses nii üksi. Nii lahutatud. Ja see on liiga väikene minus ja liiga lahtine. Kui ma ainult saaksin kedagi veel sellesse, siis mul oleks nii palju parem. See hea asi elaks minu südames hoopis teisiti siis.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Et kui isekas on tahtmine oma lemmikuid teistele soovitada. Kui vähe selles on tähelepanu teise tahtmiste osas ja kui palju lihtsat enesekeskset soovi oma enda kogemust võimendada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga ägedate asjadega tegemisel ja tahtmisel on ka seesama teine 'tarkust neil vahet teha' dilemma. Millised ägedad asjad jäävad mul tegemata, sest ma janunen kooskogemise järele ja ei anna endale aru, et see just see mind aheldabki. Millised ägedad asjad ootavad selle õige inimese järel ja milliste jaoks on mul ammu juba inimesed olemas ja ma pole osanud neid ära tunda.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52975747752/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5220051"><img alt="P5220051" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52975747752_e26a951760_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">lupiinidel on lubatud</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga mis puudutab eneses olevate asjade kasvatamist ja neile suuruse ja väe ja tähenduse andmist läbi teistega jagamise. Kas see on halbade asjadega teisiti kui headega? Kas selle pärast me ei taha halbadest asjadest rääkida. Noh muidugi sest asjast rääkimine sunnib seda uuesti läbi elama ja samuti ei taha teisele muresid juurde luua. Aga kas jagatud mure hakkab ka õitsema ja juuri ja kasve ajama minu sisse, sest siis ta on lisaks oma suurusele ja väele põimitud minus ka selle teise inimese kohalolu ja ulatusega minus. Ma vist tunnen seda kõige rohkem pisikeste pahade asjadega. Näiteks näen kõndides tee ääres surnud lindu ja hoidun sellele tähelepanu osutamast, sest siis kui see vaatepilt on ainult minus, siis see on väike tähtsusetu kaduv unustatud. Siis ma olen kiiremini vaba. Ta ei saa minu maastikel maad võtta, sest tal pole millestki kellestki ühestki tähendusega asjast kinni haarata, sest ma ei anna talle selleks luba.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel ma ei anna mingitele inimestele oma maastikel maa saamiseks luba sellega, et ma ei loe nende kohta, ei osale vestlustes neist ja sirvin agressiivselt mööda uudistest neist. Isegi pilti ei vaata. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ise peab olema oma (hinge)maastike kaitsja. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muidu on hästi, tänan küsimast. Käisin praidil ja see oli hiigla äge. Olen üldse üllatavalt palju talina vahet saginud ja sagin veel. Olen tublisti oma tekste kohtadesse saatnud ja kohtades nendega üles astunud ja saanud, mis ma ära olen teeninud. Ja tõotatud on, et saan veelgi. Vastavalt ilmumisele ilmuvad blogi serva ka lingid. On tulnud ka ilmsiks, et peab suvel jälle kirjutama, et oleks teinekordki midagi võtta, kui vaja ette kanda. Suvel peab loomulikult ka igasugu asju korda saatma ja kohtadesse välja jõudma. Aga kuna mitmesuguseid asju on siiamaani korda saadetud ja kohtadesse (samuti kohtades) on jõutud, pole ma jõudnud tublit väikelinna koduperenaist üldse etendada. Näiteks olen sel aastal tomatiteta. Aga võib-olla ongi õigem. Täpsem. Kasvuhoone viinamarja täis kasvatada ja. Ja talvel veinides teada, mis tähendab suvi suur. </span></p><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52976346246/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6090128"><img alt="P6090128" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52976346246_67285b6ef8_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">metsast oled sa võetud ja metsaks pead sa saama</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muusika ja teised asjad. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">EiK - ebanormaalselt noored nii noored inimesed nii õigete sõnadega et tegelt tahaks küll toomevaremete all natuke karjuda <a href="https://youtu.be/VFcCgxkuEww">https://youtu.be/VFcCgxkuEww</a></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/40634915-gingerbread">Gingerbread</a>. Kui sa pole veel ühtegi Helen Oyeyemi raamatut lugenud, siis tea, et sa jätad mind sellesse rõõmu nii üksi <i>nii üksi!</i> (dramaatiline ohe)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hea mediteerimis-äpp on <a href="https://play.google.com/store/apps/details?id=com.healthyminds">Healthy Minds Program</a>, sest ta on tasuta ja ta pole liiga tobe ja vahel lubab isegi naishäält valida end juhendama.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;">-----</p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Millistes ilusates ägedates kogemustes ja elamustes sina end üksi tunned?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas sa lepitad eneses tahtmist olla koos, aga samas ise, aga samas koos olla? Kas sinus on üldse sellist kiskumist, mis vajaks lepitamist?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-68076008943951745472023-05-05T17:20:00.000+03:002023-05-05T17:20:03.259+03:00siin avaned, kuid end ei anna kätte<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52872280056/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4290258"><img alt="P4290258" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52872280056_996c5dc29f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">maaliline prügimänguväljak</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen mõelnud ajas rändamisest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Üks mu hea sõber jutustas mulle ajast, kui ta oli väga õnnelik. Mitte hetkest. Mitte eufooria momendist. Eluperioodist, kus tal oli nii hästi. Hästi autonoomia ja kuuluvusega, eneseteostuse ja armastusega, tähenduse ja loominguga. Oligi päriselt hästi. Ja ta rääkis mulle, et ta mõtles siis tuleviku endale. Sellele endale, kes kunagi vaatab selle hea aja peale tagasi. Ja sellest väikesest murest ses suures rõõmus, et küll see tulevikus tagasi vaataja näeb seda õnne, aga ta ei pruugi seda uskuda. Ta võib selle tegelikkust püüda kahtluse alla seada. Öelda: ah möödunud ajad paistavadki ilusamad. Arvata, et see ilu, mis sealt tagasi vaadates paistab, paistab nõnda tänu nostalgiale. Aga see oleks olnud vale. Sest ta oli tol hetkel päriselt õnnelik. Ja see oli päriselt ja tegelikult ja seda ei tohtinud kunagi eitada. Isegi tema ise mitte. Ja selleks, et kaitsta oma tuleviku end eksimast ja tühisemaks mäletamast, pani ta selle kirja. Selle õnnelikkuse selles hetkes. Et oleks. Et poleks kahtlust. Teades ennast, kaitsmaks iseennast iseenda valesti mõistmise eest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Söömine ja joomine on väga ilusasti seotud võimega suhelda sellega, kelleks ma hiljem saan. Mul on praegu hästi, aga kui ma ei söö lähima pooletunnise ajaakna sees mõnd kalorit, siis ma olen kahe tunni pärast seal järgmises kohas olles vihane. Mul on hetkel energiat, aga arvestades seda ärasöödud saia kogust, ma vajan kindlasti üht korralikku kohvi, kui ma tahan selle loengu lõpuni teadvusel olla. Kui me kohe tekiilat ei telli, siis ma varsti enam ei taha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kõige tavalisemad arvutusvead nendes ennustustes toovad häda kaasa iseenesele. Jõin hommikul suuuuuure kohvi ja söögiisu polnud ja seega ma unustasin arvesse võtta, et niimoodi ma hakkan ju tahtma kell pool viis inimestel silmi peast kratsida. Kuidas ma ei näinud. Ma ju tean. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga teine koht, kus me valesti rehkendame ja pärast tagajärjed, on ju loomulikult lubadused ja kokkulepped. Kui ma sulle jah ütlesin, siis ma seda jahhi terves ulatuses nii mõtlesingi. Kuni õhtu saabus. Kuni uus päev selgust andis. Kuni üks teine vajadus pakilisemaks muutus. Ja see on juba uus oskus. Ajas rändamise kõrvale. Kuidas tunnistada kellelegi teisele üles, et ma tegin oma ajasrändeid ebatäpselt ja see, keda ma arvasin, et saan olla / tulla / pakkuda, ei ole. Pole kusagilt võtta ka enam. Kõige hirmsam on tunnetega. Sest mulle tundub, et tunded on lubadus. Kui ma ütlen, mis tunne mul on, siis ma justkui tahaksin nii igavesti tunda. Ja mulle nii tundubki. Et polegi võimalik iialgi teisiti tunda. Ma pidin hiljuti kellelegi üles tunnistama, et minu ammu tõotatud 'muret ei ole' ja 'aega on', on teisenenud. Ma ei arvanud, et nii juhtub. Ma olin olnud tol hetkel seda öeldes päriselt aus ja kohal. Ja selle uue, pakilisema murenevama seisundi üles tunnistamine tundus nagu oma eelmiste sõnade tagasi võtmine. Kuigi eelmised olid ka tõde. Lihtsalt uus on teine. Ja see kaks erinevalt tundvat mind eri aegades on nii ebamugav. Sest tahaks endaga kooskõlas olla. Tahaks mitte tuuleliputada. Tahaks olla see, kes ma olen lubanud, tõotanud, paista püüdnud. Ühene. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52872720998/in/photostream/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4260238"><img alt="P4260238" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52872720998_24764fc8da_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">jalad jões</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hmm, kas tahtmine olla või paista enesega kooskõlas on tahtmine jonnida. Mulle tundub, et jonn ja 'ise' tulevad väikelapse arengus koos, sest laps hakkab nägema end kõrvalt. Veidikene. Ja ta tahab olla iseenesega kooskõlas. Talle tekib arusaam väärikusest. Sellest, kuidas ta on ja kuidas ta on just olnud ja mis moodi see kokku kõlab tema kohe järgneva olekuga. Ja nagu kõigi uute asjadega, mida meie ajud tegema õpivad, me alguses ei oska. Niiet olles juba korra end põrandale visanud ja jalgu trampinud ja röökinud mingi asja pärast, on õudselt keeruline kuidagi väärikalt sealt välja tulla. Tulla püsti, pühkida ninni puhtaks ja öelda, et teate, tegelt pole asi nii hull ja see jäätis ja loomaaed ja uus barbi ja piraadi lego oleksid tõesti toredad ja lohutaksid küll, aitäh, mu armsad vanemad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel ma vaatan mingeid vanu mehi ja mõtlen, et keegi võiks neile pakkuda väärika taganemistee nende jonnist. Et neil oleks võimalik ilma nägu kaotamata kuidagi tagasi astuda oma positsioonilt. Ükskõik, kas ameti või argumentatsiooni. Sest mulle tundub, et see on neile hästi raske. Isegi ette kujutada. Kui oled juba jaurama hakanud mingil teemal ja kõik vaatavad. Kõik vaatavad su märatsemist ja trampimist ja pisaraid. Kuidas sa ühel hetkel lihtsalt tuled püsti, pühid ninni puhtaks ja tunnistad, et teate, ma veids mõtlesin ja te teete siin paar päris head pointi ja võibolla nii hull see lugu polegi. Häbi ju. Piinlik ju. Kes sind enam iial tõsiselt võtab. Äkki siis naeravad veel hullemini.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja kuidas mitte muiata inimeste (ükskõik kas tittede või vanameeste) üle, kes on ise end oma jonnist välja aidanud. Vabandust palunud ja uuesti koostööst huvitatud. Sest nii tubli ju.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52872281346/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4230214"><img alt="P4230214" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52872281346_a8668fc1ab_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">haldjad</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Miks on vaja armastust avaldada. Miks üldse on vaja jahuda oma tunnetest. Oma tunded on oma asi. Kui mina võtan pähe ja hakkan olema misiganes seisundis mulle pähe on tulnud, miks see peaks kellegi teise mure olema. Kellegi teise asi. See pole nagu teised inimesed saaksid tundeid minu sisse panna. Panna mind armastama või solvuma või tahtma või igatsema või üldse midagi. Seega miks. Miks see sügelus ja sõnade otsimine. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Esiteks on see, et äkki siis saab. Läheb õnneks. Ma kisun oma südame valla ja näitan seal sees olevat habrast õrnust ja siis ehk äkki sinagi. Ja siis me saame hakata koos armastama. Teineteist vastastikku. Siis on sünkroonis ja kooskõlas ja kaunis. Seega on iga armastusavaldus nagu küsimus. Nagu pakiline küsimus. Peaaegu nõudmine. Aga ilusate soojade tunnete juurde nõudmisi püsti lükata tundub nagu küllalt inetu tegu. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine on muidugi oma liitlasestaatuse teatavaks tegemine. Et nagu, tee sina, mis sa teed, tunne, mis tunned, aga mina olen sinu poolt. Sa võid olla hirmuta, sest sul on mu mõõk, vibu, kirves ja kahvel ja kurikas. See on mõnes mõttes nagu olla heade uudiste tooja. Kusjuures see hea uudis olen ma ise. Või vähemalt nii ma mõtlen. Või vähemalt selleks ma end siis pean. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis võib muidugi kukkuda sõnu tegema oma tunnete kohta, koguni žestidesse laskuda, sest siis on nagu selgem, et mis mul viga on. Sama moodi nagu inimesed ütlevad, kui neil pea valutab või öö vahele jäi. Et siis teised ta ümber teavad arvestada ja teda õiglases valguses tõlgendada. Ja osa asju on ilmselt normaalsemad asjad, mida teatavaks teha. Andke andeks, ma ei ole täna kohvi saanud ja olen seetõttu veidi aeglasem ja hajameelsem. Või: asi on lihtsalt selles, et kui sa mind vaatad, siis ma mõtlen ainult sellest, kuidas terve su ihu suudlustega katta sind samal ajal ahnelt sisse hingates... ja just seetõttu ma hetkel ei oska väga hästi vastata su sellele küsimusele kas see oli küsimus </span><span style="font-family: verdana;">millest me räägimegi</span><span style="font-family: verdana;"> mis sa just ütlesid ütle veel.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja armastuse avaldamine on igasuguse ajasrändega kogu aeg põimitud. Kui ma praegu ütlen, kas midagi nihkub. Minus. Temas. Kui ma praegu jätan ütlemata, kas ma pärast kahetsen. Kas ma pärast kahetseks ütlemist. Kui ma ütlen ja pärast enam ei tunne, mis minust saab. Mis temast saab. <a href="https://youtu.be/IWt4fn35HQ0">Aah</a>!</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üks mu ajaga seotud ärevusi leevendav mantra on 'praegu on nii.' See töötab nii heas kui halvas. Sest loomulikult olen ma ka heas võimeline muret tundma. Ja 'praegu on nii' maandab ilusasti ära. Toob hetkesse tagasi. Vahel ma teen näiteks sellist rännakut, et ma hakkan rõõmu tundma millegi pärast, mis alles tuleb. Õhtul tuleb pidu. Pidu hea. Juba ootan. Ja siis tuleb üks miski minus ja pakub välja, et kuule tead äkki läheb midagi pekki, mida sa, loll, rõõmustad siin. Ja tema leevendamiseks, tema kõrvale, ootajate pingile tõstmiseks ma lausun 'praegu on nii'. Ma praegu rõõmustan. Siin hommikul asja pärast, mis juhtub alles õhtul. Mul on hea hommik, sest ma tahan siin mõelda eelolevale heale. Või mõtlen rõõmuga eelseisvast kohtumisest ja kohtumised juba iseenesest on nii paljust määramatusest tulvil ja ma kardan seda haprust ja kaduvust ja tegelikku teadmatust. Aga see eelseisva ootusärevus ju. See ju on. See mis praegu on minus. Seda võib ikka tunda. Lõpuni välja ja terves ulatuses. Koguni hirmuta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sest kõik, mis mu peas on, on päriselt ja on päriselt siin.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52872282656/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4080168"><img alt="P4080168" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52872282656_6fb03eb957_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">metsik</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muu hulgas on mul hetkel</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- tuhat raamatut pooleli</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- <a href="https://www.raamatukoi.ee/v%C3%A4hemalt-miljon-sinist-kassi">vähemalt miljon sinist kassi</a> korraks jälle öökapil</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- ligikaudu illegaalselt suur armunud olek käsil</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- mitteteaduslik niisama loba artikkel trükis ja luuletused trükki lubatud</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- näpuotsaga midagi ühele konkursilegi saadetud</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- slämmi finaal terendamas ja tekstid peaaegu otsustet</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">- tantsukostüümid õmblemata ja sammud segamini</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-8634335295195458952023-02-26T13:34:00.003+02:002023-02-26T13:34:41.740+02:00torkad nina kõige värvilise ihhu<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52695611287/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1220055"><img alt="P1220055" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52695611287_b694058f2d_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">konn teab</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">
Laulmine oli enne rääkimist. Selle pärast me räägimegi, selle pärast meil ongi kõne, et me kõigepealt laulsime. Ja me laulsime, sest me laulsime lastele ja teistele, kelle suhtes meil on hellad tunded. Sest laul on õrnus ja hool. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui öösel tita hakkab hädaldama, siis vahel piisab talle voodist hõikamisest, et me oleme olemas, tudi edasi. Kui piilupardid teevad viuks viuks, siis pardimamma teeb neile prääks ja piilupardid teavad, et kõik on ok. Kassid ei tee peaaegu üldse omavahel häält, aga nad teevad häält oma titadele ja nad teevad häält oma mammale. Seega meie ka. Me teeme häält, sest nii me väljendame lähedust ja õrnust ja natuke vahel ka infot. Aga põhiliselt kontakti ja kohalolu. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma arvan, et me kõigepealt laulsime. Lastele ja võibolla haigele sõbrale või hirmuga endale lohutuseks. Ja siis need laulud hakkasid korduma või lauldi ühelt teisele edasi ja neisse lauludesse tulid sõnad. Siis hakati lauludega lugusid jutustama ja õpetusi edastama. Ja pärastpoole mõned laulud muutusid infoks ja praktiliseks ja mõned inimesed jätsid laulmise ja tuli kõne.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kõne ja laul on sama, sest mõlemad eeldavad võimet oma hingamist teadlikult juhtida. Näiteks inimahvid ei kõnele ja neid ei saa ka õpetada, ükskõik kui arukad nad muidu meie mõistes on, sest nad ei saa teadlikult oma hingamist juhtida. Ja see hingamise juhtimine on ka see, kuidas me oma närvisüsteemi reguleerime. Selle pärast on mediteerimine hingamise märkamine ja selle pärast me tuleme paanikahoost välja, hakates teadlikult hingama. Selle pärast ise endale laulmine lohutab ja leevendab. Selle pärast on koos laulmine nii ürgne koos olemine, et me siis ju ka hingame koos.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja mis huvi meil oleks olnud rääkima hakata. Mis praktilist loomalikku ürgset vajadust teenib lobisemine. Ma arvan, et me kõigepealt laulsime.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52696126096/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC240014"><img alt="PC240014" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52696126096_ac0b065a02_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kauneim linn</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen vahel mõelnud kannatustest, mis me endale ehitame, püüdes oma suhteid allutada mingile fantaasiale sellest, kuidas see peaks olema. Kuidas õige oleks. Lugudele, millele meie segane kaooosist juhitud elu peaks vastama. Reeglitele, mis pole kusagil kirjas, aga millegipärast sobivad kriteeriumiteks. Ja seda nii sõprussuhetes kui paarissuhetes. Nii magamistoas kui kohtingul. Ja tahtmine, et asjad oleksid kohe iseenesest, nagu peab, toob suhtlusest hoidumise. Toob selle, et ma ei küsi ja ma ei ütle ka, lihtsalt lasen nii minna, nagu läheb ja siis (loodetavasti) saangi teada Tõe Enese.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sest kui ta tegelikult hooliks, siis ta teaks. Ma ei peaks talle ütlema. Päris õige on nii ja ainult niimoodi, et ta ise tunneb ära. Kirg, armastus, südame ürgsed keeled võtavad üle ta mõistuse ja ta ei saa kohe teisiti, kui kohelda mind täpselt nii ja nii täpselt õigesti. Ja kui juhtub, et ei tea, ei tunne ära, ei oska kohe automaagiliselt iseenesest - no ju siis pole õige asi. Päris tõelise läheduse korral peaks see olema ütlematagi teada. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seega ei küsi, mida sõber kingituseks tahab ja ei ütle oma kingisoovi. Sest mõtle, kui ta juhtumisi teab iseenesest ja teeb just täpselt õige üllatuse, siis on ju nii imeline. Ja kui ma oleksin ise õige hea sõber, siis ma teaksin tema soove küsimata.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seega ei selgita, mis su hinge närib ja südamel on. Sest kujutle, kui ta ise ära arvab ja mingitest salamärkidest aimab koguni leevendust ja lohutusi pakkuda. Kas poleks see mitte tõeliselt kaunis.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seega ei pea nõu, kuhu sööma minna või millisele peole minna või kuidas väljasõit organiseerida. Sest kmoon, me oleme sõbrad, me tunneme, me teame sõnadetagi. Onju. Onju? Onju ju.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52696617768/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1220045"><img alt="P1220045" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52696617768_e0d34553ae_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hästi.</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vestlesin kellegagi ja jutu sees mainisin, kuidas ma käisin vaatamas seda teatrietendust, kus mu ema mängib. </span><span style="font-family: verdana;">'Oo, su ema näitleb?' oli mu vestluskaaslane üllatunud. </span><span style="font-family: verdana;">'Mu ema teeb, mis tahab,' pudenes minult ilma pikemalt mõtlemata. Ja hakkasin seda kuulutama sellest päevast peale. Iga kord, kui keegi imestab kellegi mitmekesiste ootamatute huvide, kogemuste või harrastuste üle, või lihtsalt arutu vabaduse üle üldse, pean ma mõningase bravuurika iseenesestmõistetavusega teatama 'Aga loomulikult. Kuidas sa siis ei tea. Ta teeb, mis ta tahab.' Ja samuti enese kohta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">'Tulin parajasti ronimast....' 'Oo, sa käid ronimas ka?' 'Ma teen, mis tahan.'</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">'Ükskord ma kirjutasin sellise luuletuse..' 'Kas sa luuletad?' 'Jah, ma teen, mis tahan.'</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">'Kuhu sa sellise pluusiga mõtled minna.' 'Selle pluusiga? Sellega ma lähen, kuhu tahan.'</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viimasel ajal jääb mulle sageli silma, et inimestel ei ole kusagil olla. Põhiliselt seoses ühistranspordiga. Et mul ei ole kusagil õhtust bussi oodata, sest bussijaama ei pääse, lähedal kohvikuid pole ja lähimas ostukeskuses, kui see veel lahti on, on ainult üks hale seljatoeta pingike. Ja bussijaama ümber on samuti inimesed, kel pole kusagil olla. Osa ootavad bussi. Osa ootavad maiteamida. Et nende elu algaks. Et midagi huvitavat juhtuks. Et äkki veab.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Just vaatasin uudist, kuidas väikelinna raudteejaama pannakse turvamehed tööle, sest inimesed ei saa aru, et seal ei tohi istuda ja juua. Aga inimestel on igav. Nad tahavad kusagil olla, kellegagi ühendust saada ja midagi tunda. Turvamehe paigaldamine tegeleb ainult sümptomiga. Noortekeskus on ainult noortele ja ega iga noorgi pole sinna alati teretulnud. Ja mida tal sealgi teha on. Ta ei tunne kedagi, ta ei oska midagi, võimalik, et ta tahab lihtsalt olla rahule jäetud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Selles mõttes on Tartu raeplats jõulude ajal imeline nähtus ja täiesti teine maailm võrreldes Tallinna omaga. Sest see on niisama huvi pärast koos olemise või üksi uitamise koht. Ei pea oma kohalolu rahaga õigustama, ei pea midagi ostma, et seal olla. Aganoh, see lõppeb jaanuariks ära ja mis edasi saab. Kuhugi pole minna. Kui nüüd SüKu tuleb ja seal ei saa niisama ilma raha kulutamata tolkneda, siis ma olen väga pahane.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või ma mäletan seda aega umbes 15-20 aastat tagasi, kui me vaatasime halvasti noorte peale, kes käivad ostukeskuses hängimas ja pidasime neid mõttetuteks rumalpeadeks. Mis meil viga oli, et me niimoodi mõtlesime. Kus need noored siis veel peaksid olema. Hea on, kui on selline ostukeskus, kus saab hängida. Lihtsalt niisama aega veeta ja rõõmu tunda oma sõpradest ja olemas olemisest. Ma sattusin ükspäev juutuubis vaatama <a href="https://youtu.be/BOfs8Oh9HJc" target="_blank">videot </a>arhitektist, kes leiutas ostukeskused ja tema inspiratsiooniks oli Viini vanalinn. Mingi mõnus koht - puud, purskkaevud, pingikesed, mänguväljakud, kiiged ja pisikesed poekesed-kohvikud ümberringi. Inimesed tulevad aega veetma, sõpru kohtama, rõõmu tundma. Hoopis erinev vaade sellest pasast, mille me selle fantaasia asemel saime. Võib-olla ainult Lõunakeskus tuleb toime enam-vähem kohana. Hmm... kas aedniku palkamine on see, mis teeb kohast mõnusa koha?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui ma teismeline olin, siis me veetsime talvel hästi palju aega trepikodades. Trepikojas on soe, pole pidevat järelvalvet ja on lihtne tulla ja minna. Neil päevil ei käinud trepikojad ju lukku. Vahepeal avastasime mingid keldrid ka, kuhu sai akna kaudu sisse murda ja siis seal ringi kolada. Keskküttega keldrid, kus on ruumi logelemiseks, palli tagumiseks, endale õdusa olemise tekitamiseks ja ise otsustamiseks. Imeline. Mingi hetk me jäime muidugi vahele ja need katkised aknad naelutati kinni. Ja muidugi see lakkamatu püüd oma koolimajas tundide välisel ajal end hästi tunda. Vahetunniski korraks inimese tunnet tunda. Pinke pole, aknalaual ei tohi istuda, mõnes koolis ei tohtinud põrandal ka istuda. Raamatukogu on kooli kaugeimas nurgas. Ainult pikad kivised koridorid ja reeglid ja keelud ja käsud. Mõneks lühikeseks perioodiks tekkis nurgatagune või veidi pehmem tool, kus oma seltskonnaga olla, siis seda pidi valvama niisuguse territoriaalse pärdiku agressiivsusega. Õpetajad samal ajal kohvitavad oma polsterdatud hubastes koobastes. (uhh, see kuidas koolimajad oma arhitektuur ja segregatsiooniga rõhutavad võimudistantsi, on eraldi teema)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Raamatukogud on koht. Ja suvel on kõik nii palju lihtsam. Ja eks ikka mõned kohad on ja ega tee ei ole nii kallis, et igaüks kohvikusse ei pääse.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga ikkagi.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52696545660/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P2030069"><img alt="P2030069" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52696545660_eb9e8b985e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">luba, luuderohi embab</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mulle meeldib TikTok. Inimesed käivad mulle pidevalt rääkimas, et nad näevad tiktokke muudes keskkondades ja sellest neile piisab või selle põhjal nad teavad, mis seal äpis toimub. Aga ma olen üsna kindel, et nad eksivad. Ja mitte et ma tahaksin sind praegu veenda seda äppi endale paigaldama, ma lihtsalt jagaksin paari toredat videot ja sisuloojat. Et sa teaksid, et need asjad, mis mujale lekivad on ainult pisi-tillukene jäämäe tipp.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mulle meeldib <a href="https://www.tiktok.com/@jack.lawro/video/7192972114033380613" target="_blank">Jack Lawrence</a>. Tema videod on alati hästi skriptitud ja need on enamasti üks sisukas mõte video kohta. Lisaks ta oskab teha sellist hästi siirast, juuksepiirini ulatuvat naeratust, mis teeb ta kuidagi usutavaks. Ja tema videod on sooja valgusega ja kellele ei meeldiks kuulata nohikujuttu, soojalt valgustatud ruumis.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine, veidi sarnane, on <a href="https://www.tiktok.com/@americanbaron/video/7127298050569080107" target="_blank">Baron Ryan</a>. Mulle meeldib, kuidas tema videod on sageli monteeritud kokku nii, et nende algus ja lõpp sobivad kokku. Vestlus või monoloog jõuab algusesse tagasi. Ja see kaameratöö, ohh. See, mida ta valib filmida ja mis nurga alt ja kuidas see laulab videoga koos nagu saatvat meloodiat. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veidi lõbusam ja kaootilisem on <a href="https://www.tiktok.com/@pipercj/video/7184159445050740014" target="_blank">Piper CJ</a>. Naine, kellel on jalustrabav esteetika ja selline mahe veidi kaisusoe olek. Kasutab oma folkloori magistrikraadi, et rääkida inimestele lahedatest asjadest, teha head nalja ja kirjutada raamatuid, millest ma ühtegi lugenud veel pole, aga ühel päeval. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja läheb sujuvalt lappesse - <a href="https://www.tiktok.com/@sydandolivia/video/7186779395653160234" target="_blank">Syd & Olivia</a> on üsna täpselt see kaootiline energia ja kiire tempo, mis teeb selle äpi sõltuvusttekitavaks. Hästi artikuleeritud ja alati kuidagi natuke nagu tuttavad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel üks üsna tekstipõhine ja ammendavalt jabur on <a href="https://www.tiktok.com/@stanzipotenza/video/7169354812780301611" target="_blank">Stanzi Potenza</a>. Tal on terved seeriad erinevate taastulevate tegelaste ja stseenidega. Igasust humoorikat meediakriitikat ja lihtsalt lõbusat ilkumist erinevate lollide kallal.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Minuarust toredad eesti tiktokkerid on muidugi <a href="https://www.tiktok.com/@noepmusic/video/7171446338649935110" target="_blank">Noep</a>, <a href="https://www.tiktok.com/@buratinomeemid/video/7150699306654174470" target="_blank">BuratinoMeemid</a>, <a href="https://www.tiktok.com/@roosabanaanike/video/7201469610410003717" target="_blank">Roosabanaanike</a>... Tegelt on veel, aga mu tiktoki ajapiirang tuli peale ja seega. </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52696125031/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1230063"><img alt="P1230063" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52696125031_8ea0897e82_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ö</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><a href="https://www.psychologytoday.com/us/blog/the-polyamorists-next-door/201910/new-relationship-energy-what-it-is-how-deal-it" target="_blank">Uue suhte energia</a> tundub vahel, nagu sind oleks ära nõiutud. Loitsu alla pandud. Sõnad peale loetud. Sest kuidas saab olla, et just natuke aega tagasi sai täiesti niisama olla ja nüüd ei saa ühtegi ainumastki asja teha, ilma mõtteis selle uuega oma käsilolevat sidumata. Ma ju olin terviklik ja toimiv enne ka? Kuidas on nüüd ainuvõimalik viis eksisteerida, läbi selle erutava huvitava haarava uue.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja, onju, igasugune uus suhe. Uus kolleeg või platooniline sõber. Isegi uus suhe haarava sarjaga või uus harrastus. Kõik on järsku selle poolt toonitud. Otsivad sellega suhestumist ja kooskõla. Kui ahne värske järele on aju. Kui ablas. Kui kerge on ta suunda muutma ja selle kütkesse jääma, sest sädelev veel lõpuni tundmata uuuuuus. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Arhiveerimise mõttes mõned mu praeguse aja kombed.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei söö enam putru. Läks üle. Kõrvetasin mitu hommikut järjest pudru põhja ja järsku enam ei taha. Vahepeal juba ju tundus, et see nüüd ongi see, mis jääb. Samuti olen tagasi koorega kohvide juures ja joon kaerapiimaga ainult siis, kui olen koos nendega, kes seda teevad. Sest koor on odavam ja seda kulub vähem. Kõik maailma toidutalumatuse testid, mida mulle on nüüd kaks ringi tehtud, ütlevad ka, et pole mul ühtegi talumatust. Kui siis ainult mu peas. Aga pea on, vähemalt osaliselt, omateha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Toitumisharjumuste poole pealt olen ka lõpetanud koju liha ostmise. Mulle pooltooted ei maitse ja toores liha ei säili. Pealegi on mu kodune tiksumine muutunud niisuguseks harvaks ja samas tasaseks sussisahinal lohisemiseks, seega tundub lihaga jantimine kuidagi ebasobiv. Söön liha, kui väljas söön ja kui keegi toob. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Alustasin uut tantsustiili, kus tantsitakse kõrgetel kontstel niimoodi tempokalt ja täpselt aga naiselikult. Isegi kasutet tantsukontsad hankisin omale seks puhuks. Osutub, et klassikaliste võistlustantsukingadega, mis mul kõhutantsuks on, ei saa põrandal midagi teha. Hästi värskendav on jälle olla tagumises reas kõige rohkem segaduses ja eksinud ja taga otsimas oma suutlikust õigel hetkel õige jala flex või pointe.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sooritusäreva edasi-tagasi loomakesena alustan ja võtan ette projekti projekti järel, sest üks suur ja kaalukas näitab juba oma lõpusirget ja ma kardan. Kardan lõppu ja sellest mööda põrutamist. Kardan äramõõtmist ja oma tegeliku potentsiaalini sirutumist. Sest mõtle, äkki mul ei olegi seal midagi. Parem üldse mitte minna vaatama, vaid kiiresti äraolevalt hõivata end argise tingeltangeliga. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga muidu on kõik hästi.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52696616908/" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: left;" title="PC230012"><img alt="PC230012" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52696616908_db52d54df1_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tondisaar</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas sul?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-63611970875185499862022-12-19T20:55:00.001+02:002022-12-19T20:55:03.052+02:00 a liquor never brewed<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52571886478/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9250010"><img alt="P9250010" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52571886478_63dc627f7f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">magus. eriti just öösiti</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen saanud korontsiku-ajast omale kroonilise FOMO. Mulle tundub kogu aeg, et ma pean ära kasutama igat igat viimsetki võimalust kohtadesse minna ja asju teha. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahan tantsutrenni ja teise tantsutrenni ja kolmandasse ka. Tahan osata põrandal aeleda ja posti ümber aeleda, paljaste jalgadega tantsida ja stripperikontsades kekutada. Tahan suuta seina peal rippuda ja silda visata ja kätelseisu pürgida. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahan peole ja tahan kinno. Tahan kluppi ja kõrtsu. Ma tahan kambaga metsavahele sõita ja ma tahan välisreise planeerida ja pooltuttavate spontaansetele sünnipäevadele sisse sadada. Ma tahan külas käia ja raamatuesitlustel ja plaadikontserditel ja mälumängudel ja joonistamisõhtutel. Muuseumites ja näitustel.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga lisaks FOMO-le on ka muud isud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahan ka raamatuid lugeda ja filme vaadata ja sarju maratonida. Tahan päevikut pidada ja blogida. Tahan muneda diivanil ja tiktokki end uputada. Tahan pilli mängida ja teist pilli mängida. Omaette tantsu harjutada ja pikki põhjalikke venitus-sessioone ette võtta. Tahan retsepte katsetada ja pliiti kütta ja kööki kenaks seada. Ma tahan uusi inimesi kohata ja juhuslikke tutvusi süvendada. Ma tahan neid öösel kell kaks vestlusi ja seda kummalist hämarat lähedust, mis ongi ainult öösel kell kaks võimalik.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahan oma tööd hästi teha ja pidada plaani järgmiseks aastaks, kui ma teen seda paremini. Ma tahan oma tiimi hästi juhtida ja juhendada. Tahan lugeda artikleid ja mõista maailma mitmekesisust. Tahan osata andmeid analüüsida ja analüüse tõlgendada. Tahan pikki katkestamatuid päevi, kui ma ei pea millelegi muule tähelepanu pöörama peale oma koodi ja mida see teeb. Tahan uusi lähenemisi omandada ja lustlikke mini-projekte alustada ja suuri muudatusi ellu viia. Ma tahan proovida teha asju, mille kohta on öeldud, et nii ei saa ja avastada, et tegelt saab küll.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lisaks ma tahan magada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sisse magada. Välja magada. Lõuna ajal magada. Hommikul põõnutada. Õhtul liiga vara voodisse minna. Enne voodisseminekut diivanil korraks tukkuma jääda ja siis öösel alles voodisse kobida (appi ma isegi ei mäleta, millal ma midagi sellist endale lubasin).</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52571637044/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PA090064"><img alt="PA090064" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52571637044_5684a9fa50_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">peatusin ühelt sügiseselt väljasõidult tagasi tulles Võrtsu ääres ja vesi oli nii kaugele jäänud, et sain poole järve poole peale kõndida. seisin siis seal tühjuses kajakate seas ja mõtlesin, et mis nüüd saab, ma ei tahagi siit ära.<br />õnneks varsti hakkas ikka igav</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Õpetamine, nagu paljud teised asjad siin ilmas, nõuab teatava tasakaalu pidamist. Ei ole mõtet ronida ühegi asjaga maksimaalsesse ekstreemsusesse, sest siis on tulemused teinekord veel hullemad, kui nad oleksid üldse ilma seda asja alustamata olnud. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma vaatan viimasel ajal õppeaineid ja -kavu, koole ja inimesi, kes rõhutavad igati õppija iseseisvust. Mitte autonoomiat ei mõtle ma selle all. Mitte <i>võimalust </i>ise valida või valimisest keeldudagi. Vaid <i>kohustust </i>ise hakkama saada. Kohustus ise administreerida, ülesanne alamülesanneteks jagada, ressursid leida ja need kasutusele võtta, eesmärgid püstitada ja tulemused mõõta. Selline lükkame linnupojad üle pesa ääre välja ja siis heldime pisarateni, kui osa neist lendu tõusevad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja ma taban end sageli küsimast. Endalt ja teistelt ka. Kas see, kuidas õpikogemus on disainitud, tõepoolest võimaldab õppijal saavutada iseseisvus ja kaugeleulatuv võimekus läbi isekogetud eduelamuse. Või loob see töökorraldus lihtsalt õppija ette asjatud takistusi. Ja toob seeläbi maailma juurde asjatut kannatust.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas peaksin info, mida ma tean peast ja unepealt, lihtsalt tasuta välja jagama kohe, kui keegi küsib, koguni enne, sest mina ju tean, millal seda vaja läheb. Või peaksin näägutama ja mölisema ja targutama, et mine otsi ise, see otsimine ise on sulle, tibuke, iseenesest kasulik. Või üldsegi jätma küsimusele vastamata ja tegema mõistatuslikku nägu, justkui ma isegi ei teaks ja läheme koos meie teadasaamise teekonnale ja vau selline teadmuse ühisloome.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas kõik õppijad, kes jõuavad läbi segaduse ja frustratsiooni, eksimiste ja avastuste jada välja mõõdetult sama eduka tulemuseni, saavad sellest ühesuguse õppetunni oma võimekuse ja maailma tõdede kohta. Kas kõik tulevad teisest otsast välja targemate ja tugevamatena. Ja mitu neist õppijaist on kõigest läbielatust nii traumeeritud, et kui nad iial sellele tagasi</span><span style="font-family: verdana;">mõtlevad, on nad sunnitud kogu stressi ja hirmu uuesti läbi elama.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja kui õppija on pahane ja väljendab oma pettumust ja soovib, et talle võimaldataks rohkem toetatud õppeprotsessi, kas me peaksime siis teda edaspidi rohkem kättpidi talutama ja tupsu-nunnutama. Või edaspidi oma südametuid armutuid hooletusse jätmise põhimõtteid paremini põhjendama (kas me tegelikult oskamegi). Või otsustama, et 'õpitud abitus' ja 'tänapäeva õppija' ja jätkama jonnakalt.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52571804950/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PA160228"><img alt="PA160228" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52571804950_995588fde5_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">perspektiivitunne - elutoakardin võiks ikka tuleva(se) metsaga kokku sobida</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma lähen sõbrale külla ja tema köögis pole klaase. On klaaspurke ja kaks eri suuruses ja eri kujuga tassi, ühe servast on kild väljas. Ja mõned kleepuvad plastikust kausid. Läheb tubli mitu minutit enne, kui ta leiab mulle puhta rätiku. See on kare nagu kotiriie. Tema voodiks on põrandale asetatud madrats. Igat ruumi valgustab üks ere laelamp. Külmkapis on ainult veepudelid ja üks kurb kõveraks tõmbunud kurk. Uinun nurka lahti rullitud joogamatil õhukese magamiskoti all lõdisedes.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma lähen sõbrannale külla ja ta on tellinud sushit ja ostnud veini. Tema veinipokaalid on kristallimustriga ja helisevad kokku löömisel. Puhas voodipesu koos rätikuga on minu jaoks juba ette valmis. Muusika mängib ja süüdatud on mahedad kohtvalgustid. Palun hommikuks kohvi ja saan valida kollektsiooni ilusate kruuside vahel. Külmkapis on võileivamaterjali ja kaht erinevat kaerapiima. Igaks juhuks on välja otsitud kaks lisatekki puhuks, kui mul öösel jahe peaks hakkama.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52571367786/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PA220290"><img alt="PA220290" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52571367786_c386310a66_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">õunapuuaed</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lähen bussiga ja minu ooteplatvormi ainsal pingil istub kaks kõverat purjus pässi, kes suitsetavad lakkamatult. Bussijaam on suletud ja selle akendel vilgub agressiivne kiirtoidu reklaam. Seisan koos rahutult tammuvate teismeliste ja paari rättidesse mähitud tädiga betoonist trepi ja pakiautomaadi ees väreleva valgusvihu vahel. Vaatan, kuidas kõleda sisehoovi aeglaselt tõusvas heitgaaside pilves vireleb kolm sümboolset püramiidtamme. Eemal nokivad varesed kellegi peamiselt kananagitsatest ja õllest koosnevat külmunud okset. Buss tuleb ja me tungleme sõnatult pilke vältides selle ukse juurde troppi. Bussijuht lõugab midagi arusaamatut minu ees olnud inimesele. Bussi esimene rida on koormarihmaga eraldatud ja mul ei ole täna lusikaid, et sel teemal juhiga arutellu laskuda. Istun teise ritta, vahekäigu äärde, radiaatoril kõrbevast tolmust eemale. Turvavöö on kinni kiilunud ja mul ei ole käetuge. Saan veel viimast korda mööda trügiva inimese seljakoti rihmadega vastu kõrva ja sõit algabki. Panen silmad kinni, sest otse minu kõrval on laevalgusti ühendusega midagi lahti ja see vilgub ebaühtlases rütmis. Esimesel ristmikul suretab juht mootori välja ja ropendab valjusti. Kuigi kõik reisijad loksuvad oma istmetes nagu äranätsutatud kaltsunukud, olen mina ainus, kes turvavöö vastu huvi üles näitas. Me ütleme bussist väljudes juhile aitäh.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma lähen rongiga, aga jõuan enne rongi tulekut vaadata jaamahoonesse üles seatud näitust. See on ühisnäitus kohalikelt kunsti õppivatelt noortelt. Kõlaritest kostab klassikaline muusika ja ma pole kindel, kas see on osa näitusest või jaamast endast. Kõrges laes ripub võimas lühter, mis meenutab mulle hiljutist mõisakülastust. Minu ooteplatvormil seisab kenas pikas mantlis proua, perekond kahe lapsega, kellest üks istub vankris, ja sportlikus rõivas vanem härra jalgrattaga. Ostsin jaama kohvikust enda topsi kaasa sooja piparmündikakao. Vaatan seda rüübates, kuidas teisel platvormil kiidab oma hästikäituvat suurt koera poiss, kellest jaama kiirustades pargis möödusin. Rongi vile peale hakkab vankris istuv laps lustlikult käsi plaksutama. Võtan rongi sisenedes ukse juurest kultuuriajalehe ja istun pika teismelise kõrvale, kes loeb süvenenult mingit paksu raamatut. Rattaga vanahärra viskab klienditeenindajaga muhedat nalja. Tundub, et ta sõidab seda liini tihti. Näitan oma piletit ja süvenen uuesti teatriarvustusse. Teenindaja soovib mulle head reisi. Lõpp-peatuses tänatakse meid rongiga sõitmise eest.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52571820580/in/photostream/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PB120320"><img alt="PB120320" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52571820580_d8dd41bb60_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hästi õigetes värvides kiis</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel ma lõbustan end seltskondades vestlusi kuulates sellega, et ma püüan aru saada, kes võidab. Näiteks kui inimesed hakkavad rääkima, millega ja milliseid mänge nad lapsena mägisid. Ja siis osa naisi hakkavad hästi ruttu hästi kõva häälega kuulutama, kuidas nad mängisid autodega ja konstruktoritega. Ja siis mõni teine naine peab ruttu lisama, et ta mängis naabripoistega ja mänguasju polnudki ja ronis puu otsa. Ja siis ruttu ruttu tuleb keegi ja kinnitab, et ta mängis katkiste raadiotega või ee kosmoserakettidega. Patareidega. Elektriga. Isa närvidega. Ma samal ajal püüan skoori pidada, et kes võidab. Kes on kõige rohkem mitte tibi. Kes on kõige kaugemal nürist beibest. Kellel on õnnestunud kõige rohkemaid inimesi veenda, et ta pole iialgi olnud isegi natukenegi tšikk. plika. tüdruk.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma igatsen nukuriiete õmblemist. Nukkude riidesse panemine oli nii tore. Barbinukud olid eriti tore, sest nemad on naised ja kõik teavad, et naised käivad ilusti riides. Titt-nukud on ka okei. Kõige nõmedamad on need laps-nukud, kellel jäsemed ei paindu ja kelle kered on ümarad ja pead suured. No mitut riietuseset selline vajab. Mõttetu jura. Barbid on kõige paremad. Endale riiete õmblemine on ka okei, aga seal on rohkem kõikehaaravat meeleheided materjali puuduse ja kasutusmugavusega. Barbiriiete juures peab vaatama ainult, et saaks normaalselt selga ja seljast ära. Kõik rõivad ei olegi istuvatele barbidele näiteks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viimane märkimisväärne asi, mis ma endale õmblesin, oli hiigelsuur seelik. Ma muudku vaatan neid ajaloolise moe juutuubreid ja need kogu aeg trambivad ringi neis maani ulatuvates villastes seelikutes. Minuarust on selles teataval määral väge, ilmuda välja paarikilose villase seeliku sahinal. Teeb inimese kohalolu kuidagi nagu kaalukamaks. Seega mul oli ka vaja. See seelik muidugi on juba mitu korda minuga väljas käinud ja muidugi ei ole ta veel täiesti valmis. Peaks korraliku voodri talle tegema ja värvli reguleeritavaks, et eri suuruses eineid ikka kõhtu mahuks.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52571821610/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC040337"><img alt="PC040337" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52571821610_609a966524_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">mida rohkem asju, seda kodusem tundub</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Arhiivi mõttes (meedia)tarbimisest ka.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mul sai tellitud üks poole-aastane Puändi raamatuklubi ja sellelt on tulnud imelisi asju. Siiamaani mu lemmik on Berit Kaschani '<a href="https://rahvaraamat.ee/p/t%C3%A4na-piisab-v%C3%A4hesest/1651291/et">Täna piisab vähesest</a>'. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üldse olen ma kuidagi luule/lühivormi lainel. Ostsin täitsa uusi luuleraamatuid. Joonas Veelmaa '<a href="https://rahvaraamat.ee/p/alaska/1753147/et">Alaska</a>' ja Hanneleele Kaldmaa '<a href="https://rahvaraamat.ee/p/sinustki-v%C3%B5ib-saada-fossiil/1748544/et">Sinustki võib saada fossiil</a>'. Nii mõnus on õhtuks endale luuletusi ette lugeda ja kui vahel külalisi tuleb, siis magusamaid palu neilegi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Proosast lugesin just 'Kiikujad väravakaartel' Aino Pervikult ja alustan vist juba sajandat korda 'Sada aastat üksildust', mis seekordsel alustamisel meenutab mulle raamatut 'Jutustada inimesi', mis on mul ju ka pooleli kuratteab mis ajast. Jelena Tšižova '<a href="https://rahvaraamat.ee/p/lr-21-23-2022-jelena-t%C5%A1i%C5%BEova-naiste-aeg/1719600/et">Naiste aeg</a>' keegi internetis soovitas ja ma unustasin kohe ära kes ja miks. Mäletasin ainult selget äratundmist, et ma pean seda lugema. Väga hea on. Ja teistsugune. Ma ei julge veel midagi öelda. Igatahes sobib mu kõige poolelioleva hulka ideaalselt.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Käisin teatri Must Kast <a href="https://www.teatermustkast.ee/lavastused/evolutsiooni-revolutsioon">komöödiat</a> vaatamas ja üllatusin, et polnudki üleni labane. Kohati oli koguni naljakas ja terav. Arvo Pärdi keskusesse jõudsin viimaks ja sellega seoses ka ühte Paldiski kaltsukasse. Mõlemad väga hingekosutavad ja kauaks meelde jäävad elamused.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Derry Girlsi viimane hooaeg on vaadat ja Dickinsoni esimene. Pöffist on natuke aega möödas, aga ma vist jõudsin sinna ka, mulle tundub. Igatahes midagi ma nägin ja olen siiani veidi pettunud oma planeerimisvõimetuses, sest ma tahtsin oluliselt rohkem näha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Noor kolleeg jutustas mulle, kuidas ta armastab üht albumit, mille vinüül tema isal oli ja mida ta lapsena palju kuulas. Ma tegelikult ei tea, aga ma kujutlesin sellist helget lapsepõlve, hea kodu ja toreda isaga, soojalt valgustatud elutuba sinna juurde ja vist osaliselt ka seetõttu järeldasin - väga hea album tõepoolest <a href="https://open.spotify.com/album/4WoQ94qzwQj28n3nlSOVLB?si=PAGcgoM2TAysS5zbup1wkA">Paul Simon - Graceland</a>. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">---</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas sa tuled toime iseseisvust rõhuvatate õpikogemustega?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis oli viimane asi, mille sa ise õmblesid (või muul moel tegid)?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Millist eesti autori raamatut ma kindlasti peaksin lugema?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-79626968357160917422022-09-28T11:58:00.006+03:002022-09-28T12:03:48.150+03:00Ja vain yö kaiken tämän nähdä saa<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52366349936/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9010012"><img alt="P9010012" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52366349936_2f52556157_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">rada</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aah! Mulle tuli üks asi meelde ja mõtlesin, et võib veel leiduda inimesi, kellele sellest kasu on. Mõned väikesed lapsed ei saa vaadata väikestele lastele mõeldud multikaid, sest need on liiga hirmsad. Nad nagu väga tahavad, aga siis nad nutavad ja kardavad. Magavad halvasti ja on ekraani poolt rahulikuna hoitu asemel endast väljas. Mida siis teha. Mul on lahendus. Samuti võib sest nõust olla kasu mõnele välis-eesti perele, kelle laps maakeelset meediat ei eriti saa ja neid jõledaid jänese-juhaneid ei kannata. <br /></span><span style="font-family: verdana;">Loetelu maheda tempoga ilma karjumise ja eluohtlike olukordadeta multikatest, mis on eesti keeles:</span></p><p></p><ul style="text-align: left;"><li style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">kõik Leiutajateküla Lotte </span></li><li style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lepatriinude jõulud</span></li><li style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tom ja Fluffy</span></li></ul><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Okei, järele mõeldes - need on lihtsalt kahe kindla autori teosed, mitte hästi tabatud leiud tervest animatsioonimaailmast ja -ajaloost. Aga olgu. Võta heaks. Janno Põldma ja Heiki Ernits, olge te kiidetud. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja veelkord järele mõeldes. Kuidas taltsutada 'kui minu laps väikene oli' nostalgiahoogusid? Eriti arvestades imelugu, et ma olen juba ligi 2 nädalat elus esimest korda üksi elamas ja mu 'tühi pesa' on täidetud alasti ringi kakerdamistest ja üldsegi mitte eeskujulikku dieeti modelleerivast lustlikust snäkkimisest.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52366578513/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9010021"><img alt="P9010021" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52366578513_080459c78e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">mitmesugused taevad</td></tr></tbody></table><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Väiksed priviligeeritud inimeste asjad, mis mulle närvidele käivad. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahan rahulikku instrumentaalmuusikat kuulata, aga see on kehvasti produtseeritud kaver mõnest väga tüütute sõnadega poplaulust, mis on sealjuures ka õudne kõrva-uss. Seega mu püüd mitte mõelda laulusõnade nüri halaga kaasa, on kehtestatud kehtetuks, sest ma <i>tean</i> neid sõnu ja ma <i>mõtlen</i> selle neetud elektriklaveri või süntees-harfi meloodia saatel ikka neid kuramuse küündimatuid laulusõnu.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahan pärast nelja minna kohvikusse töötama, sest kontor on tühjaks jooksnud ja ma tahan olla töötavate inimeste sagina keskel. Aga Säde on alati täis ja Krempel pannakse kell viis kinni ja Möku tehakse alles kell seitse lahti ja Revali aknast paistavad närvilised vilkuvad reklaamid ja raamatukogus vaadatakse arvuti taga kohvi joomise peale pahasti.</span></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">On küllaltki semestrialgus alles ja ma kogen harilikke kohanemisraskusi. Tunniplaan on uus ja mul on ambitsioonikad ettekujutused oma tõhusatest töötundidest ja nende paiknemisest ööpäevas. Seega rahutusügelev edasilükkamine ja mis selle vastu olemas on.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Just avastasin oma koduselt töölaualt paberi, kuhu oli loodud asjade kaasa võtmise nimekiri. Ma koostan neid peaaegu alati enne kuhugi minemist või isegi lihtsalt linna ööseks jäädes. Vahel isegi pikemaid linnapäevi planeerides. Muidu ma koostaksin seda nimekirja oma peas kõigi tegevuste ajal ja muretseksin, et midagi ununeb meeles pidada. Niiet nimekirjad igalpool. Aga selle just laualt leitud nimekirja pealkiri on 'Kujutleme, et ma lähen Talina'. Sest see oli üks nädalavahe, kui ma ei tahtnud otsustada ja veel vähem tahtsin alustada pakkimist mingiks väljasõiduks. Aga siis mõtlesin ikka selle peale üha. Et kuidas ja mis. Ja raske on üldse midagi teha, kui aju tahab mõelda muudku mingist asjast. Seega kirjutamine. Ja pealkiri, mis osutab, et see pole mitte päriselt otsus ja kaugeltki mitte veel tegelikult pakkimine. Vaid üks oletuslik ohutu väljamõeldis, puhuks kui. Lõpuks läks ikka nii, et ma läksingi Talina ja oligi tore. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga alustamise valu. Ja kuidas end trikitada sagedamini valutult ilma kõrgete panusteta lihtsalt natuke otsast tegema. Sest kui üldse ei alusta, kuidas iial tehtud saab.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52366775020/in/photostream/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9010019"><img alt="P9010019" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52366775020_1a87733722_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">edev pusa</td></tr></tbody></table><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Emily Nagoski kirjutab oma raamatus <i>Come as You Are</i> sellest, kuidas me võiksime mõelda oma seksuaalsusest või seksuaalsest endast kui aiast. Ja mina mõtlen, et las see seks jääb. See aia metafoor lihtsalt. See oskab. See teeb asju mulle.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sa sündisid siia ilma ja sul on lapike aiamaad. Teatud eelsoodumustega kindlas kliimas, aga üldiselt tühi aiamaa. Sest sulle pole veel midagi õpetatud, kui sa alles sündisid, sa veel ei tea. Alguses, kui sa oled alles päris pisike, hoolitsevad sinu aialapi eest sinu inimesed. Su sünniperekond ja teised täiskasvanud su ümber. Nad istutavad sinna sinu jaoks asju. Arvamusi ja uskumusi. Harjumusi ja hoiakuid. Sinu jaoks, aga oma parema äranägemise järgi. Istutavad, mida nad oskavad, mida arvavad, et su aialapile vaja oleks. Võib-olla su vanaema arvas, et hirm uue ees on teda alati kaitsnud ja seega ta külvab seda sinu aialapile ka. Võib-olla oli su tädil palju kasu iseseisvusest ja sõltumatusest ja ta istutab võrseid sellest su peenardesse. Aegamisi (või mõnikord ootamatult äkitsi) saab see aiamaa sinu hoole alla. Sinu hoida ja hoolitseda. Ja siis see on mõnes mõttes juba tihe. Terviklik. Juba täis külvatud ja istutatud kõigi sinu ümber olnud hoolsate inimeste poolt ja niisugune nagu ta on. Aga mitte lõplikult valmis. Vaid ikka edasi elav ja kasvav. Kohati vohav koguni. Ja nüüd on sinu kord. Milliseid asju sina tahad oma aeda? Mida sa tahad seal kasvatada ja mis tuleks tegelikult välja juurida. Milliseid uusi kultuure võiks juurde tuua, kelle aialappidest eeskuju ja inspiratsiooni võtta. Äkki see hirm ikka ei sobi selle uudishimu kõvale ja ehk on mõned paremad harjumused, mis selle ambitsiooniga ühte kompositsiooni sobivad. Ja muidugi võib olla, et mõnel su aias kasvaval asjal on tohutusügavad juured, sest need on põlvkondade pärand ja alati sinu suguvõsa inimeste aiamaadel olnud. Et ei annagi välja juurida. Jäävadki. Aga mida sa saad teha, on lõpetada nende väetamine ja poputamine. Kui sa neid ei taha, ei pea sa neid hoidma. Ja sa saad nende kõrvale võib-olla mõne toreda asja panna, mis selle soovimatu asja varju jätab. Lubab tal vähem tooni anda. Samuti, kui su vajadused või võimalused muutuvad, saad sa uuesti oma aias ringi vaadata ja midagi teisiti teha. Sa ei pea kohe õigesti tegema, kohe asju oma kätesse saades kõike lõplikult ümber korraldama. Ei pea kohe teadma, kuidas see saab olema. Paljud asjad võtavad kaua aega, et juuri alla ajada. Mõne jaoks on vaja pinnast ette valmistada. Mõni kord sa isegi ei kujuta ette, mis kõik su aias õitseda saaks.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga mis puudutab päris aiapidamist. Ma ikka veel ei suuda leppida sellega, et on taluaia lilli, mida peab igal aastal välja kaevama ja maakeldris hoidma. Esiteks mul ei ole keldrit. Aga teiseks - kas ei olnud siis vanadel eestlastel tõesti targemat teha kui sügiseti nende neetud lillemugulatega jantida. Kuidas saab olla, et gladiool ja floks, pojeng ja daalia ei saa sama moodi vohada omas tempos ilma sekkumiseta. See on täiesti jabur. Pealegi, ma ei mäleta ühtegi sündmust oma lapsepõlvest, kus mõni vanaema oleks ainsatki asja lillepeenrast keldrisse tassinud. Seega kui mina ei mäleta, pole olnud. Võeh.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seoses sellega. Loetelu arutult kalleid asju, mida mu majapidamine vajab:</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">maakelder</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">saun</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">päiksepaneelid</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">vundamendi ja pööningu soojustus</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Maakelder teeks hulga asju toredamaks. Praegu on see elu, et mul ei ole mõtet peale jõulujoogi mitte midagi sisse teha, sest kuhu ma panen selle. Ja kartuleid ostan ka paari kilo kaupa, sest närtsivad toas ära ju. Porgandeid peaksin ühekaupa ilmselt ostma.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nii oota mille üle me siin vingusimegi. Ahjaa. Mul läheb veel aega selle päris autentse taluaia lillevalikuga. Ja loodame, et ma leian maakeldriks finantsid enne, kui ma selle platsi üleni puid ja onne ja skulptuure täis panen.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52366662419/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9070107"><img alt="P9070107" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52366662419_a03e37cb38_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">seljaga metsa poole</td></tr></tbody></table><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><div><span style="font-family: verdana;">Tead neid lugusid, kuidas inimene on lihtsalt tänaval, ajab omi asju ja järsku täiesti ootamatult (!) kihutab temast miinus kahe millimeetri kauguselt mööda mingi Totaalselt Maniakaalne Jalgrattur või Arvatavasti Joobnud Hullumeelne Tõuksil. Ja kõik peavad seda lugu kuuldes pead vangutama ja ütlema aiaiai pahad pahad rattad õudne tänapäev kuhu me nii jõuame.</span></div><div><span style="font-family: verdana;">Ma ei tule ütlema, et pole olemas veerevaid hulle. Vaata kasvõi autojuhte, eksole. Aga.</span></div><div><span style="font-family: verdana;">Kui ma ei sõidaks linnas rattaga, ma ei teaks Mitte Kunagi, kui paljud inimesed kõnnivad, selg ees. Vaatavad ühte suunda, aga astuvad teises suunas. On tänaval omi asju ajades nii oma ümbruse ära unustanud, et nende tähelepanu äratamine on sisuliselt nende üles äratamine. Ja äratatud inimene on muidugi ehmunud ja pahane.</span></div><div><span style="font-family: verdana;">Ja ükskõik kui ettevaatlikult või eemalt hõigates või kella kasutades või kella vältides ma ka ei liikleks, ikka õnnestub mul harilikul päeval põhjustada vähemalt poolteist südarit ja rinnust haaravat 'võijummel!' šokki. Niiet ma tegelt ei tea, kes neid ohtlikke olukordi kergliiklusteedel tegelikult põhjustavad. Võib-olla nutitelefonid või kõrvaklapid hoopis, kui tingimata peab tehnoloogiat siunama.</span></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div><span style="font-family: verdana;">Samas. Ma olen hakanud rohkem teadvustatud liiklusmaniakiks. Näiteks ma olen otsustanud boikoteerida liikluskorraldust neil väga jalakäijavaenulikel ristmikel. Need, kus sa ootad tee ääres, kerjad nupulevajutusega rohelist tuld ja oled kõikides ahelates kõige kõige viimane prioriteeditu kübe selles armutus liiklemisahelas. Eriti tüütu, kui sul on vaja diagonaalis üle ristmiku saada ja pead igal sammul jälle kerjama ja hierarhia lõpuotsas alandlikult konutama. Ma kasutan neid ristmikke harilike sebradena. See on minu linn. See on minu jaoks, mitte autode jaoks. Ma ei ole siia tulnud luba küsima ja selle järel ootama. Kui autosid pole või nad on kaugel, ma lähen üle. </span></div><div><span style="font-family: verdana;">Vahepeal inimesed on jutlustanud, et kui lapsed näevad, siis ei tohi punasega üle minna. Mul on kama. Kasvata ise oma lapsi. Ma ei viitsi mingeid tobedaid näitemänge teeselda. Mul on kohtades olla ja inimesi teha.</span></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div><span style="font-family: verdana;">Olin ükspäev avastanud, et purjus peaga ei lähe bussis süda pahaks. Arvasin, et see on haruldane minu-asi. Aga siis meenusid meremehed ju. Miks meremehed rummi joovad. Eks ikka selleks, et süda pahaks ei läheks. Seega. Vahetult järeldub. Ilmne on näha. Mul on vaja mu igapäevaselt kaasas olevasse rännukotti pläskut rummiga. Tervislikel põhjustel.</span></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52366662729/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P8250006"><img alt="P8250006" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52366662729_d351367543_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kui sa jääd liiga kauaks ühte paika mõtisklema ja lubad humala armul laskuda sinu üle</td></tr></tbody></table><div><span style="font-family: verdana;">
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
</span></div><p></p></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Spotify, hea laps, soovitas mul kuulata soomekeelset muusikat ja näiteks album Laavalamppuja on päris mõnus. Selline minu sorti mahe soigumine.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lugesin kiiruga 7-päeva-laenutusest rabatud <a href="https://varrak.ee/raamat/metsiku-maailma-melanhoolia/">Metsiku maailma melanhoolia</a> ja olin rahul. Oligi hea ja hirmus ja hea, kuigi oleksin tahtnud vähem kiirustada.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lisaks olin millalgi suvel endale tellinud <a href="https://puant.ee/e-pood/raamatuklubi">Puändi raamatuklubi</a>, see on ettemakstud raamatud, mis tulevad su postkasti ja ise valima ei pea. Siiamaani (3 raamatut) olen üleni rahul. Kuigi üks on lugemata ja üks oli mul varem loetud.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div>
murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-91530778067779169392022-08-29T19:37:00.002+03:002022-08-29T19:43:50.846+03:00You can fall into the abyss On your way to your bliss<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52293809856/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7260039"><img alt="P7260039" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52293809856_9cc5fcf89e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">värav vaatab ikka metsapoole<br /></td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Kujutleme, et sa seisad kortermaja ees. Võtame selles näites niisuguse lihtsa. Ütleme, kaheksa korterit. Pisike ehk jagatud hoov ja trepikoda, kolme-lille-peenar, kelder jalgratastele jne. Võib-olla koguni aiavärav. Heade inimeste maja. Ütlevad trepikojas tere ja teavad, mitu looma/last igaühel on.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Selles majas on kaheksa pesumasinat. Igas korteris üks. Enamuse ajast seisab pesumasin niisama ja ketrab omaette oma ringmõtteid. Kui kellelgi läheb masin katki, siis ta kurvastab, ohkab ja ostab endale uuema parema pesumasina. Ja seejärel, olenevalt asjaoludest, ei söö järgmine nädal või kuu. Selles majas valmistatakse igal õhtul kuni kaheksa õhtusööki. Eraldi köökides. Mõned, kelle köögis õhtusööki ei valmistata, unistavad sellest. Võiks olla küll, et pered, kelle elurütmid klapivad, saavad kokku ühes köögis ja söövad koos. Võiks vabalt olla, et keldris on kolme korraliku masinaga kogu majale mõeldud pesuruum. Paljugi mis. Sõltumine on piinlik ja teistega arvestamine valus. Ise ise ise. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis ma tahtsin öelda, ma vist pean endale oma isikliku mahla-auruti ostma. Sest mul ei õnnestu seda iga kord laenutada, et siis ainult ühel päeval aastas kasutada. Ja niisugune kerjamine pole ka nõnda normaalne ja kombeks, seega see pole üldse lihtne ja rutiinne. Pead sisse-harjutatud skriptide vastu minema. Ei leidu pool-võõrastest inimestest koosnevat gruppi, keda ühendab ühine mahla-auruti. Nagu ei leidu jagatud aurupesureid, kamba-peale grille, kanuusid, kummipaate, ratastel saunu, kangastelgesid... </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja nii läheb. Ja nii on mul isiklik niiduk ja vikat. Oma akutrell ja joogamatt. Priimus ja liimipüstol, kuumad juuksetööriistad ja kassi transpordi puur, tikksaag ja taldlihvija. Mõnda neist asjust läheb küll sagedamini vaja kui korra aastas. Kuid siiski. Mis pask see on. Miks kõik peavad peavad ilmtingimata ise omal jõul hakkama saama.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52293810593/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P8080053"><img alt="P8080053" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52293810593_340bc5552f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">valgust jätkub</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei viitsi mänge. Ma vaatan, kuidas teised inimesed hõivavad ja lahutavad oma meelt arvuti- ja mobiilimängudega ja see on nii kauge maailm. Veel ei viitsi ma intensiivseid strateegia-nõudlikke lauamänge. Uusi mänge ei viitsi ära õppida, sest ma tean, milline pidur ma nende ümber olen. Ja vanu juba õpitud mänge ei viitsi eriti mängida. Mõnd üksikut vahel harva, kui on hästi ilusad inimesed ja hästi ilus mäng. Labürint või, maitea, Carcassone. Ma kasutan Duolingot, aga selle programmi mängustus jätab mind nii külmaks. Natuke <i>streaki </i>püüan hoida, sest õppimisteaduste huvilisena tean, et pausist tagasi tulemine võib olla sisuliselt vaevaline, aga kui <i>streak</i> tahab minna pekisse, sis ta läheb. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel ei püsi mu huvi liiga pikalt sportmängude punktidel. See tähendab, kui ma ise mängin. Kui teised mängivad, siis veel vähem. Siis püsib mu huvi vaevu mängul. Ja ise mängides on nii palju huvitavamat käsil, kui seda on punktid või edumaa. Kui keegi hakkab auditooriumis Kahooti tegema, kaob mul pärast kolmandat küsimust või pärast esikolmikust kadumist kogu entusiasm. Kui keegi tahab mind motiveerida igapäevasele tüütule harjumusele, pole mingite tähekeste või märkide või rekordite püüdmine just kõige parem strateegia.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samal ajal. Mulle meeldib mängida. Ma mängin tihti igasuguseid seltskonna- ja rollimänge. Ma mängin sageli lolli. Mulle meeldivad impromängud ja sõnamängud. Kui mõni argine tegevus on igav aga vajalik, siis ma mängin, et see polegi päris tõsine tegevus, vaid mäng. Ma mängin endamisi koosolekumänge ja kui keegi paneb ette joomismängu, olen ma kohe käpp. Kui inimesed ümberringi võtavad mõnd tegevust üleliia tõsiselt, tõsisemalt veel, kui hingele hea oleks, teen sellest oma peas mängu. Mis sageli tähendab, et ajan olukorra palju keerulisemaks ja žongleerin veel suuremat hulka parameetreid, aga vähemalt on see natuke lõbus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siia juurde ma ikka imestan inimesi, kes arvavad, et tüdinud igavlevaid alamotiveeritud ja pigem kõrvalistest asjadest huvituvaid õppijaid saab kuum-motiveerida, pakkudes õppimiskogemuse juurde disainitud mängu. Me juba sunnime neid, sunnime neid siis lõbutsema ka. See tundub natuke nagu pakkuda pelmeenide juurde hapukoort. Kui sul on kõht tühi ja sa nigunii tahad pelmeene ja sulle maitseb hapukoor, võib see kombo olla sulneim kõigist. Aga kui sa juba jälestad pelmeene või sul on kõht mega täis ja isegi mõte pelmeenidest õõvastab ja ka hapukoor jätab su pigem kuivaks, siis kuidas saab nende koos pakkumine sind isukaks veenda?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aganoh, igavate õppeainete juurde võluvitsa ihaldamine või teiste hea töö võluvitsaks sõimamine on muidugi ka üks hobidest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine teema on need, kes on motivatsiooni kaevandamisel veendunud, et tuleb ära <i>seletada</i>, mis <i>kasu</i> sellest õpitavast asjast on. Ära seletada. Rääkida. Selgitada. Nämmutada. Näägutada ümber õppija. Teha veel rohkem sõnu. Koostada veel tekste ja materjale. Linkida juurde ägedaid värvilisi videosid. Sellest, kuidas see on kasulik, kasutatav, rakenduslik, nõnda praktiline, hästi vajalik, tarviline. Sest teatavasti ei taha keegi teha midagi, mis on ebakasulik ja mitte praktiline. Ja kohe, kui sa suudad näidata lõpuni ära veenda veenda, et see on tegelikult õudselt maru kasulik, siis õppija hakkab rämedalt tahtma seda. Noh. Näiteks kui sa oled väga väga näljane ja sul on <i>vaja </i>õppida vahet tegema peenras kasvaval porgandil ja võilillel. Aga kellel on kunagi päriselt eluliselt vaja ruutvõrrandit lahendada või kirjandusteose ee teemasid? tuvastada? (ma ei tea, mis õppeülesanded on humanitaarteadustes)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Igatahes. Mis ma öelda tahtsin. Mängud on tore, kui ma neid ise endale välja mõtlen ja mida kasutum seda parem.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niisiis siit sujuvalt. Kui kunsti üks eristav tunnus on see, et kunst on kasutu. Siis on palju gümnaasiumi matemaatikast kunst.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52224585808/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7180034"><img alt="P7180034" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52224585808_3b65c5604a_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">pidurdamatu</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hea küll, kui me juba oleme loetlemas teemasid, mis mind ei huvita. Nii huvitav teema, ma tean.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei viitsi meeste lugusid. Ma ei viitsi poliitikat ja sõdu, ei viitsi lahingukirjeldusi ja kaklus-stseene. Ei viitsi neid raamatutes, filmides, sarjades, õpikutes, mulle muidu meeldivate asjade taustalugudes. Muidugi, on olnud meeste loodud ja mehi sisaldavaid lugusid, mis on olnud hiigla toredad. Aga sagedamini on nad täiesti haigutama-ajavad. Selle pärast on ka mu ajaloo-teadmised üleni lünklikud, et seda õppeainet õpetatakse läbi poliitika ja sõja lugude. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ükspäev keegi pakkus välja, et hästi vahva viis, kuidas alustada ajalootunnis teema käsitlemist, on küsida õppija käest: mida <i>sina</i> tahaksid teada teise maailmasõja kohta. Palun, mitte midagi? Kas tohib, et keegi ei räägi mulle teisest maailmasõjast? Ma tahaksin olla vabastatud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Jutuvestmis-podcast Tumedad Tunnid. Jumalik täiesti geniaalne leiutis. Toimetatud ja teostatud üleni professionaalselt. Idee imeline. Aga nii palju meesautoreid. Seega nii palju episoode on mul kuulatud ainult poolikult, sest ma avastan poole pealt, et mul on nii poogen, mis need mehed edasi teevad või kuidas nad selle järgneva minukauge meestevärgi üle elavad. Aga vahel jälle on jumala äge, tahaks täiega teada. Mõni kord on mees kirjutanud mulle huvitava loo, enamasti pigem saavad sellega hakkama naised. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kes tahab mulle soovitada häid mitte-meeste lugusid, siis mul on raamatukogu kaart ja Netflix olemas.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52224843294/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6280017"><img alt="P6280017" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52224843294_1d4b180336_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">nõiduslik</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">On kaks oskust, mida ma olen enda juures harjutanud. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Olla rõõmus, kui keegi teine on rõõmus ilma minuta. See oskus oli mul vahepeal täitsa roostes. Aga on tulnud (tagasi) ja isegi ei pea mõtlema ega sirutama enam. See tähendab olla rõõmus, kui mulle kallis kolleeg läheb teise kohta tööle ja seal on tal nii toredad töökaaslased ja nii äge keskkond. Kuigi ta on seal ilma minuta ja tal on seal, kus ta on ilma minuta, parem. Mul on hea meel. Tal peaks olema parem. See on õige. Või kui keegi satub muuseumisse või linna või filmile, mida mina tahtsin talle tutvustada ja olin alati arvanud, et talle meeldiks. Ja siis talle meeldibki. Aga ta jõudis selleni ilma minuta. Aga talle meeldis. Mul oli õigus. Ja see on rõõm. Või kui ma teen kooki ja sa teed kooki ja talle maitseb sinu kook palju rohkem. See on tore, sest ma tahan, et talle maitseks. Praegu seda kirjutades tundub nii veider mõelda, et see üldse on oskus. Või milline ahne rahutu kiusupunn peaks selleks olema, et mitte niisugust rõõmu tunda. Aga mis teha. Vahel on olnud vaja rumal ka olla.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mu teine oskus on veel uuem. Või veel uuemana ma seda tajun. Kui keegi ütleb, et ta pole üldsegi tuttav mingi asjaga, millega minu arvates on kõik inimesed juba ammu tuttavad. Selle asemel, et öelda: issssandjumal kuidas sa siis</span><span style="font-family: verdana;"> </span><i style="font-family: verdana;">seda<span> </span></i><span style="font-family: verdana;">ei tea! Ütlen ma hoopis: aah kui palju rõõme sul on alles ees! Ja kui see on ilus lähedane inimene, püüan sättida nii, et mina saan seda senikogematut rõõmu talle tuua. Ja kui see ei õnnestu ja keegi teine teeb selle talle ära, siis rõõmustan ikka.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52224570046/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7040019"><img alt="P7040019" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52224570046_8e30900b4d_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">unenäod: püütud</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sügissemester sadas kaela sellise kolinaga, et kukupikali. Trennidega õnneks on aega. Vabu nädalavahetusi tuleb hakata enese käest välja kauplema või kaklema. Sädelev vedel silmalainer on imeline nii silmameigiks kui vale-tedretäppideks. Ägedate vägevate sõprade arv kasvab normaalse tempoga, aga kellegagi lõunale minna või ronimagi ikka pole. Kannan käekella nüüd igapäevaselt (üks pruuni, üks musta rihmaga, olenevalt päeva rõivast), aga unustan mõni hullem päev selle poole vaadatagi. Olen, endalegi üllatuseks, saanud selleks naiseks, kes kannab vahel nii arutult kõrgeid kontsi ja kannab need (vist) välja ka. Kui nüüd mõnel päeval nädalas tubli ka oleks, siis juba otsapidi olekski ju.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis tekitab sinus isu õppida?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Milliseid (rõõmustamise) oskusi sa oled oma elu jooksul omandanud?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-80736551425472901892022-08-18T15:48:00.003+03:002022-08-18T15:48:49.345+03:00on öösel aega tundma saada teineteist<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52294294385/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P8130054"><img alt="P8130054" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52294294385_ccfe387b5e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ohmoonid</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tere tulemast mu blogi lugema. Pole ammu näinud. Kuidas läinud?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen viimasel ajal oma arhiivides sobranud, pildis ja tekstis. Ühtedel ja teistel põhjustel. Ja väga imelik värk. Ma olen nii kaua juba mina olnud. Ma justkui mäletan aega, kui ma vaatasin oma vanu asju ja mõtlesin, et huh hea, et me sellest veidrikust kaugele saime. Aga praegu ma tunnen ta ära. Nii paljude aastate taha tunnen ära. Mäletan selgesti. Kas see on mingi vanaks saanud olemise märk jälle?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veidraid vanainimese võpatusi saan ma viimasel ajal siis, kui hakkame kellegagi lapsepõlve mälestusi heietama ja esialgu need on ikka samad kõigil. Et oled väike ja nunnu ja ei saa ilma asjadest aru. Aga siis mõnel inimesel on varajase lapsepõlve või esimeste kooliaastate nostalgiat mingi Rimi saiakese või kaasaegse kiirtoiduketiga. Või minumeelest ainult paar aastat tagasi kinno jõudnud filmiga. Oota, kui suur me vanusevahe ongi? <br />Me seisime paneelmaja ees oleval mügarlikul asfaldil ja ajasime teise maja lapsi sealt minema. Ja siis vaidlesime, kas saab öelda 'meie maja' kui see on tegelikult, kõikteavad, üldsegi <i>sohvoosi </i>maja!</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nüüd on mõned korrad ette tulnud, et inimesed tunnistavad mulle, kuidas minu kunagi lausutud sõnad on neile igaveseks mällu sööbinud. Õnneks on päris tihti need niisugused kenad asjad, kus ma olen põmst kellelegi andnud loa olla täpselt niisugune, nagu ta tegelt ise olla tahtis. Aga sõnad. Ja, tänatud olgu taevad, piisavalt palju on mu sõnad sööbinud nende mällu, keda ma õpetan. Ja ongi olnud õpetussõnad need, mis on sööbinud ja need olidki neile vajalikud ja aitasid. Sest arvestades, kui jõhker on mu muu mölapidamatus, kui ma juba otsa lahti teen, on ikka vedamine, et kuulajatel vähemalt on filtrid.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lisaks osutub, et mulle on antud supervõime teha hästi valju häält. Sellel puuduvad üldiselt praktilised rakendused. Ma oma tööd tahan teha nii, et ma ei pea vali olema. Aga näiteks niisama suures rahvahulgas hõikumiseks või kontserdi ajal Kadri Voorandile karjuda, et ta on ise nii ilus, sobib päris hästi. Valjusti laulmine, samas, tahab veel kõvasti harjutamist.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52293809476/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7270051"><img alt="P7270051" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52293809476_5f131359b6_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kosmosed</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mul pole sellele põhjalikku kirjanduse ülevaadet toeks tuua, aga mul on tunne. Rollimudelid. Rollimudelid on tähtis osa inimese identiteedi kujunemisel. Keegi, keda vaadata ja mõelda endamisi: 'hmm, ta on natuke nagu mina, aga ta on ühel mulle veel kättesaamatul viisil vägev ja seega ka mina saaksin sel viisil vägev olla, see on võimalik, tulevik mulle tuleb, sest ma olen näinud teda, kes on.' Ja ma tean, et osa inimesed on ühiskondlikele ootustele ja eeskujudele ette räägitud lugudele nii palju immuunsed, et sihukeste asjade olemasolu või puudumine ei saa takistada. Aga mina olen lehviv lilleke. Ja paljud teised inimesed on ka, meeldib mulle uskuda ja märgata. Selle pärast on mul hea meel ära tunda ja inimestega vestelda nende rollimudelitest. Erinevate rollide tarvis. Kelle järgi sa vaatad oma võimalike tulevike võimalikkust. Kui kaua sa pidid teda otsima.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mu kõige viimatisem inspireerivaim selleteemaline vestlus oli teadlase identiteedist. Kujutle, et sa tahad teadlaseks saada, aga sa pole kindel, kas see on võimalik, sest kõik teadlased su ümber on sellised hall-beežid kuivikud sa oled hästi <i>fabulous</i> ja natuke <i>slutty</i>. Khm, seetähendab, harukordselt hingematvalt stiilne ja pigem meeleline ablas miisu. Ja siis, oma kõrgetel kontsadel ja bassirütmi saatel astub su ette <a href="https://i.redd.it/m9clgj71lqp81.gif" target="_blank">dr Frank N. Furter</a>. Ja sa järsku tunned oma tulevikke võimalikena. Jah, saab olla oma kogukonnas tunnustatud ja edukas teadlane ja samuti edukalt magada, kellega tahad. Imeline. Inspireeriv. Innustav.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52224842899/in/photostream/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7170021"><img alt="P7170021" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52224842899_053e05d8de_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">haldjad</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Emajõgi on nii kole. Ma mõtlen, see vesi, mis jões sees voolab. Eriti päikselisel päeval ja kõrgemalt vaadates. Sillalt või mõnest aknast. Niisugune räpanerohelise ja helepruuni vahepealne ebameeldiv toon. Misiganes põhjused tal on olla selline. Loodus ja loomad mootorpaatidel, eksole. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga ma mõtlesin. Mulle meeldib Emajõgi. See on peaaegu niisugune õrnus ja hool, millega ma tema peale mõtlen. Ja mitte selle pärast, et tal oleks ilus vesi. Ma pole sel suvel temas seeski käinud, kui üks öine saunapidu välja arvata. Aga ta on hea, sest tema ümber on head asjad. Tema org ja tänavad meid tema poole veeretamas. Kuidas ta kutsub ja koondab. Kõrged puud kallastel ja samas see vabastav avarus, mis ta saab linna keskele lihtsalt oma kohaloluga kohale tulla. Tublid koprad ja peegelduv päikseloojang. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nüüd on küsimus, kas on veel asju, mis meile meeldivad, millele mõtlemine teeb seest soojaks ja helgeks, aga millele otse keskele peale vaatamine küll seda tunnet ei tekita. Asju, mis ise oma tuumas pole ilusad, aga teevad ilu. Ise polegi tingimata nii head, aga nende ümber on tänu neile hea. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja samas. Kas pole nii, et vaadata jõe sees ühel lõigul voolava vee värvi ja vinguda selle inetuse üle, on mitte näha jõge. Jõgi on kogu see suur süsteem, liikuv lokkav, tema ümber ja seoses. Jõgi see kõik hea, mida ma näen ja ära tunda oskan talle mõeldes. Niiet siis on need asjad, mille otsekeskel on kole, aga ümber kaunis, ka valesti vaadatud tegelikult. </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52294072814/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7260040"><img alt="P7260040" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52294072814_0b501db74f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kohe hakkab paisid saama</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sina arvatavasti tead seda, aga kujutleme korraks, et siia on eksinud keegi uus. Ma ostan kõik oma riided kaltsukast. Ma olen õudselt ahne moeloom ja mul on vähemalt 4 eristuva isiksuse stiilis ja kolme erineva ajastu moesiluetis rõivakomplekte alati garderoobis olemas. Mul on see oskus, mida võiks nimetada kaltsuka talendiks. Ma oskan otsida ja leida. Ma püüan aktiivse ja värskena hoida infot heade poodide osas. Eelistatult seda ka erinevates heades linnades. Mulle meeldib kaltsukate lõhn ja kui meil siin asjad vahepeal rahvatervise huvides kõik kinni olid, igatsesin kaltsukasse rohkem kui peole või kooli.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ükspäev ma selgitasin kellelegi ühe hea väikeasula kaltsuka eripärasid ja see hakkas ruttu kõlama nagu nõiavärk.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sinna kaltsukasse pole mõtet üksi minna. Planeeri endale keegi kaasa. Eelistatult sõber, kes ka tahab kaltsukasse, sest kogu asi võib võtta palju aega ja kui sul on kaasas keegi, kes armastab ainult sind, aga mitte kaltsukaid, võib ta oma kõrvulukustava igavlemisega ära hirmutada kaltsuka-maagia. Sa võid planeerida mineku ühistranspordiga, aga kindlam on leida isiklik sõiduk. Sest keegi ei tea, kui kaua seal läheb ja sinna piirkonda ööseks jäämine, kui päeva viimane (ehk teine) buss on lahkunud, võib olla äärmiselt ebameeldiv. Kindlasti võta kaasa sularaha. Ainult aeg-ajalt kesklinna Humanasse sattununa, võid sa arvata, et sa tead, kuidas kaltsukad käivad. Aga sa eksid. Need salapärased kohad, kus imed saavad aset leida, toimivad ainult sularahaga. Loomulikult pead sa sõiduks planeerima tööpäeva, pead leidma vabastatavad töönädala tunnid ja ringi tõstma argielu kohustused. Sellised poed ei ole pühapäeval avatud. Mis ma öelda tahan - ohvrid. Ohvreid peab olema valmis tooma. Koha peal olles tasub võtta kannatlikult. Võib-olla neil on asjad riidepuude peal. Aga neid riidepuid on torule lükatud vähemalt kaheksa korda tihedamalt, kui mõistlik oleks. Samuti on tõenäoline, et neil on kastid, kuhu on asju asetatud kas volditult või puntrasse ja neile kastidele lähenemise ainus mõistlik strateegia on Kõik Asjad Ühekaupa. Kõik see on füüsiliselt koormav, aga piisava põhjalikkuse juures vaeva väärt. Kanna mugavaid kergesti jalast käivaid jalatseid ja talveperioodil pikki varrukaid või sõrmedeta kindaid. Ruumid on tõenäoliselt kütmata. Asjade hinnad on kujuteldav suurus. See tähendab, et seda heegelrättidesse mähit prouat, keda sa aeg-ajalt hämarate riiulite vahel märkasid, tuleb kohelda äärmise lugupidamisega. Sinu saatus on tema kätes. Hindade määramisel ja suur-ostudele soodustuste arvutamisel kasutab ta sisend-parameetritena kindlasti asjade ruumala ja sädelemist, aga arvutustesse lisanduvad ka sinu arvatav maksevõime ja inimlikkus. Mõni kord tunnevad müüjad rõõmu sellest, kui näevad sind proovikabiinist väljumas mõne selga pandud asjaga ja seda rõõmu võiksid siis neile võimaldada. Legend räägib, et ka see aitab hindade osas saada paremale poolele. Loomulikult pole taolises poes asjad sorteeritud päris õigesti. See tähendab, et kui sul on aega ja samas ihalust millegi vägeva järele, sobra ka vastassoo rõivastes, kangastes ja kardinates. Niisugune avatud meele omamine võib sulle tasuda suuresti. Lisaks on mul paaril korral õnnestunud saada selliste kaltsukate veel külmematesse ja pimedamatesse tagaruumidesse. Kohta, kust asjad on veel välja sorteerimata. Aga sellele ei tasu lootma jääda.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üldiselt on sellised poed kiirmoe absoluutne vastand. Kaupa tuleb sinna juurde väga aeglaselt ja läheb välja veel aeglasemalt. Nii võib kohata päriselt autentseid ligi pool sajandit vanu isendeid, mis on terves ulatuses kandmata ja on oma esimese omaniku surma (või meelemuutuse) järel kõik need aastad just sind oodanud. Mõtle, tõenäoliselt vedeleb praegugi üks su tulevasi lemmik-esemeid mingi endise kolhoosikeskuse laohoone taganurgas nutsu keeratuna tagumisel kõveral stangel. Ja ootab sind.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52224570681/in/dateposted/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6270013"><img alt="P6270013" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52224570681_c1afb58423_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">metsik</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mul on viimased nädalad või koguni kuu olnud hästi tihe intensiivne suveprogramm. Niisugune, kus ma annan terves ulatuses järele kõikidele oma FOMO-le ja lähen Igale Poole. Ignoreerin oma igasuguseid kaebeid teemal magama peaks ka ja raha ei ole.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Käisin rongiga Valgas, et hängida inimestega, kes mingil arusaamatul põhjusel Lätis elavad. Võtsin lühikese akrobaatikakursuse, et kätelseisudele iialgi lähemale saada. Tähistasin 18 aastat ema olemise täitumist küllusliku pidustusega. Sõitsin keset nädalat talina, et pidutseda noorte inimestega mere paistel ja kaotada oma lazertagi süütus. Käisin Peipsi ääres filmivõtetel ekstraks. Jõudsin vaadata tervet kolm filmi Tartuffil. Laristasin folgil ennast puruvaeseks ja tantsisin end õnnelikuks ja arust äragi natukeseks. Praegu on pöialdel sinikad, sest mingid inimesed olid eile nagu: rannavõrkpall! Ja noh kussa pääsed.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lisaks artikli kirjutamine ja esitamine ja õppeaasta algamiseks valmistumine ja loengud ja koolitused ja. Erineval kiirusel erinevate raamatute alustamine, neelamine ja hajameelselt ühest kuhjast teise edasi lükkamine.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nüüd on vaja end slämmi finaaliks lavale kokku võtta ja mu lemmik imelike inimeste suve suursündmusel õhtut juhtida.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kes su rollimudelid on?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui kaua sa juba oled sina ise olnud?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-74995070239569238082022-06-17T00:29:00.005+03:002022-06-17T00:29:58.833+03:00põletame selle silla, kui sinna jõuame<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124620958/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5310177"><img alt="P5310177" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124620958_88175efec8_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hea, et värav kinni sai</td></tr></tbody></table><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis ma kujutan ette.</span><br /><span style="font-family: verdana;"> Introvertidesse kiinduv kaose-deemon. Võtab omaks nende 'ei'-d. Ei lähe peole. Ei vali valjusid mustreid. Ei tee trianglit. Ei kutsu võõraid isuäratavaid külalisi. Kuulab tasa. Kihtide vahel olevaid kihte kuulab. Ja lausub iseendale. Sellest on küll. Sellest peab olema küll. Seda sadamat ma olen nendel tormistel õhtutel otsinud. Ja januneb vahutavate lainete järele. Ja siis saab ka vahutavaid laineid. Saab neid mööda kõnelemistest ja valesti mõistmistest. Seinaga rääkimisest. Saamatutest tahtmistest ja nõudlikust nõutusest saada veel. Rohkem. Enamat. Mitte kunagi küllalt. Meelas maias hingelt hoor kodukitlis kannatamatu. Kuni ise saab end lahti köidetud. Kuni peale pandud loits leebub ja kütkestus katkeb. Või sillad ise põlema lähevad. Sest nad vahel ju lähevad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span><span style="font-family: verdana;"></span></p><p></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Jätkuvalt sel teemal, kuidas ka minu temperament on nõnda inimestele ja tihedale lärmakale mölale orienteeritud. Esiteks taheti ükspäev mult ekstraverdi paberid käest võtta ja kehtetuks tunnistada, sest mulle ei meeldi intensiivne muusika. Kuigi tegelt meeldib. Lihtsalt mitte kõik ja mitte tapeedina. Tapeet võiks siiski enamvähem tasapinnaline liftikõlbulik olla. Aga teine avastus oli mu küsimus sellest, et miks kõik introverdid, keda ma tean, loevad veel vähem kui mina. Ja kui nad peol ei ole ja rühmatrenne ei tee ja niisama tühja loba ei aja, siis mida nad teevad kogu selle ajaga.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja me oleme tagasi mu eelmise nädala(?) mõistmatuse juures. Kas inimesed tõesti teevad nii palju tööd.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52125088045/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5230162"><img alt="P5230162" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52125088045_670eb60c99_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">õiget pidi õhtu</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen tulnud, et anda sulle luba ja õnnistus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sa võid kõrgete kontsadega minna ja oma soengu ehitada enda pealaele. Isegi, kui sa oled meeter kaheksakend ja niigi pikem kõigist kõigist oma inimestest ja kõigist üldse. Ma luban. See on äge. Sa tohid olla suur ja palju ja üle kõigi. See on ilus. See on äge. Sul on minu õnnistus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sa võid paluda kedagi teist oma lapsega tegelema, kui sa tahad vaba aega veeta või niisama molutada. See ei pea olema hädaolukord või kellegi teise õlule lükatav süü või tahe. Ei pea olema traagiline lugu, kuidas sa ei <i>saa </i>oma lapsega koos olla. Sul on lubatud vahepeal sa ise ka olla tahta. See ei tee sinust halba vanemat, kui sa kellegi teise abi vastu võtad või isegi küsid.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sa tohid lugeda kasutuid raamatuid. Sa võid lugeda raamatuid, mis pole maailma kirjandusklassika ega arvukalt arvustatud bestseller populaarteadus. Sul on lubatud lugeda raamatuid, mis ei anna peale lugemisrõõmu mitte tuhkagi. Sa võid lugeda raamatuid uuesti ja üle. Võid lugeda raamatuid, millel pole vähimatki pistmist su erialaga või su müüdavate oskustega. Võid lugeda rumalaid ja lapsikuid raamatuid, halvasti kirjutatud raamatuid ja juhuslikke äraunustatud suvaraamatuid. Ja sa võid jätta raamatuid pooleli.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Katkised juuksed on ka lubatud. Sul ei pea olema terved juukseotsad. Sa pole juuksuri poolt tagaotsitav ja sa pole kohustatud tormama kääride juurde kohe, kui su juukseotsad on katki. See on okei. See on see, mida juuksed vahel teevad. Pole häbiväärne ja pole piinlik ja ei kohusta millekski. Paljudel inimestel on juukseotsad katki. Paljudel väga pikkade juustega inimestel on juukseotsad katki. Ära muretse selle pärast. Sa ei võlgne kellelegi terveid juukseotsi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124828849/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5190144"><img alt="P5190144" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124828849_3ffd25c29f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">pidu!</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma siin vahepeal tagandasin oma juukseid natuke mahedamale pikkusele, sest elu oli juba raske. Nüüd on elu teisiti raske, sest pooled soengud, mida ma olin harjunud tegema, ei tööta enam. Inimesed üha ahhetavad mu ümber, et misasju ma teen, et mul nii pikad juuksed on. Ja lühike vastus on: vahel lihtsalt veab. Aga kui on juba natuke vedanud, siis mingeid asju sa saad teha küll. Kui sa mõtled, et äkki saad oma vedamist veel rohkem rakkesse panna ja juukseid veel pikemaks lasta.<br />- Ära kasuta kuumi tööriistu ja ära blondeeri. Kui sa ilmtingimata pead blondeerima, tee seda salongis.<br />- Kanna juukseid kinnistes punutistes ja ära pese neid iga päev. Patsipunumine on oskus. Keegi ei tule kõhust välja, osates patsi punuda. Kõik õpivad. Näiteks juutuubist. Või minult. Ilusti kinni pandud juukseid ei pea iga päev lahti võtma, uuesti punuma ja kammima.<br />- Kammi kannatlikult. Alusta kammimist otstest ja liigu natukesekaupa ülespoole. Kasuta paindlike piidega harja ja pusapalsamit. Kui kammimine on valus, on juba midagi valesti.</span><br /><span style="font-family: verdana;">- Anna aega. Sentimeeter kuus tundub nagu arutult aeglane, kui see juhtub sinu peas ja hullunult kiire nende pidurdamatute karvikute juures, keda sa näed korra poolaastas.</span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viljandi korterid on välja lõigatud ja linna peale nõelutud maagilisest saladuslikust kangast, olles samal ajal isegi lapitehnikas. Nende eri tubades on eri kõrgusega laed ja põrandad. Toad on omavahel ühendatud pigem ideedega ustest. Uus-portaalidega, kui lubate. Samal ajal, kui korterid ja toadki neis on teineteisest eraldatud seintega, milles on mitmel pool aimata kunagi-uksi, kust kaudu praegu liiguvad ainult segased mõtted ja mõni juhuslik majas uitav vaim. <br />Kui sa sisened majja ja lased välisuksel enda taga kinni vajuda, pöörab linn hääletult end sinu ümber üheksakümmend või miinus üheksakümmend kraadi, kuidas kunagi. Nii et selleks ajaks, kui sa korterisse sisened ja mõnest aknast välja vaatad, ei avane sealt kunagi just see tänav või hoov, mida sa ootasid. See pöörane ümberasumine, mis leiab aset sellal, kui sina viibid hämaras trepikojas ehk vahemaal, ongi põhjus, miks Centrumi juures olev ristmik tundub alati valet pidi. Miks sa peaaegu iga kord oma öömaja otsima minnes end põhjatu järve äärest leiad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124586731/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5190138"><img alt="P5190138" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124586731_3bf000141a_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"> Kuidas kukkusid küll rohtu sinitaeva killukesed?</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen viimasel ajal eriti tüdinud elunõuannetest ja leevendust pakkuvatest lahendustest, mis on oma olemuselt: ole parem. </span><span style="font-family: verdana;">Lihtsalt, ole parem. Sul on probleem? Noh, selle vastu aitab see, kui sa lihtsalt hakkad igapäevaselt kogu aeg olema parem. Eriti tüütab see mind selle pärast, et sageli pole probleemi põhjuseks kellegi mitte piisavalt hea olemine, vaid mingi päriselt suur takistus või halb asi ta elus. Näiteks raha või tervise või muude ressursside puudumine. Ja kõik need nõud on nii üldised, ilma ühegi konkreetse juhise või näpunäiteta. Lihtsalt, püüa rohkem. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Selle nähtuse parim näide on arvatavasti see igiammune suvi, kui ma olin teismeline ja olin kurat-teab-kust endale sügelised saanud. Ma ei teadnud, et need on sügelised, need algasid käsivarrelt, mitte sõrmede vahelt. Kooliarst ja perearst ütlesid, et see on toiduallergia ja mul tuleks ikka jälgida, mida ma söön. Ja muidugi kõigi maailma inimeste nõuanne mitte sügada. Esiteks, kuidas see jälgimine, mida ma söön, käima peaks? Ja teiseks, kolm kuud hiljem, olles üle kere minihaavades, haigusega, mille peamine nimeandev omadus on sügelemine, polnud mitte sügamine või ise parem olemine enam isegi asjad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või kõik need kümned inimesed, kes ütlevad, et erinevad argised valud ja kaebused lähevad ise ära, kui sa hakkad ilusti istuma, oma selga õigesti ja kõhtu sees hoidma. </span><span style="font-family: verdana;">Ja su suhteprobleemid lahenevad, kui sa lihtsalt armastad paremini ja lubad oma mehel mees olla. Ja su igavene häda laste trenni ja huvikooli sõidutamisel lakkab ka, kui sa tuletad endale meelde, et ise said need lapsed ja, taevashoidku, armasta paremini neid lihtsalt. Samuti kaovad kõik terviseprobleemid, kui sa 'liigud rohkem' ja 'toitud paremini.' </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja proovi vaid küsida, kuidas ja mis meetoditel, või vajada selles ka veel abi. Ole parem lihtsalt. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124823519/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4300097"><img alt="P4300097" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124823519_4483bf39f0_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">elu linnas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel olen ma mõelnud sellest, kuidas ema on alati süüdi. Kuidas siis, kui sul on väike laps, käivad kõik inimesed sulle ajudele, et sa pole piisavalt ja teed valesti. Ja kuigi sellest tekib teatav puhkus ükshetk, kui laps juba omaette inimese nägu hakkab tegema, käib osa jama ikka edasi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks vahel arvavad inimesed, et kui mõni mees nõmedalt käitub, siis peaks tema emale ära kaebama. No johha-manna. Mis see ema siia puutub? Või üldse keegi kõrvaline. Ma ei arva isegi, et 3-aastase puhul oleks okei tema emale kaevata. Klaarige omavahel. Aga täiskasvanud mehe puhul? Kui kaua peab üks naine kannatama. Ja siin ei ole mõtet teha argumenti stiilis: ju see ema on ikka süüdi, kui ta pole kasvatanud paremat meest. Okei, aga millal mees ise hakkab valima? Mis sekundist alates siis saavad inimese valikud tema enda omaks. Keegi ei räägi, et peaks nõmeda mehe puhul kaebama selle mehe vanaisale, et see oma tütrest paremat ema ei kasvatanud, kes oleks omakorda selle nõmeda mehe paremini kasvatanud. Sesmõttes, et kui me juba perekondadest põhjusi otsime jne.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Okei, me oleme täna lühikeste lõikude maal jälle, jah. Heaküll.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vaatame järgnevat arutelu: piirkiirusest aeglasemalt sõitvad liiklejad põhjustavad ohtlikke möödasõite. Esiteks ikkagi see lugu, et maksimaalne lubatud kiirus, piiir faking kiirus ja mida see oma olemuselt tähendab. Aga lasta olla. Räägime neist ohtlikest möödasõitudest. Neist, mis väidetavalt on põhjustatud sellest, et keegi sõidab 85-ga 90-sel teelõigul. Onju, see kõlab natuke nagu vägivalla õigustamine? Natuke nagu: lühikesed seelikud põhjustavad inetuid kommentaare. Natuke nagu: miks ta siis läks üksinda öösel koju ja pole vaja oma mehe kallal näägutada, kui sa tahad elada. Justkui ohtlikud möödasõidud ja vägivaldsed mehed oleksid paratamatu loodusnäht, mis lihtsalt on ja igaüks, kes neist lähtudes ei toimi, on ise loll.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Eraldi teema on igasuguste arutlustega, kus selleks 'vältimata loodusnähuks' on koolikiusamine. Küll ei tohi lastele lahedaid nimesid panna ja ei tohi lasta samasoolistel paaridel lapsi kasvatada ja peab igati mitmeti pidevalt tervele müriaadile nõudmistele vastama, sest mUiDu kOoLiS HaKaTaKsE</span><span style="font-family: verdana;"> kiusama. Kiusamise põhjus ei ole imelik nimi. Kiusamine ei tule sellest, et sul on teistsugune perekond. Kiusamine tuleb. Oled valmis? Kiusajatest. Ma tean, šokeeriv.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ohtlikud möödasõidud ei tule sellest, et keegi sõidab maanteel veidi aeglasemalt kui maksimaalne lubatud kiirus. Ohtlikud möödasõidud tulevad ohtlikult mööda sõitmisest. Teeolude ja liiklustihedusega mitte arvestamisest. Inimeste liiga lühikesest ajust, mis ei võimalda normaalset pikivahet hoida. Ma saan aru, et sul on hästi paha selle aeglasema auto taga sõita. Aga see on selle pärast, et sa oled oma ülikalli agressiivse pilguga autoninakese sättinud hästi lähedale selle suure koleda auto pepuaugule. Selle pärast on sul halb. Selle pärast on sul akuutne frustratsioon. Mitte selle pärast, et sa võib-olla jõuad talina 10 minutit planeeritust hiljem. Sest su vaateväli on piiratud ja võõraste autode pepud on koledad. Eriti lähedalt vaadates. Sa võta natuke mahedam vahe sisse ja küll siis näed, kui mõnus hakkab. <br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas peaks oma auto tagaosale kleepima liiklusmärgi stiilis meeldetuletuse: hoia mahedat pepuvahet.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124588596/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5190155"><img alt="P5190155" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124588596_5807a75972_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">sõidetud</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Enamik asju, kui nad on räpased, on nad seda selle pärast, et neid on katsutud ja kasutatud. Näiteks saapad või ukselingid. Kraanikausid. Riided. Uued ja kasutamata asjad on puutumata puhtad ja kasutatud on määrit. <br />Aga. Tolm. Mõtle korraks tolmu peale. Kõik need kasutamata seisnud asjad. Puutumata segamata näperdamata asjad, mis on, on tolmused. Kuidas asjad lihtsalt istuvad eraldi kasutult ja lähevad täiesti omapead kõrvalise abita täiesti enese algatusel ise räpaseks. Või kuidas on häbiasi, kui asi, mis peaks olema rohkesti kasutuses ja sellest rohkest kasutusest lausa särama, on hoopis tolmune. Näiteks trenažöör. Näiteks hambaniidi karp. Näiteks kaveri klahvid.<br />Nii oota see tahtis kuhugi välja jõuda. Ahjaa. Keegi kiitleb, et ta sai endale midagi uut, midagi kasutamata. Saad küsida üle: kas sa mõtled siis - tolmuse?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com26tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-72426450424298365932022-06-05T22:49:00.001+03:002022-06-05T22:49:35.482+03:00loe mulle sõnad peale<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124823104/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4300090"><img alt="P4300090" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124823104_c48306c7c5_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">vahel on vaja ainult õige filter üles leida</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">See polnud valetamine see oli lihtsalt <i>fanfiction </i>tema enda kohta. Väljamõeldud muinasjutt, kus tema on soodsas valguses peategelane. See oli looming. Fantaasia. Ta meeldib endale nõnda palju, et ta on tahtnud enesest luua enneolematuid imelisi lugusid. Lase tal jutustada, kas pole tore seiklus. Nii vahvasti välja mõeldud, mõned kohad on ehk veidi ebaloogilised, aga sest pole midagi. Ššš, ära nüüd riku etteastet oma uskmatusega ära. Pole olemas lugu, mida ei teeks paremaks mõni liialdus, siin või seal. Kooskõlalisus polegi nii oluline. Oluline on see <i>tunne</i>, mille see sulle annab. See emotsioon. Elamus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegelikult ta muidugi viskas su kingitud asja esimesel õhtul välja. Aga kas pole tore ka mõelda, et see läks huvitaval kombel rongis kaduma või et sissemurdmine või üleujutus. Äge! Võimas. Liigutav koguni.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegelikult ta lihtsalt munes õige liikuma hakkamise aja maha. Aga kas pole põnev kujutleda, kuidas bussijuht nägi küll peeglist teda bussi järele juoooksmas, ja siis ikkagi sõitis, õela sarvilise muha-haha saatel, kiusu pärast peatusest tervelt kolm minutit varem minema. </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52123558717/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5090113"><img alt="P5090113" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52123558717_25df48cf80_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kss-kss</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb. Ehk kuidas mitte minna liiga palju kaasa teiste poolt öelduga. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mu väiksem kass Mustikas vahel tuleb kööki, ronib riiulite peale ja karjub. See kõlab nagu kurvad hädaldavad karjed. Aga reeglina ei ole tal midagi häda. Ta lihtsalt teavitab, et ta on tulnud, ta on nüüd siin ja et talle võib pai teha või temaga suhelda. Tal pole midagi häda. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viid juba rääkida oskavale lapsele kingituse. Ta hakkab viis minutit pärast selle üle rõõmustamist pidama ettekannet teemal: hoopis teise inimese toodud hoopis kallim kingitus ja üldsegi hoopis suurem kingitus, mis saaks ja võiks ju olla. See ei tähenda, et laps on sihilikult lugupidamatu sinu või su toodu suhtes. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegeled oma asjadega ja siis hakkab keegi kõrvaline inimene sinu lähedal mölisema. Ja näib, et teemadel, mis teda ei peaks üldse puudutama. Nagu näiteks sinu riietus või see, mis sul taldrikus on või muu generaal-hala. Aga kui sa veidi selle peale mõtled, on täiesti võimalik, et ta ei taha tegelikult midagi <i>öelda</i>. Kõige selle suhtes pole tarvis midagi <i>teha</i>. Ta ei oota vastust või muutust oma näilise pöördumisega. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Istud rahulikult juhuslikus köögis, tegeled oma asjadega ja ruumi astub ema. Sinu ema või selles köögis valitsev ema, pole oluline. Ema hakkab rääkima, mida süüa on. Mis külmkapis on ja mida tehtud on. Mida teha saaks. Mis variandid on saadaval. Mille järele ta võib poodi minna, mida tegelikult saaks sügavkülmast või keldrist tuua. Aga sa ei pea sööma, tegema otsuseid neis valikutes või isegi kuidagi kaasa arutlema. Sa pead aru saama. See on lihtsalt see hääl, mida ta teeb.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span><span style="font-family: verdana;"></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52125084270/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5190127"><img alt="P5190127" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52125084270_d7e5db1266_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ainult mõningane heitumine</td></tr></tbody></table><p></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Me kogu aeg vaatame olendeid ja kuidas nad on ja jutustame neile juurde, et ju need olemised on kasulikud olnud mingil ajal ja ehk praegugi. Ja selle pärast nad on sellistena meiega ja siiamaani välja. Selle pärast nad on oma eksistentsis edukad ja vaadeldavad. Et lindudel on suled ja kassipojad on nunnud, naat hakkab vara laiutama ja puudelt pudenevad sügisel lehed.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga sama kehtib ju meie kohta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mul oli öösel mu suurem kass kaisus. Voodis. Teki peal, soe raske mütak, külg minu külje kõrval. Vahel nurr, aga põhiliselt soe. Kompaktne fokuseeritud. Ja ma mõtlesin, et meie ka ju. Inimesed on arenenud taolisteks, et nad armastavad kasse. Ja see armastus ja poolehoid kasside vastu, see kassidega koos eksisteerimine on olnud inimestele nõnda kasulik. Nii paljud neist kassi-inimestest on millegipärast olnud piisavalt kaua elus, et anda oma kasse armastavad omadused ja jutustada lood edasi oma järglastele. Ja me näeme, et see oli hea. Kusagil hämaral eel-ajal lebab oma koopas või onnikeses minu eelkäija, kass vastu külge ja ärkab ka järgmisel hommikul. Ärkab nägema veel üht päeva, ilmale tooma veel üht tugevat tütart, jaksama veel üht nüri koosolekut ja kahvatut kolmapäeva.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52125086195/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5190143"><img alt="P5190143" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52125086195_d27ed4d1cc_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">nii. nüüd. ma tahan, et igaüks leiab endale paarilise</td></tr></tbody></table>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen vahepeal jälle imestanud omaette, kuidas inimesed oma elusid elavad. Ja kui erinevad nad on.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks üritasin aru saada, kas see on normaalne ja ülimalt levinud või hoopis haruldane ja peagimööduv nähtus, et mul on kogu aeg võimalik ja kohati vajalik kulutada rohkem kui mulle raha sisse tuleb. Sest majas on mitu asja, mis tahaksid remonti või ümberehitust või kaasajastamist. Aias on jätkuvalt, pärast kõiki neid aastaid, mahavõtmist ootavaid ehitisi ja puudu aiatööriistu ja niisama molutamise taristut. Mul on pidevalt kasvav soovinimekiri kodumasinatest ja eritellimusmööblist ja napakatest muusikainstrumentidest. Mu auto vajab keretöid umbes enese kolmekordse ostuhinna ulatuses ja nii edasi. Ma ei kujuta isegi väga hästi ette seda summat, mille ulatuses mul on ideid ja vajadust kulutusteks. Või aega, mis võtaks kõigi nende planeerimiseks ja teostamiseks, kui raha olekski.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samal ajal, kui eksisteerib inimesi, kellel jääb raha üle. Kellel pole eriti väga ideid, mida selle kõigega peale hakata. Muidugi, osa inimesi said oma elamise sissemakse oma vanematelt või juba varem tehtud investeeringu pealt. Või oma elamise puhtamuidu. Paljudel inimestel vist ei ole üle 0.7 hobi ja needki on küllalt madalate kuludega. Kas järeldus on see, et mu tahtmine olla igalpool kõiksugune isuka ringitormav sahmerdis, saab igavesti olema takistuseks mu suurele rikkusele? Teeks ma ainult tööd ja ei vahiks ühegi teise sihi poole, oleks mulgi rahauputus? Aga mis elu see oleks?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine on see, et kui palju peab inimene tööd tegema. Kas on nii, et kui keegi tahab olla oma erialal või valdkonnas kasvõi napilt keskpäranegi, peab ta loobuma ja loobuma. Mitte lõbutsema, mitte molutama, mitte ringi vahtima ja tühja ringi pullima. Vaid töötama töötama töötama. Tulemused tulevad ainult loobumiste arvelt. Ainult erinevate ümberringi ahvatlevate kõrvalteede armutu surmamine viib suurte tegudeni?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124619608/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5280167"><img alt="P5280167" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124619608_d4fefbd15c_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">harilik õmblusõhtu vaade</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samas tuleb siiski mitte käesoleva üle ka liiga palju vinguda, sest juba mu tänane õhtu on rämedalt sulnis. Ma vedelen diivanil ja mul on kass kõrval. Ta oli mul süles, aga kuidagi voolas tasapisi nurrudes (ja vahel ohates) mulle kõrvale. Ma joon punast veini eriti tillukesest vanaema kristallpitsist, sest ma ei viitsind kapist klaasi otsida ja see kuidagi tundubki õigem. Kuulan Pärdi albumit Wherever I Go, mis on üks mu lemmik sorti Pärtidest. Palju pause ja sobivalt mõtlik. Elutuba on mattunud hunnikutesse. Siin on hunnik neid riideid, milledele ma õmblesin taskud nüüd just hiljutiste õmblemistalgute käigus. Siin on hunnik neid riideid, mis mu viimatisel kodust ära olemise kottidest välja tuli valada, et midagi leida või pessu panna. Siin on hunnik kangaid, mida ma kaalusin ühe uue seeliku värvliks. Ja see uus seelik, mis ootab taskuid ja triikimist. Hunnik voodipesu, mis on külalistest jäänud. Ja hunnik puhast pesu, mis ma õuest tuppa tõin. Lisaks pisikesed kuhjakesed seletamata kola. Katkise pandlaga vöökott, riideribad, niidipusad, kaltsukast toodud raamatud, kapi minemist ootav teeserviis, laest alla võetud võrkkiik. Kastid eri sorti kangajääkidega, kusjuures kangad kastides on mitte volditud vaid sobratavas pusas.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muus osas on tavaline. Suvi tuleb mühinal. Õppeaasta lõpetamine leegitseb ja tibusid loetakse. Ma olen taastanud oma 'hommikukohvid päiksevannis' rituaali, mis küll praegu saab vaid vabadel päevadel aset leida. Loen ilmade leebumise puhul veel aeglasemaid mõtlikumaid asju. Magan lahtise aknaga (kuigi, räägitakse, noore naisega pidavat parem olema) ja üha kasvatan ja tükati tasun siis unevõlgu. Olen äraootaval seisukohal, et mis mulle siis hea maitseb ja alustan ja lõpetan umbes 5 toitumiskava päevas. Joon liiga palju veini ja tantsin liiga vähe. Tahaks teise ja ülejärgmise metsa sisse ära, kuigi meilid ja kalender. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span><span style="font-family: verdana;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52124821624/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4300076"><img alt="P4300076" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52124821624_866f49ebcf_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ehita ise kratt<br />(*3 tilka verd <i>not inluded</i>)</td></tr></tbody></table></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mitu hobi sul on ja mida nad teevad su rahakotile ja karjäärile?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas su igapäev teiseneb, kui suvi tuleb?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-15305218084298518142022-04-24T22:11:00.000+03:002022-04-24T22:11:33.770+03:00back on one's bullshit<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Eks on igasugu käesoleva elu ülevaatlikult iseloomustamise meetodeid. Mida sa teed koju saabudes esimese asjana. Kellega sa käid. Kuhu su raha kaob. Mis mured sul on. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma täna räägin oma muredest ja küll siis näed (või küll ma ise pärast loen), kuidas mul sellega on, oli või üldse.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52025941027/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4230059"><img alt="P4230059" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52025941027_8894c750d8_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">öö tuleb lõõtsutades õõtsutades puusi</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma oskan täpselt nii vähe programmeerida, et see ajab mind närvi ja takistab edenemist. Et kui ma küsin kelleltki nõu või guugeldan oma ideed, läheb mul pakutud lahenduste mõistmiseks pool ajumahtu ragistamist. See on väga tüütu ja väsitav. Aga kuna ma tahan, et see poleks päris nii, pean ma seda rasket tööd tegema. Et iialgi parem saaks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma pean õhtuti kell 10 voodisse minema. Seejuures kaine peaga ja raamatu, mitte ekraani saatel. Sest ma ärkan kell seitse. Ma võiksin ka kell 11 või misiganes kuidastahes voodisse kakerdada, aga selle tagajärg on alati see, et mul on halb. Halb tööd teha või halb ärgata. Igasugune äng kükib äraootavalt nurga taga ja ainult ootab, et mul oleks natukenegi und puudu, et siis mulle turja karata. See on tegelikult üleni ebaaus, sest mulle kogu aeg tundub, et teised inimesed ei pea nii palju magama ja seega nad saavad kogu selle ekstra ajaga teha igasugu asju. Näiteks mõnuga ajusid ragistada programmeerimisülesannete kallal. Või pärasttööd lipsu natuke lahti lasta ja viskiklaasi taga piipu pahvides ülbitseda, kui stressirohke on nende puhas hästitasuv kontoritöö. Ma võiksin ka kell 9 ärgata, nagu mu aju arvab, et õige on. Sest ta ajab mu ka pärast 4-tunnist und punkt kell 9 üles, sest ooo! hommik o o. Aga siis ma ei näeks oma Ainusündinud Poega umbes kunagi ja temaga koos hommikune linnaränd on üks mu hädise elu kauneist rõõmudest. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samal ajal muidugi on tõsi see, et narkootikumid on kallid ja kogunev unevõlg on tehniliselt tasuta ajukahjustus. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mul on nii palju raamatuid pooleli ja järjekorras ootamas. Osa on käsiraamatud ja osa populaarteadus. Enamik on ilukirjandus. Hakkasin seda aknast alla üpand saja-aastast lugema, et saaks enne teatrietenduse nägemist loetud, aga etendus jäi ära ja no võta näpust. Siis üks järjekordne T</span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">okarczuk pakkus end Lutsust mulle kaasa, aga seal olid vahel sõda ja vägivald, niiet ma kolisin ta uneraamatute hulgast päevaraamatute kuhja. Raamatut 'Kus laulavad langustid' keegi jumala võõras internetis soovitas ja ma alustasin inglise keeles. Siis sain aru, et ma ei pea tegema ka oma vaba-aja-elu raskeks ja ostsin ikkagi eestikeelse. Miks ostsin ja ei laenutanud - ma sain kohe aru, et see on niisugune magus raamat, mida ma võin tahta pikalt mugida ja uuesti kohti sellest lahti teha. Niiet praegu on see uneraamat, samal ajal, kui Heinsaare Ööpäevik veel alles pooleli on.</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Ma lõpetasin oma õue üleni niitmise ära mitu aastat tagasi. Eelmine suvi hankisin endale vikati (luisata jätkuvalt ei mõista), millega ma aeg-ajalt kohmakalt siin-seal sahminud olen. Sel varakevadel sain teada, et ma siiski peaksin niitma. Vähemalt korra aastas kogu seda platsi. Kui ma tahan toda lilleniitu ja seda va liigirikkust, putumutukaid ja puha. Ma olin nii kaua nii rumal. Mõtlesin, et lilled tulevad ise. Aga tulid nõgesed ja ohakad. Ja siis ma olin segadus. Et kus mu paradiis. Miks küll miks saatus oh julm. Ise tehes oma aeda valesti. Nüüd tuleb mõni päev end kokku võtta, termosesse väike joogike võibolla sõbradki ja see igavene kulu kokku rehitseda ja kordki õigesti teha. Aga kust see aeg. Millal see jaks. Oh vaene mina.</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Mul on nii kõrini autoga linna sõitmisest. Põhiliselt sest nad on linnaserva üles kaevanud ja iga kord, kui ma roolis olles ummikus istuma pean, on mul hästi loll olla. Mitte et mind ajavad närvi teetööd või teised liiklejad. Mul on lihtsalt kahju endast, et ma nii loll olen ja oma suure suitseva plekist persega kitsastesse kohtadesse ukerdama tulnud olen. Seega ühistransport, millest ainumõeldav on rong. Sest bussid on jätkuv põrgu ja üha enam põrgu, mida rohkem suve poole. Ja ka bussid on hommikul ummikus ja see loksumine ja madalhaisev põrin on veel rõvedam kui iseroolis ummikut tiksuda. Rongisõit lahendab ka mu liiga väheste sammude häda, mis vahepeal juba päris muret tegema hakkas. Samas nõuab see kodust startimist punktipealt ja limiteerib mu rändude võimalikud kellaajad üsna napilt käputäieks.</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen pikalt püüdnud lahendada oma hommikusöögiprobleemi ja vist olen leidnud praegu töötava lahenduse. Probleem on selles, et hommikul peab sööma, aga hommikul ei taha teha otsuseid ja mõelda. Sest tahaks rahulikult võtta ja molutada. Seega sama hommikusöök iga päev. Samas on vaja, et hommikusöök kestaks korralikult. Näiteks kui kell 7.15 süüa, siis on, hea hommikusöögi korral, kell 12 täiesti okei lõunatada. Kui süüa mingit kerget jura, hakkab kell kümme juba uus meeleheide peale. Vahepeal oli mu lahendus kana, uba, aedvili. Aga ma ikka ei leidnud sellist kanade allikat, mille suhtes ma oleksin nii usaldav ja rahulik, et teda muretult elustiilina iga päev manustada. Pealegi, liha on kallis. Praegu on lahendus täistera kaerahelbed, puuvili, külmutet mari. Proovisin eri helbesegusid ka, aga need ei maitse mulle ja see tekitas valikute rohkuse ja keetmisaja varieerumise ja asjad, milleta mu elu on juba piisavalt keeruline. </span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Seoses hommikutega on veel see häda, et harjumused. Teadliku harjumuste ehitajana olen sidunud oma tegevused kokku. Näiteks käib õhtuse rituaali juurde hommikuks riiete valmis sättimine ja hommikusöögi kõrvale Duolingo. Osa harjumusi on nii automaagiliseks juba muutunud, et ma ei mäletagi, et ma need asjad tehtuks saan tänu korraga juhtuvale loomulikule harjumuste jadale. Niisiis kohe, kui ma muudan ära mingi osa oma rutiinist, ükskõik kas enesest tüdimusest või teiste inimestega teisiti olemise rõõmust, on tähtsad asjad tegemata ja ma avastan selle arutult hilja. Näiteks ei tee ma Duolingot üldiselt kellegagi koos hommikust süües. Või seesama häda, et kui ma peaksin saama oma päevase liikumisannuse kätte pendelrände osana, aga kui ma käin autoga, siis pole neid samme kusagilt enam võtta.</span></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52025942007/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4220049"><img alt="P4220049" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52025942007_f9299eaf9c_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ainult sina ja mina, beibi</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kulmumure on jällegi lahendatud. Mul kulmud, vaata, ei kasva. Kasvavad mõned hõredad pikad hele-heledad karvakesed. Nende värvimine on täiesti tühi vaev, sest nad on jätkuvalt hõredalt ja hädised. Ainus viis selle koha peale kulm saada, kus eluga toime tulevad hästi kohastunud linnainimesed oma normaalseid kulme kannavad, on kulmud nahale maalida. Niisiis vaatasin oma eelarvet ja planeerisin mõned kuud ette ja kannatasin takka järele ja olen nüüd kulmutätoveeringuga lohe. Jätkuvalt ei viitsi end meikida, aga kulmud sela'al kulmuvad konsta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tuleme korraks tagasi selle juurde, kuidas sotsiaalmeedia on maru tervistkahjustav. Kuidas me end teistega võrdleme, enestele aru andmata, et need 'teised' on ainult kujuteldav väljamõeldud kureeritud voog laigitavat ühekülgset edevust. Kuid siiski. Ükspäev ma olin tervelt mingi... pooleks tunniks rivist väljas (pool tundi on väga pikk aeg, minu jaoks), sest ma olin tutvunud ägeda inimesega ja ma vaatasin seepeale internetist ta pilte. Ja ta oli nii äge. Nii äge, et valus hakkas. Teinud nii ägedaid asju ja käinud kohtades ja kogenud ja olnud ja jõudnud. Ja sa ei fabritseeri seda kõike. Kogu aastatepikkust ajalugu lahe olemist. Seega pidin end mitmete meetoditega lohutama ja veenma, et ma ei ole täielik narts ja eks ole minuski paar imetlusväärset tahku.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga samas üks teine päev pidin ma tegema lootusetust kurbusest ja enesehaletsusest keset päeva kolmetunnise uinaku, sest ma olin Muumitrolli lugenud ja hakkasin äkitselt tundma, et ma võib-olla <i>arvan</i>, et ma olen Väike My, aga ma olen Muumitroll. Ma kujutlen ja ihalen olema keegi röögatult vaba ja spontaanne, loominguline ja agressiivselt julge seiklushimuline ja põikpäiselt elujanune sõltuv eikellestki. Aga ma olen arg, kurvameelne ja kiindun oma südant ohtu seades üha jäägitult kättesaamatutesse introvertidesse. Ja seega vaene mina.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niiet võibolla on kirjaoskus see, mis meid kurvaks teeb?</span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52027017168/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4200033"><img alt="P4200033" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52027017168_6996bf16c7_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">vaata vesi<br /><br /></td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Täna on pühapäev.</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Täna ma magasin, palju torust tuli. Siis tegin eilase ahjukartuli ja kikerherne-tomati-koore kastme soojaks. Leidsin kontsiku kurkigi. Ja tegin kohvi presskannuga. Sõin, tegin Duolingot. Siis molutasin. Siin ja seal. Lasin kasse tuppa ja õue. Tassisin elutoast voodipesu tagasi õigetesse kohtadesse. Natuke tegin koristamise nägu. Kammisin juukseid. Siis astusin läbi vihma raudteejaama poole ja sõitsin linna. Hüppasin peatus varem maha, sest mulle tundus, et geograafia. Võtsin ligumärja linnaratta, tee pealt poest pirukat ja smuutit ja ronima. Nägin oma ronimissõpru, aga nemad olid juba lahkumas. Otsustasin end sellest mitte häirida lasta, arutasime uue nädala ronimisplaane ja. Siis ronisin. Nagu pikema pausi järel ikka - jaks on läinud, võhma pole ollagi ja kõrgusekartus on tagasi. Aga ma korra juba tean. Varemgi otsast alanud. Läheb üle. Kõik läheb üle. Tund aega pusisin siin-seal, hüppasin korraks saunast ja duši alt läbi ja koduteele. Avastasin sobilikul ajal väljuva bussi ja peaaegu isegi suutsin mitte terve tee iiveldada. Kodus võtsin kõik märjad riided seljast, mähkisin end pehmetesse koduhilpudesse ja tegin eilaste makaronide juurde väikese vokilaadse. Kalakastet sai natu palju, aga süüa kõlbas. Panin pesu pesema. Vaatasin süües lõpuni ühe õuduskomöödia, mida kolleeg oli soovitanud. Jõin lahustuvat kohvi. Siis molutasin internetis. Lugesin siit-sealt, mis värk selle filmiga olema pidi. Õpetasin endale Notioni kasutamist. Lasin kasse tuppa ja õue ja uuesti tuppa. Mõtlesin kodustest ülesannetest ja seoses sellega küürisin praeahju ukse traatharjaga puhtaks. Korra 10 aasta jooksul ju võiks? Imestasin köögis elavate sipelgate üle. Lugesin õppematerjale. Joonistasin konspekti lugemise kõrvale erinevaid skeeme ja valemite selgitusi, et aru saada, kas ma loen või lasen silmadega üle sõnade ja mõtlen omi mõtteid. Nüüd blogin ja mõtlen, et peaks pildid üles laadima ja veel pool tundi lugema, muidu on homme pekis. Võinoh, homme on nigunii pekis, aga vb siis äkki umbes poole tunni ulatuses mitte nii väga.</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;"></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Ja mida peavad mu vanad silmad nägema. Kell on jälle ö.</span></span></p><div><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;"></span></span><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/52027496875/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4200014"><img alt="P4200014" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/52027496875_6ee5ca79d1_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">suskab pilliroogu plastikust seinte kaunistuseks ja kujutleb, et udune silmapiiritu kallas</td></tr></tbody></table><br /><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;"></span></span></div>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Mis su käesolevat eluperioodi iseloomustav murede loetelu on?</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Mille järgi sa otsustad, kas raamat laenutada või osta?</span></span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-18632484363945761322022-04-10T22:21:00.001+03:002022-04-10T22:21:12.451+03:00"I have your disease in me now."<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51898052112/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="R1-06459-028A"><img alt="R1-06459-028A" height="540" src="https://live.staticflickr.com/65535/51898052112_62161c4665_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ammuse filmi pealt ilmunud lilleke</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Leidsin kusagilt (tasuta) raamatuid sobrades David Lynchi kirjutatud raamatukese. Selle lugemine kuidagi sattus samale perioodile, kui ma temaga paari intervjuud ka nägin ja pidasin tõsist plaani Twin Peaksi maratoni õigepea ette võtta. Mis omakorda oli üldse hädatarvilik selleks, et ma saaksin Laura Palmeri päevikut lugema hakata. Sest ilma sarja värskelt üle vaatamata ei saa seda mitte.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Igatahes.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma hakkasin üht Lynchi mõtet edasi mõtlema. Seda mõtet, kuidas ta ideedega suhestub. Kuidas ta neid otsib ja leiab ja püüab. Ja kuidas ta saab neisse armuda. See on päris kasulik asi, mida meeles pidada, kui üritada mõnest Lynchi (filmi)tekstist aru saada. Et ta suhestub ideedega, mitte alati sündmuste, inimeste, asjade, muu kilakolaga, nagu pealiskaudne lugemine võiks anda. Võinoh.. kas just pealiskaudne. Sa loe sealt välja, mis sa loed, kustiganes tegelt. Aga et saab nii ka mõelda. Et ideed just.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja siit igasugustesse armumistesse. Inimestesse või ideedesse. Osa inimesi armuvad hästi harva. Peaaegu üldse mitte. Või armuvad rohkem kui paar korda, aga iga kord nõnda kergelt. Samas on inimesi, kes armuvad iga kord täisleekides ülekere kogu oma hinnnge sellesse köites. Ükskõik kas ideedesse või inimestesse. Ja sama üle saamisega. Mõni kord valutad ja põed, hoiad end öösi üleval ja satud mitmesugustesse loomepalavikesse mõne inimese või idee pärast. Ja vahel on see täiesti möödas juba, ammu võiks olla üle saanud, aga hing ikka igatseb. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või näiteks need inimesed, kes hakkavad väsinuna või purjus peaga oma eksidele või erinevatele isuäratavatele uus-tuttavatele kirjutama. Väga sarnane sellega, kuidas mõned inimesed on terved eluead haavatud ühest ideest, mis nad kunagi said ja mida nad tahaksid nii edasi, millega nad nii tahaksid ühist tulevikku, aga see, lits, ei anna kätte. Ja ega siis polegi ju muud, kui purjus peaga tema pärast ahastada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lisaks. On need inimesed, kes saavad korraga olla armunud ühesse. Ja need, kellel võib samal ajal sama olulisena peas või südames olla mitu. Monogaamia on muidugi tore ja nii edasi, aga kumba sorti inimestega sulle meeldiks rohkem aega veeta? Nendega, kellel saab korraga olla ainult üks peas/südames. Või nendega, kellel võib olla mitu. Ja muidugi <i>rebound</i>. Miski/keegi erutav ja põnev, mille haardesse või meelevalda end heita, kui eelmine ei taha muidu üldse üle minna.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51995873995/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P4010019"><img alt="P4010019" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51995873995_6ed41cd263_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tibulind</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen ka tähele pannud, et iga kord, kui ma olen alustanud või proovinud midagi täiesti mulle mitteomast ja enneolematut, olen ma enne seda hästi kaua kurb olnud. Või kuidagi... täitmata? Ja uue tegemine kogemine, uus mõte tõmbab sellest nagu välja. Ravib terveks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Võiks muidugi olla selle kohta sõna. Kellessegi või millessegi armunud olemisest terveks saamine. Isegi, kui see pole päriselt armunud. Lihtsalt veids sisse võetud. Mõnevõrra seotud. Kui keegi või miski asub su peas ringe tegema ja teeb ja teeb ja siis ühel päeval sa näed teda uues valguses. Teises kontekstis. Ja puff! vabadus! Klirinal puruneb illusioon ja sa oled terve. Üle saanud. Köidikutest lahti. Ravitud. Ideedega on lihtne, räägid kellelegi sellest ideest ja ta peegeldab seda sulle tagasi ja juba kuuled, kui loll see tegelt on. Või kui ei peegelda, siis esitab hea küsimuse ja idee asetub uude mitte enam nii ilustavasse valgusesse. Mõne ideega on see, et paned kirja ja siis loed ja oledki tast lahti. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Inimestest sisse võetud olemisest on ka vahel lihtne toibuda. Mõni kord piisab sellest, kui nad suu avavad. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Elu väikelinnas. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üks mu statistikaga paremini kursis sõbranna ütles, et Elvas elab rohkem vanainimesi kui Peipsiääre vallas. Ma ei mäleta, kas see oli suhtarvu poolest. Automaadis ei olnud viiekaid jälle. Iga pinsipäev on seal põhjalik saba. Kõik pihu peale. Ei midagi masinate hooleks. Hea, et kümneseidki sain. Turuplatsi peal müüdi uusi sätendavaid plastikust ehteid ja pehmemast plastikust torusalle. Ise püsti pandud letis. Sisseehitatud lettides istusid vanaprouad ja võtsid bussi oodates(?) päikest. Pidasin kingsepaga maha pika sisuka vestluse headest kaasaegsetest jalatsitest ja rõivamoest üldse. Lubas 23 euro eest mu 10-sendistele kontsadele panna mittelibisevad tallad. Efkti mõttes heledad. Kiitis mu 7-aastaseid Aipisid. Imestas, et need nii hästi tehtud on.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kasvuhoones on kurbus. Soe ja mullalõhnaline, aga kurb. Kunagi tulevikus on seal keskpeenra hooletussejäetuse koha peal kohvilaud ja kaks tooli. Võib-olla lühter.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51995391453/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3200009"><img alt="P3200009" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51995391453_7a21aa851f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">väravavaht</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen mõelnud, mille poole inimesed sihivad. Janunevad. Mille suunas üha siblivad. Ja et kas me saame inimesed või inimesed koos nende käsil oleva eluperioodiga jagada kahte. Sest alati, kui tekib lihtsustatud binaarsuse kiusatus, siis ma arvan, et peaks ju. Ühed inimesed janunevad seotuse järele. Ja teised autonoomia, iseolemise, eraldatuse järele. Seotuks oma tulevase partneri või ostetava kodu või tähtajatu töölepinguga. Lahku ja iseeraldi olevaks oma vanematest, väikelastest, tüütust kollektiivist või sandistavast vaesusest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel olen mõnes oma kõrg-taiplikus tagantjärele tarkuses mõistnud, miks ma inimesi ei mõista. Sest ma arvan, et nad tahavad autonoomiat, kui nad teevad parasjagu kõik, et olla seotud. Või vastupidi. Kuigi ma tavaliselt pigem arvan, et inimesed tahavad olla lahti ja vabad ja ise. Niiet enamasti siiski ühesuunalised vääritimõistmised.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma mäletan üht hetke oma teisme-east, kus ma vaatlesin kaastundega mingeid vanu inimesi (arvatavasti siis inimesi nende 30ndates) ja arutlesin, kuidas mina saaksin oma elu nii elada, et ma alati noor olen. Või alati noortega hängin. Sest noored teavad. Vanad on lahti ühendatud, juhmid, teadmatuses ja eksinud. Pimedad iseendile. Noored on ainsad, kelle eksistents on nõnda terav ja täpne, just õigesti pakiline ja leegitsev. Oo noorus. Seejuures, eksole, mõistmata, et see on noorus, mis sellise pealetükkiva selguse tunde annab.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Väike kõrvalepõige. Ma olen ikka õigeks pidanud inimestele öelda, kui nad minu arvates midagi hästi või ilusti teinud on. Muude sooritustega ka, aga eriti riietega. Hea seelik, äge käekott, tore kombinesoon, küünelakk sobimas kokku habeme või sokkidega, õiget värvi kingapaelad. Seega ma tunnen ära ja hindan neid inimesi, kes mulle tulevad juurde ja mu rõivastust kiidavad. Ja osa kiidusõnu on mõnes mõttes justkui suurema kaaluga. Näiteks ükspäev kiitis haigla garderoobitädi mu seelikut. See pidi olema hea tädi, kes oskab hästi hea seeliku ära tunda ja selle kohta öelda. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga. Mulle hakkas tunduma, et ma annan endale lisapunkte oma rõivastuse või ehete eest, kui seda tuleb tunnustama noor inimene. Ja samuti tundub, et mul ei sobi noorele inimesele ütlema minna, et ta rõivastus äge on. Sest sel pole tema jaoks kaalu. Ma pole talle mingi ütleja. Ta teab isegi, et ta on äge. See on ilmne. Igasugused kõrvalised halvastiriietuvad provvad lihtsalt vaadaku ja <strike>õppigu </strike>kadestagu.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teiselt poolt jällegi. Sõnavara. Korduvalt on ette tulnud, et ma omast arust räägin jumala normaalselt täiesti harilike sõnadega vatran tühja ja mõni noor inimene asub otsejoones ahhetama ja ohhetama, et ma taolisi sõnu lausun. Mitte et ta aru poleks saanud. Muidugi nad teavad sõnu. Sõnad on tussu. Kõik teavad sõnu. Aga nad ei ütle neid. Need pole argises ringluses. Ja minul on argises ringluses hulk mõnusaid sõnu, millega ma saan soovi korral kergekäeliselt asju teha. Mõtteid ritta ja ideid pähe.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja see on toredalt värskendav. Võib-olla mu siluett on 20 aastat ajast maas ja ma keeeeldun kandmast värvilisi NB tossusid ja ma ei tea kunagi, mis see õige ja vale koht oli juuste lahku kammimiseks. Aga mul jutt jookseb. Või siis teine variant - ma peaksin rohkem noorte humanitaaridega aega veetma ja olema selles osakonnas ka õiglaselt paika pandud.</span></p><p style="text-align: center;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p>
<blockquote class="instagram-media" data-instgrm-captioned="" data-instgrm-permalink="https://www.instagram.com/p/CbiRQPFNaaC/?utm_source=ig_embed&utm_campaign=loading" data-instgrm-version="14" style="background: rgb(255, 255, 255); border-radius: 3px; border: 0px; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.5) 0px 0px 1px 0px, rgba(0, 0, 0, 0.15) 0px 1px 10px 0px; margin: 1px; max-width: 540px; min-width: 326px; padding: 0px; width: calc(100% - 2px);"><div style="padding: 16px;"> <a href="https://www.instagram.com/p/CbiRQPFNaaC/?utm_source=ig_embed&utm_campaign=loading" style="background: rgb(255, 255, 255); line-height: 0; padding: 0px; text-align: center; text-decoration: none; width: 100%;" target="_blank"> <div style="align-items: center; display: flex; flex-direction: row;"> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 50%; flex-grow: 0; height: 40px; margin-right: 14px; width: 40px;"></div> <div style="display: flex; flex-direction: column; flex-grow: 1; justify-content: center;"> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 4px; flex-grow: 0; height: 14px; margin-bottom: 6px; width: 100px;"></div> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 4px; flex-grow: 0; height: 14px; width: 60px;"></div></div></div><div style="padding: 19% 0px;"></div> <div style="display: block; height: 50px; margin: 0px auto 12px; width: 50px;"><svg height="50px" version="1.1" viewbox="0 0 60 60" width="50px" xmlns:xlink="https://www.w3.org/1999/xlink" xmlns="https://www.w3.org/2000/svg"><g fill-rule="evenodd" fill="none" stroke-width="1" stroke="none"><g fill="#000000" transform="translate(-511.000000, -20.000000)"><g><path d="M556.869,30.41 C554.814,30.41 553.148,32.076 553.148,34.131 C553.148,36.186 554.814,37.852 556.869,37.852 C558.924,37.852 560.59,36.186 560.59,34.131 C560.59,32.076 558.924,30.41 556.869,30.41 M541,60.657 C535.114,60.657 530.342,55.887 530.342,50 C530.342,44.114 535.114,39.342 541,39.342 C546.887,39.342 551.658,44.114 551.658,50 C551.658,55.887 546.887,60.657 541,60.657 M541,33.886 C532.1,33.886 524.886,41.1 524.886,50 C524.886,58.899 532.1,66.113 541,66.113 C549.9,66.113 557.115,58.899 557.115,50 C557.115,41.1 549.9,33.886 541,33.886 M565.378,62.101 C565.244,65.022 564.756,66.606 564.346,67.663 C563.803,69.06 563.154,70.057 562.106,71.106 C561.058,72.155 560.06,72.803 558.662,73.347 C557.607,73.757 556.021,74.244 553.102,74.378 C549.944,74.521 548.997,74.552 541,74.552 C533.003,74.552 532.056,74.521 528.898,74.378 C525.979,74.244 524.393,73.757 523.338,73.347 C521.94,72.803 520.942,72.155 519.894,71.106 C518.846,70.057 518.197,69.06 517.654,67.663 C517.244,66.606 516.755,65.022 516.623,62.101 C516.479,58.943 516.448,57.996 516.448,50 C516.448,42.003 516.479,41.056 516.623,37.899 C516.755,34.978 517.244,33.391 517.654,32.338 C518.197,30.938 518.846,29.942 519.894,28.894 C520.942,27.846 521.94,27.196 523.338,26.654 C524.393,26.244 525.979,25.756 528.898,25.623 C532.057,25.479 533.004,25.448 541,25.448 C548.997,25.448 549.943,25.479 553.102,25.623 C556.021,25.756 557.607,26.244 558.662,26.654 C560.06,27.196 561.058,27.846 562.106,28.894 C563.154,29.942 563.803,30.938 564.346,32.338 C564.756,33.391 565.244,34.978 565.378,37.899 C565.522,41.056 565.552,42.003 565.552,50 C565.552,57.996 565.522,58.943 565.378,62.101 M570.82,37.631 C570.674,34.438 570.167,32.258 569.425,30.349 C568.659,28.377 567.633,26.702 565.965,25.035 C564.297,23.368 562.623,22.342 560.652,21.575 C558.743,20.834 556.562,20.326 553.369,20.18 C550.169,20.033 549.148,20 541,20 C532.853,20 531.831,20.033 528.631,20.18 C525.438,20.326 523.257,20.834 521.349,21.575 C519.376,22.342 517.703,23.368 516.035,25.035 C514.368,26.702 513.342,28.377 512.574,30.349 C511.834,32.258 511.326,34.438 511.181,37.631 C511.035,40.831 511,41.851 511,50 C511,58.147 511.035,59.17 511.181,62.369 C511.326,65.562 511.834,67.743 512.574,69.651 C513.342,71.625 514.368,73.296 516.035,74.965 C517.703,76.634 519.376,77.658 521.349,78.425 C523.257,79.167 525.438,79.673 528.631,79.82 C531.831,79.965 532.853,80.001 541,80.001 C549.148,80.001 550.169,79.965 553.369,79.82 C556.562,79.673 558.743,79.167 560.652,78.425 C562.623,77.658 564.297,76.634 565.965,74.965 C567.633,73.296 568.659,71.625 569.425,69.651 C570.167,67.743 570.674,65.562 570.82,62.369 C570.966,59.17 571,58.147 571,50 C571,41.851 570.966,40.831 570.82,37.631"></path></g></g></g></svg></div><div style="padding-top: 8px;"> <div style="color: #3897f0; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 14px; font-style: normal; font-weight: 550; line-height: 18px;">View this post on Instagram</div></div><div style="padding: 12.5% 0px;"></div> <div style="align-items: center; display: flex; flex-direction: row; margin-bottom: 14px;"><div> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 50%; height: 12.5px; transform: translateX(0px) translateY(7px); width: 12.5px;"></div> <div style="background-color: #f4f4f4; flex-grow: 0; height: 12.5px; margin-left: 2px; margin-right: 14px; transform: rotate(-45deg) translateX(3px) translateY(1px); width: 12.5px;"></div> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 50%; height: 12.5px; transform: translateX(9px) translateY(-18px); width: 12.5px;"></div></div><div style="margin-left: 8px;"> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 50%; flex-grow: 0; height: 20px; width: 20px;"></div> <div style="border-bottom: 2px solid transparent; border-left: 6px solid rgb(244, 244, 244); border-top: 2px solid transparent; height: 0px; transform: translateX(16px) translateY(-4px) rotate(30deg); width: 0px;"></div></div><div style="margin-left: auto;"> <div style="border-right: 8px solid transparent; border-top: 8px solid rgb(244, 244, 244); transform: translateY(16px); width: 0px;"></div> <div style="background-color: #f4f4f4; flex-grow: 0; height: 12px; transform: translateY(-4px); width: 16px;"></div> <div style="border-left: 8px solid transparent; border-top: 8px solid rgb(244, 244, 244); height: 0px; transform: translateY(-4px) translateX(8px); width: 0px;"></div></div></div> <div style="display: flex; flex-direction: column; flex-grow: 1; justify-content: center; margin-bottom: 24px;"> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 4px; flex-grow: 0; height: 14px; margin-bottom: 6px; width: 224px;"></div> <div style="background-color: #f4f4f4; border-radius: 4px; flex-grow: 0; height: 14px; width: 144px;"></div></div></a><p style="color: #c9c8cd; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 17px; margin-bottom: 0px; margin-top: 8px; overflow: hidden; padding: 8px 0px 7px; text-align: center; text-overflow: ellipsis; white-space: nowrap;"><a href="https://www.instagram.com/p/CbiRQPFNaaC/?utm_source=ig_embed&utm_campaign=loading" style="color: #c9c8cd; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 14px; font-style: normal; font-weight: normal; line-height: 17px; text-decoration: none;" target="_blank">A post shared by murca (@m_murca)</a></p></div></blockquote> <script async="" src="//www.instagram.com/embed.js"></script>
<p style="text-align: center;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muidu see elu, mis ma neil päevil elan, väärib vist ka ühes täheldamist. On kevad ja seega õpetamist on mahedalt. Täpselt napilt veel nii palju, et toidab hinge ära. Saan seda päris klassiruumis teha ja on rõõm. Tantsutrennides pole sada aastat käinud, sest tunniplaan ja sellega seotud iganädalased tähtajad on jubedalt jalus. Ja ju ma siis nii väga ei taha ka. Natuke on selline vankrilt maha kukkumise tunne. Kõik on ees ära läinud ja mis ma ikka punnitan. Käin akrojoogas ja see on tore. Õpetan endale Pythonis andmeanalüüsi tegemist, sest tundub kasulik. Või siis just teen oma elu asjatult piinarikkaks, kui ma võiksin lihtsalt teha asju R-is ja mitte endale uusi kannatusi ligi tõmmata. Ja sel mu kombel enesele ise raskusi kaela tõmmata võivad ka olla huvitavad põhjused, millesse ma pole raatsind süübida. Päris elus sünnipäeva planeerin, see tuleb suur imeline mitu päeva vältav külastusfestival igasuguste ilusate inimestega. Duolingos õpin saksa keelt, sest seda ma natuke olen osanud kunagi. Õppimise poolest on käsil keeletehnoloogiate semester ja ma tõesti ei oska enam endale ära põhjendada, miks ma need valikud nii tegin. Kusagil kujuteldavas tulevikus on üks moment, kus ma istun maha ja mõtlen selle üle. Üldse ma kujutlen pidevalt, et tuleb hetk mõelda, aga tegelikult need hetked on hoopis võtuks. Ise tuleb ainult kass peale.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kassid jällegi on mul ilusad ja paid. Kui ma vahepeal mitu päeva linnas litutan, avastan ikka, et niihea nii hea on mõelda siis, et kassid ja garderoob kodus ootavad.</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-24542831575062518112022-02-19T18:36:00.001+02:002022-02-19T18:36:55.454+02:00tahtmine ja saamine ja eelkevade mõtted<span style="font-family: verdana; text-align: justify;">Nonoh, me siis oleme tagasi siin... Tore näha. Kuidas käsi jne</span><div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51890363965/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1180009"><img alt="P1180009" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51890363965_e8d90f9b41_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">õhtu jõuab</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Ma olen mõelnud sellest, kuidas me saame teada, mida teised inimesed mõtlevad ja tahavad. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üldine reegel on neilt küsida ja siis kuulata, mida nad lausuvad. Või vahel mõne käest ei peagi küsima. Ta ise ütleb, täiesti omal algatusel teeb juttu. Pead lihtsalt oma kõrva lahti keerama ja saadki teada. Kuidas sa tead, kas keegi tahab sinuga seksida või kas talle maitsevad mereannid või mida ta arvas nähtud teatrietendusest. Kuula, mis ta sulle oma sõnadega ütleb selle kohta ja küsi aga küsi. Suud on kõigil peas. Sõnad selged. Las kõlada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine on muidugi see, et sõnad on teatavasti tussu. Mõnel puhul on nii, et ta võib hommikust õhtuteni välja lausuda igasugu asju, aga kui tema teod ja valikud tema sõnadega üht rütmi astuma ei saa, siis mis vahet seal on. Siis see võib-olla pole see, mida ta tahab või tähtsaks peab. Siis see on lihtsalt see hääl, mida ta teeb. Oo nii tahaks mitmekesiselt süüa ja hea muusika ja targad inimesed (väga sapioseksuaal, nii vau) on nõnda hingelähedane... kõneleb ta, woltides Skyplussi hommikusaate saatel järjekordset burgeriburgerit. Või avaldab armastust või arvamust ja samal ajal, täiesti häirimatult, sind muuseas pussitades. Niiet mis neist sõnadest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või isegi mitte tingimata pahad valelikud inimesed, kes sind ja end eksitavalt üht tehes teist lausuvad. Praktilistes rakendustes, käitumist ennustada püüdes, oma plaanidega põimumaks on samuti sõnadest tähtsamaid asju. Tahab siis tahab, teab, teadku pealegi, tunneb või mõtleb või midaiganes. Aga kas teeb, valib, otsustab, läheb, võtab, maksab.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51888746497/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1180014"><img alt="P1180014" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51888746497_825681c7aa_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kui sa hängid mingite inimestega ja siis nad hakkavad omavahel ja sa pead lihtsalt seal kõrval kuidagi...</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Väga korraliku regulaarsusega saabuvad mu ette inimesed, kes tahavad, et ma lahendaksin oma uurimisküsimusi, küsides. Otse vahetult küsides inimeste käest, mis neil häda on ja miks nad ei tee nii, nagu nad võiksid teha ja lastes ise neil öelda, mida nad tegelikult tahavad ja vajavad. Või kui mitte otse vahetult küsida, sest korda kakssada korra aastas, siis äkki küsimustikuga? Või äkki koostaks küsimustiku. Saadaks mingi küsimustiku laiali. Paneks kõik küsimused ja küll inimesed vastavad ja siis me saamegi teada. Mhmh.</span></p><p></p><ul style="text-align: left;"><li style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Miks ma jätsin selle e-kursuse pooleli? Õäöm.. .. ma ei viitsinud enam.</span></li><li style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Miks ma tellisin jälle burgerit? Sest ma tahtsin. Sest ma arutlesin järgnevalt: mmm burger mm</span></li><li style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Miks ma ei alustanud selle raamatu lugemist? Ee.. raske öelda. Ma ei teagi. Aga ma arvatavasti päris kindlasti uuel nädalal ju alustan, ausõna.</span></li></ul><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja mida ma oleksin vajanud, et ma poleks jätnud pooleli kursust, tellinud burksi või ignonud head raamatut? Midagi. See lihtsalt läks nii.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja nüüd paneme nende vastuste põhjal kokku parema lahenduse. Nüüd, kui me teame, <i>miks </i>inimesed teevad neid asju, me saame paremini teha ja neid suunata tegema teisi valikuid.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tahtmiste kuulamiste ja edasiandmistega on keeruline. Ja kui veel vaadata, kuidas kõik emotsioonid takkaotsa, puhta pidu ju.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks see lapselik pettumus ja vimm, mis saabub, kui sa võimaldad kellelegi, midagi, mida ta ise ütles, et ta tahab ja siis ta järsku enam ei tahagi. Näiteks istud üksi selles konsultatsioonitunnis, mille järele nõnda karjuv vajadus oli. Näiteks monteerisid terve ööpäeva õppevideot, millel on ka kahe aasta pärast täpselt kaks laiki. Näiteks vaatad, kuidas ta näpib ennastunustavalt telefoni kontserdil, kuhu ta tulla tahtis. Näiteks leiad selle kauaigatsetud kalli vidina tolmu seest diivani tagant.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja muidugi see jõuetu viha ja raev kui keegi tuleb mulle ütlema, et ta teab minust paremini, mida mina tahan.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Eks isegi on oma tahtmiste sõnastamise vaev. Vahel on nii, et ma tahan üht asja, üht eesmärki täidetuks, üht nägemust ilmale. Aga ainus, mida ma oskan oma tahtest nimetada, on strateegia. Teekonna, kuidas sinna saab, mitte lõpppunkti. Lähenemise, mis varem on töötanud. Midagi tuttavat ja usaldusväärset. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegelikult tahan vaheldust või midagi uut, aga oskan ainult öelda: ma tahan kõndida.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Võib-olla aitaksid paljud asjad seda meeleolu leevendada, aga ma oskan ainult öelda: ma tahan magada.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51888747362/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1210024"><img alt="P1210024" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51888747362_b7f2b6ca68_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">põrkasin korra Küproselt läbi ja sain aru, et sealsed kassid ei tule, kui neile kss-kss öelda. neile meeldib see torus huultega musihääl rohkem. see kass on hästi õiget värvi</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen vahel mõelnud sellest arutelust, et teatavaid kultuuri (või ka teadust?) edendavaid rahalisi toetusi on maru raske saada. Ja oletusest, et lõpuks saavatd toetusi ikka need, kes kellegagi on maganud. Ja need lood võivad olla lõbusad fantaasiad või inetu pettumuskibestumus või märk koledast korruptsioonist. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">See pole oluline. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lihtsalt, kui edasi fantaseerida. Kujutle, et sa saad mõne neist toetustest, mida pidavat ainult need saama, kes kellegagi on maganud. Sa pead kohe </span><span style="font-family: verdana;">mõtlema järele, kellega magamine sulle selle tõi. Ja pidama plaani, et sa nendega jätkaks magamist. Kuni järgmise vooruni vähemasti. Samuti, kui see magamine nõnda palju efekti omas, arvatavasti peaks omama mõju ka mittemagamine. Või kujutle, et sa pole kellegi uuega hakanud magama ja järsku, ootamatult: toetus! Kas see peaks tähendama, et sa jätsid kellegagi magamata. Või et sa oled seni maganud õigete inimestega, aga keegi teine jättis nendega magamata ja seega neile kavatsetud toetus justkui vabanes sinu kasuks. Või hoopis niipidi, et keegi näeb oma kellegi kolmandaga magamist justkui juhtumas suuresti tänu sinule ja sina saad seeläbi toetust. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samuti tekitab kogu taoline arutlemine küsimuse sellest, kas ja mil määral tasub oma tuttavaid inimesi kokku (magama) suunata. Kas see võib tuua kaasa toetuse või toetusest ilmajäämise. Ja kellele. Kuidas energiad ja vägi liigub. Voodite vahel ja taotlusvoorust taotlusvooru.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üks luuletaja rääkis, et ta pole kunagi saanud üht toetust, mida ta on järjepidevalt küsinud ja mul tekkis kohe hasart: huvitav, kas mina saaks. Ja mida <i>see </i>siis tähendaks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51889718111/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P2110086"><img alt="P2110086" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51889718111_09e9eb5b1b_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viljandi <3</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Praegu on parim aeg, tegelikult viimane aeg, olla tujust ära. Mossitada ja põssutada. Vinguda ja ilma ignoreerida. Sest kohe tuleb kevad. Ja, ma ei tea, kuidas sinul on, aga mina kardan kevadet käest lasta. Kohe esimesest päikselisest päevast natuke muretsen, et kas ma olen piisavalt kohal ja hindan seda igikorduvat enneolematut imet ammendava ahhetamise saatel. Kas ma teen seda kõike kõike!, mis ma tahan kevadel teha. Kissitan piisavalt palju päikesesse ja silman, kui sinililled hakkavad tulema ja näen selle ka ära, kui nad on tulnud. Nuusutan tuult ja paitan pajutibusid. Sest oo kevad oo. Ja suvega sama. Kõik see kohal ja vaba, tegutsev ja muretu, mis ma suvel tahan olla. Ses üürikeses suves, mis mulle on antud, kuigi ma pole kindel, kas ma olen ta ära teeninud. Tahan ta tervenisti vastu võtta. Endasse ja omaks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niisiis iga kord, kui ma kevadel või suvel tujutu olen ja toas teki sees vastik tahan olla, olen ma eriti eriti süüdi ja tänamatu. Sest pidin ju. Sest tahan ju.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga praegu ei ole kevad. Praegu on see arutu pask, mis on veel vähemalt kuu aega ja see on sõgedalt pikk aeg. Aga piisavalt pikk aeg, et veel mitmel puhul süütundeta mossitada. Hea meelega halvas tujus olla. Õigustatult turtsuda. Väk väk väkk. Vastik ilm. Paha tuju. Nõmedad päevad. Kole taevas. Fuh.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Käisin korra vahepeal jälle slämmil ja läks üllatavalt hästi. Alguses tundus küll, et läheb ühtlaselt pekisse, nagu nad viimased korrad mul kippunud on. Aga sain finaali ja puha. Nüüd on vaja Prima Vista ajaks end uuesti vormi ja vb värskeid tekstegi juurde treida.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muus osas on kuidagi nii harilik ja üldse mitte nii hull lugu, et sugugi blogida ei võiks. Selles mõttes, et kui on hästi hästi hea, siis ei taha blogida, sest hea on midagi haaratult tehes või kellegagi koos olles ja nende asjade käigus blogimine pole tehtav. Ja kui on hästi hästi halb, siis ei taha blogida, sest on häbi ja mu kurbus on nii labaselt inetu, et kellelegi pole seda solki vaja. Aga praegu on juba mõnda aega olnud nii täiesti okei, et ma üldse ei saa aru, miks ma ei blogi. Sest natuke peab ikka nõme olema, et kirja tahaks panna? Või on see mu seesamunegi viimase aja ahnus, mis mul on. Et tahaks. Tahaks kõike. Korraga. Läbisegi. Palju. Tahaks trenni ja tahaks lugeda ja tahaks õppida ja harjutada, tahaks kodu kujundada ja kõndida ja sõita ja uusi asju ja vanu uuesti ja oskusi ja inimesi ja tutvusi ja. Tahaks teatrisse, kontserdile, kinno, pittu. Tantsida ja ronida ja keerelda... Ja see kõigejanu võimaldab tegelikult teha ainult neid asju, mis on teadlikult kalendrisse kirja pandud. Sest mida kirjas ei ole, selle asemele trügivad robinal kõiksugused asjad, mida kõike veel võiks ju teha ja näha ja katsuda ja maitsta ja avastada ja proovida.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegin täna artišoki pastat kukeseentega. Artišokid on võõrad mulle. Oleks pidanud rohkem lehti ära kakkuma ikka. Ja puljongikuubiku pealt lugema, et seal on sool <i>enne </i>kõigele soola lisamist. Aga muidu tore. Isegi suutsin enda keelamist ja manitsemist vaigistada ja päriselt valget veini osta selle toidu jaoks. Muidu ma alati vingun, et kallis ja tervet pudelit pole ju vaja ja niu niu.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui ma nüüd pesu pesema panen ja juukseid värvin, tunnikese koduste ülesannete peale kulutan ja vähemalt ühe raamatu enne uinumist lahti teen, siis juba ongi peaaegu kõik nädalavahetuse linnukesed kirjas. Ja õue lähen. Homme. Fotokaga. Jeesh.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51889717376/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P2110080"><img alt="P2110080" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51889717376_cee69da802_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tead seda lugu eidest ja taadist, kellel oli lambanahkne kasukas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis sa oled tähele pannud inimeste ja enda tahtmiste mõistmise kohta? Mis seda lihtsamaks teeb?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas sa kevadet ootad?</span></p></div>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-30224896660761488132021-12-30T21:45:00.003+02:002021-12-30T21:45:38.908+02:00mittetäielik loetelu (taas)avastusi<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51788000423/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC050200"><img alt="PC050200" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51788000423_48e3e54188_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ilu koormad</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Tegelt peaks sagedamini blogima, et oleks rohkemini kirjas, kuidas parasjagu on. Seoses sellega. Otsustasin, et hea viis üles täheldada, kuidas parasjagu on, on panna kirja, millised arusaamad ja teadmised viimasel ajal on laekunud. Mis tõsiasjad on järsku (jälle) mu jaoks <a href="https://www.youtube.com/watch?v=tlBh82TFn0Q"><i>brand new information</i></a>.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Inimesed tahavad lapsi saada. Ise tahavadki. Ükskõik kui kaua ma olen kedagi tundnud, kes pole ükskõik kui iialgi väljendanud poole sõnagagi, et pesakond kubeme-pudemeid on tema tulevikukaartides, tatsub ta ülehomme nurga tagant välja, kakskoma kolm lokkispäist blondi lapsukest istumas heledas stuudio-elutoas kesk lavastatud heteromuinasjuttu. Eriti tõsi on see inimeste kohta, kellel on aus haridus ja põnev töö ja äge partner ja ilus ihu. Aga samas, ega palju variante ei ole, mida peale hakata taolise lotovõidu puhul. Nagu raha ja ajagagi - mida muud sellega teha, kui ära raisata. Mina seejuures lausun endale (ja kui nad ise kaebavad, siis neile), et see kõik läheb mööda ja ajastan oma lapsevabad patused ettepanekud nende vastavale nädalale või kümnendile.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Membo on parem kui CleanKitchen, kui sa oskad tegelt süüa teha, omad köögikaalu ja tahad eelkõige värsket toitu süüa. Ideede puudus, mida CleanKitchen leevendab, pole nii pakiline. Eriti, kui saab guuglisse lihtsalt heita küsimuse, mida teha muskaatkõrvitsast või liiga hingematvalt ilusast fraktaalkapsast. Sest värske on hea. Ja tegelt ma olen alati jätnud kõik need suhted katki, mis toovad mulle kolm nädalat järjest mädand sibulat ukse taha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kaks eri pesakonna isast kassi ei saa sõpradeks. Isegi, kui üks neist on teisest palju noorem. Kassid, kes on sõbrad ei ole peamine tööülesanne ja etteantud roll perekonnas neile, niiet pole tegelt hullu. Ainult see on veidi ebamugav, kui nad teineteist mööda elamist möirates taga ajavad ja selle käigus küüsipidi minusse kinni jäävad. Viiekilose hüppesse tõukava kassi tagaküüned kintsu sees on väga halb feng shui.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aknerohud on hea. Mul sai eelmine retsept mõnda aega tagasi otsa ja ma ei tahtnud erakliinikule maksta, niisiis ootasin mitu kuud, et oma arsti soodsamatel tingimustel näha. Ja jõudsin ära oodata (sest mis muud valikut mul) ja sain uued rohud peale. Nüüd tuleb ainult nädalake vast veel kohanemisaega ja kõrvalmõjusid ja hakkab olema. Tulevik tuleb. Tead, kui hea on nägu pesta ja tunda, kuidas üheski kohas ei jää käe alla paistetuse ja põletiku valusat tukset? Et terve nägu on lihtsalt nahk. Või vaadata end peeglist ja mitte tunda kõikehaaravat tungi oma sihverplaat veriseks kratsida? Nojah, arvatavasti tead.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui palju kodus olla, siis on hea palju kodus olla. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui keegi tahab sulle raha anda, siis ütle talle: jah, palun.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Täiskohaga töö ja teadustegemise kohustuse kõrvalt 27 ainepunkti sisukaid õppeaineid semestris on natuke liiga palju ainepunkte semestris. Kuigi samas, ilmselgelt kusagilt need punktid peavad ju tulema ja ma saan tõhusama tempo saatel targemaks, kui keegi mind iga nädal selgete tähtaegadega tagant torgib. Huvitav, et ma ennast nõnda tempokalt ei nüpelda kirjutama. 'Eiei, ma ei saa veel voodisse minna, ma pean täna selle meetodite osa valmis saama, sest mul on homme hommikul iseendaga kokku lepitud tähtaeg'?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja loomulikult taaskord see sulnis tähelepanek, et ühe instituudi all saab 18 tundi semestris anda tubli B ja teise instituudi all 70+ tundi vaevu C.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui ma väga tahan, siis ma olen eneseregulatsiooni jumalanna. Võtan vastu otsuse või eesmärgi ja siis teengi seda, kuigi raske või takistused. Näiteks Toggliga arvestust pidada 4 kuud töö- ja muuülesannete ajakulu üle või heita voodisse igale tööpäevale eelneval õhtul piisavalt vara, ärgata enamikel hommikutel enne Kristust ja Koitu, pidada kinni tähtaegadest, ... </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Põhjendamatult pikad juuksed, paistab, on mitmetes rakendustes sarnased afrojuustele. Näiteks saab neid hoida tsiviliseerituna ja vähe hoolt vajavana, punudes neisse igasugu keerukaid vigureid ja siis jättes unarusse nii umbes terveks nädalaks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Erinevad kirjalikult mõtlemise tegevused võimaldavad mul välja mõelda, mida ma mõtlen. Mitte alati garanteeritult, aga ikka rohkem kui pooltel kordadel - panen kirja ja saangi teada, kuidas sellega on. Eriti tõhusad on igasugused nimekirjad. Mis praegu hästi sujub, mille peale raha kulutamine mul mõttes on olnud, mida ma ootan sellelt peolt, mis ennustusi ma oskan teha tuleva vestluse kohta, millisest tunnusest alates peaks hakkama andmestikku puhastama, mis takistas mul eelmine nädal end hästi tundmast.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Harjumus, mis toetas mu fotograafiahobi, on unaruses, sest ma ei käi läbi enam nende inimestega, kellel oli see harjumus. Ma olen pendeldanud nagu nõiutud paadimees kahe linnakese vahel ja pole jõudnud ei metsa ei kolkaküladesse. Ja seega pole vaadanud ilma peale nõnda avatult imestavalt, et kaamerat välja kakkuda. Ja piltidega, tuleb välja, on nõndamoodi, et kui sa neid ei tee, siis sul neid ei teki ka. Hämmastav, ma tean.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nendest seltskondades, kus ma väga väga püüan head muljet jätta, ütlen ma kuus korda minutis midagi sobimatut, segan vahele igale teisele vestlusele ja jään oma õõnsate ideedega vestlusringi servale piinlikult rippuma. Seltskonnad, kus mul on karjuvalt pohhui või kusagilt põhjendamatust kohast õngitsetud arusaamatu üleolevus, pudeneb mu huulilt vaid hästi-artikuleeritud kuldmune. Ja jätkuvalt imestan, et ma üldse täiskasvanueas uusi sõpru leian. Või noh, üldse, iial.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui liiga sageli tekib olukord, et pole aega süüa, sest päev on tigedalt täis tuubitud kohti ja kohustusi, aga söömata olemine teeb kurjaks, siis jälle smuuti. Puuviljad ja külmutet marjad säilivad okeilt, neid saab kontori kappi valmis osta ja mõni valgupulber või muu 'super' toit sekka ja ongi mõne minutiga paariks tunniks jälle okei. Sest komm esialgse nälja peletamiseks on viga, mida ma ikka veel vahel teen ja iga kord kahetsen.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51787758971/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC300215"><img alt="PC300215" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51787758971_c758e53d4a_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kirjutus.laud</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kõhutantsu tund toetab postitantsu, aga ainult natuke. Ronimistrenn toetab postitantsu märkimisväärselt. Pilates toetab kõhutantsu ja postitantsu. Ronimist toetab see minimaalselt, võib-olla pikemas perspektiivis painduvust ja seeläbi, aga painduvus ei ole see, mis mind ronimas tagasi hoiab. Ballett toetaks kõhutantsu ja võib-olla postitantsu ka natuke, aga ma üldse ei leia endale sobivat balletitundi. Moodsat jazzihõngulist poptantsu pole saanud teha juba jupp aega, kuigi see oleks hea nii võhmale kui igasugusele liikuvusele, mida on igas tunnis vaja. Paaristantsu ära õppimise järgmised võimalikud strateegiad on rahvatants kas kusagil päris ringitunnina või tantsuklubi üritused. Arvestades, et päris tantsutunnina on mul kõige kindlamini koht olemas mõnes memmede rühmas, jääb mul paaristants arvatavasti lähiaastatel omandamata. Tegelt võib moodsa jazzhõngulise poptantsu asmel ka Zumbas käia, aga ma ei talu enamiku zumbaõpetajate temperamenti, seega raske. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Selleks, et üheski ettevõetud ihulises harrastuses kusagilegi edeneda, on tarvis neid teha vähemalt kaks korda nädalas. Mis tähendab minusuguse apla huvide loetelu juures, tervet nädalat tulvil loobumisi. Olulisus-järjestamist. Mõistmist ja tunnistamist, et kõike ei saa. Kui saab kõiki trenne, ei saa ühtegi teist asja. Kui hetkekski tahta ühtegi teist, peab trennist loobuma.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen hakanud enesel kahtlustama aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Aga iga kord, kui ma sellele pikemalt mõtlen, otsustan, et see pole üldse nii hull ja tegelikult üldsegi on see arvatavasti sooritusärevus ja see samunegi keskkond, elu, internet, infoühiskond, mis on fookuslage ja säbelev konsta. Kui ma oleksin leebe lambakarjus ennemuistsel a'al metsade ja aasade vahel, poleks mul ühtegi neist nähtudest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nii okei, täna tuleb mõnda aega siiski sellele kodutööle pühendada, sest muidu ma olen viimasel õhtul kurb. Ajab end diivanilt püsti. Oiei mul on kohvi ju vaja, mu viimasest kohvist on möödas... tunde!!!1! Läheb kööki kohvi tegema. Paneb nõud masinasse. Peseb kraanikausi. Vaatab mõtlikult lauda. Uitab tagasi tuppa. Ahjaa, ma tahtsin koduseid ülesandeid teha ja kohv jaa. Peseb kohvikannu puhtaks. Viib komposti välja. Paneb kohvi käima. Nii okei jess ma saan varsti hakata kodutööd tegema.. mida need riided siin hunnikus teevad?! Need tuleb otsemaid õigesse kohta voltida, kuigi nädal aega on nad siin täiesti segamatult vedelenud. Jess kohv jess kodutöö hakkab. saama. Koristab laua pealt asju ära. Mis kola see kõik on kuhu see kõik käib kust tuleb tolm ja kuhu kaovad juuksenõelad. Jess, vaatame siis seda kodutööd oota ma panen viiruki käima mis playlisti meil vaja on... mis selle artisti nimi oligi... Nii jaassh kodutöö ma käin pissil ka ära ja siis ja siiis oota mul on vett ka vaja, kas ma olen täna magneesiumi võtnud aga d-vitamiini mul on midagi magusat vaja. Rüüpab kohvi. Nii kodutöö. MotivadšijoOOn! Läheb lahti. Kass tahab tuppa. Mu varbad külmetavad. Toob ülevalt toast sokid. Nii jess. Oota, kätekreem ka. Läheb lahti, kodutÖÖ! Mm see kohv tegi mu hambad imelikuks, ma pesen hambad ära ja siis.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51788006963/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC300224"><img alt="PC300224" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51788006963_0ae3459a53_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ma ostsin selle veini suvel, et saada seda pudelit ja panna see riiulisse hoidma suvalist püstisusatavat hingekosutavat tuusti, aga kas sa teadsid, et nendes pudelites on valge vein. valge! ma olin ka üleni rabatud</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> </span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis mind juba mitu kuud on painanud, on ühe-autori populaarteaduslikud raamatud. Ja mitte tingimata need raamatud ise, sest nende hulgas on suurel hulgal imetoredaid teoseid. Aga just inimesed nende raamatute ümber. Eriti inimesed, kes on ammutanud kogu oma teadmuse selle teema kohta täpselt ühest raamatust. Kes tsiteerivad ja jutustavad ümber seda üht autorit ja tema üht teost igas arutelus ja otsustusprotsessis, mis vähegi servagi pidi teemaga seotud on.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mulle tundub see nii veider. Ma saan aru, et terve raamatu ise otsast lõpuni läbi lugemine võib tekitada niisuguse õpetatud tunde ja osa autoreid on väga osavad ümber käima anekdootide ja metafooridega. Algriimide ja lausete laulva rütmiga. Aga kui see on teadus, kui see on tarkus, kasutatav informatsioon kaalutletud otsuste tegemiseks. Kuidas neile ühest allikast piisab? Kuidas ei paista ridade vahelt läbi alternatiivsed agendad, ettesõlmitud leping kirjastajaga ja autori ilus-loperguselt inimlik isiklik kalle? Miks on võidukas viimase lehe keeramine ja ühe paberköite riiulis omamine piisav uurimustöö. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Eks ma isegi olen selle reha otsas käinud. Isegi klassi ette sellega roninud ja siis aruka õppija 'kust sa tead' küsimuse peale kaevama läinud ja mõistnud, milline tuultes kergesti sasitav lilleke on minugi pea.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siia servapidi seotud on inimesed, kes üldse ilukirjandust ei loe. Sest nad tahavad hoopis targad olla. Hoopis teada saada. Maailma mõista ja mõtestada. Ei taha oma piiratud aega siin elus kulutada <i>väljamõeldiste </i>peale. Ja seega loevad ainult populaarteaduslikke hitte ja (auto)biograafiaid. Ma mõtlen et... kas kõik pole väljamõeldis? Kas poleks parem <i>teada</i>, et see imeline tekst on pöörane eiteamisvalust või -mõnust aetud fantaasia, mis eksisteerib vaid selleks, et mind haarata ja kedagi teist sellest vabastada. Selle asemel, et pidada end valgustatuks, olles üle valatud mingite lambikate protsentide ja väidetavate saamislugudega ja, viidetesse süvenemata, hakata seda kuulutama sellest päevast peale.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas poleks parem selgitada kõikidele inimestele, et universumi koos püsimiseks on hädatarvilik, et teatud arv kasse alati magavad ja, et tulevik on gravitatsioon, sest me kõik liigume vääramatul jõul kõigi nende inimeste suunas, keda me veel oma elus kohtame. Selle asemel, et hakata kedagi veenma, et kohtunikud teevad enne lõunasööki kärsituid ülekohtuseid otsuseid või sekundi murdosa jooksul ekraanil koolapudeli nägemine muudab inimese ostukäitumist.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51788006643/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC300219"><img alt="PC300219" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51788006643_457dbbfa96_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kas kõigi inimeste klaverid on peamiselt selleks, et nende peale igasugust ilusat pahna asetada?</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muidu ma praegu loen Õnnepalu <a href="https://www.apollo.ee/viimane-sona-320070.html">uut raamatut</a> ja uuesti <a href="https://www.raamatukoi.ee/vahemalt-miljon-sinist-kassi">Vähemalt miljon sinist kassi</a>, sest see on raamat, mida ma ikka armastan ja sirvin tükati erinevaid siin-seal vedelevaid Vikerkaari, sest ma seda tellin. Ja Heinsaare värskeima <a href="https://www.raamatukoi.ee/v-lurite-juures">jutukogu </a>lugesin ka läbi ja peaks ühtlasi omale veel mõned hankima, sest väga õige oli. Uut Matrixit käisin vaatamas ja hästi sobilikult olen vaadanud <a href="https://www.imdb.com/title/tt13819960/">uut seksjalinna</a>. Rikkad heade hammastega ameeriklased vananevad ikka kenasti. Endalegi üllatuseks nägin Vanemuise teatris <a href="https://www.vanemuine.ee/repertuaar/inspektor-tuleb/">head etendust</a> ja osutub, et <a href="https://joogikultuur.ee/tooted/pomegranate">granaatõuna vein</a> maitseb nagu granaatõun.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mida sa loed?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Millest sa viimasel ajal (uuesti) aru oled saanud?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-57726226192285025462021-09-30T22:14:00.003+03:002021-09-30T22:20:01.029+03:00mis elu ja kuidas võinuks, bussihala, niisama<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51490049630/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9110102"><img alt="P9110102" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51490049630_68f5a967f0_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">õunaaia värav</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ikka olen ma siia tulnud jutuga, kuidas ma olen nõnda tubli ja mudku teen ja toimetan. On aeg lagedale tulla tõega.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma pole üldse tubli olnud. Näiteks ma pole bloginud. Tubli olemine on minu raamatus elamine kooskõlas oma väärtustega ja tegutsemine nii, nagu tahad elada. Nagu sa tahad, et su elu oleks. Aga ma tahan elada nii, et ma leian aega blogida. Ja ma pole nii elanud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel on mul pesupesu lappes. Pesukast on olnud ääreni kuhjaga täis ja puhas pesu igale poole kuhjumas, sest uut tuleb rippu panna. Nii eri pundardest sobran ma välja kord trussikuid kord trennipükse. Sest ei juhtu nende paikasaamist ise. Vähemasti olen ma sisse seadnud kasti, kus on minu tuppa käiv puhas sorteerimata pesu koht. Et vähemalt see oleks õiges toas ja poleks tooli/voodi/riiuli otsas kuhjas. Aganoh. Kas sa arvad, et mul oli seda kasti ostes perspektiivitunnet või ausat enesetunnetust? Kolm korda võid arvata. Sinna kasti sai x nädalat tagasi pandud mingi puhas pesu ja nüüd on sellega korras. Kast sai täis. Kõik muu on kõikjal hunnikuis üha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üldse on kodused asjad sotapota. Puud on tellimata. Kuigi mul on nüüd vikat, on väga palju ka niitmiseks mõeldud õue ribu ikkagi rinnustsaadik kastehein. Ostsin endale elu esimese kummiga lina (ühe) ja sain mõistma, et see ongi elu. Miks te mulle varem ei öelnud. Nüüd elan pidevas nõutuses. Kas peaks juba seda ainsat oma lemmikuimat lina pesema, aga millega ma siis magan vahepeal ja kas üldse. Ideeliselt võiks ju käia (veebi)poes ja hankida endale veel kummiga linu. Aga kellel on sellist aega. Ja raha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegin suure pahanduse ja sõitsin metsas kivi otsa. Siis kartsin nädal aega oma auto pärast. Alguses sealsamas peol ja siis puksiiriga koju sõites ja siis seda ühest äraütlevast remondist teise viies, nutt kurgus. Osutub, et kui sa sõidad ja käib kolks, siis sa pead auto seisma jätma ja vaatama, kas tilgub. Reeglina, kui tilgub, kutsu kohe heaga puksiir. Siis ongi pekis. Ja mul oligi pekis, kõik üha laususid, et nii on ja täiesti õudne. Ja siis tegelikult ei olnud. See on maagia. Meister vaatas igale poole ja ütles, et on katki küll sõidetud, aga mitte mootor. Mootor jäi ellu. See on lihtsalt auto. Ma olen ta vähemalt kolmas omanik. See on kõigest vahend. Aga ma arrrrmastan teda!!!!11! </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kandsin suve lõpus 4 või rohkem nädalat uhkeid lõngapatse. Võnoh, need olid uhked esialgu, pärast olid nad natuke vähem uhked. Lõpuks lahti harutasin, läks üllataval kombel 5 tundi aega. Kuigi maitea miks üllatus, punumine võttis ka 5 tundi. Ja juuksed olid uskumatult rõvedad. Käisin neid spetsiaalselt juuksuri juures pesemas, sest tundus, et ma ei saa neist enam kunagi jagu. Sain korda ka. Aga sain ka meeldetuletuse, et juuksurid ei oska pikki juukseid kammida. Märjalt küünarnukijõuga jäiga kammiga lähvad liig rutakalt juurte kallale. Niipalju siis mu geniaalsest plaanist hakatagi oma juukseid juuksuri juures pesema.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei ole käinud nii palju pidudel, nagu ma tahaksin käia. Ega muuseumites. Näiteks Kunstimuuseumi pole veel jõudnud. Ja Tallinnas olen ma tahtnud ikka teatava regulaarsusega käia. Kuni kohtadesse saab ja linnad pole lukus. Kuna stipp tuli ka alles kuulõpus, pidin end teadlikult takistama kontserdikavu vaatamast. Draamafestivali õige hetke magasin üldse maha ja oeh.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samas olen ma jõudnud tiktokiga tutvust teha. Ei mitte sisu loonud, aga seal asju vaadanud. Ja omg kui ägedad on inimesed ja kui häid nalju nad teevad ja kui ohh ahh. Tiktok on mu lemmik ajaviide nüüd. See on puhas rõõm. See on kerge ja ilus ja hea. Janoh, ma pean end tiss-tsip-pli-neeerima. Sest hea meelega oleks lihtsalt tundide viisi seal rõõmustamas.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma peaksin kaks korda nädalas ronima. Sest mulle meeldib ronida ja sest siis ma ei ole pärast treeneriga tundi järgmisteks päevadeks täiesti muljutud kapsas. Aga mis mina teen. E. Ma pole kindel. Igatahes ma pole roninud kaks korda nädalas.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja ma olen tahtnud piirangute leebumise momendist alates teha aiapidu ja pole olnud suuteline end niipalju kokku võtma. Et millal ilus ilm on ja keda kutsuda ja millisele muule sündmusele selle nimel jätta minemata.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51488308662/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9110089"><img alt="P9110089" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51488308662_764afb30d4_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">vaata vaid</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viimaste nädalate päevad näevad nõnda välja, et ma ärkan pärast kolmandat snuuzi kell 7.00 ja askeldan rahulikult. Teen hommikusööki, riietun, ajan lapst üles, söön. Siis sõidame linna. Tavaliselt panen auto ära ja liigun edasistesse kohtadesse linnarattaga. Ma olen ahnitsenud endale mitmesugustes erinevates õppehoonetes olevaid kursuseid ja neil kohal käimine on see, mida ma oma elult tahtnud olen. Aga samas olen ma oma elult tahtnud, et ma söön rohkem kui kaks korda päevas. Mis põhjustab mingitel päevadel teatavat nuputamist. Ja harilikke arutelusid stiilis: kui ma praegune vahetund ei söö ja teatavasti järgmine pole selleks nigunii aega, siis on mu jägmine toidukord nelja või veel rohkema tunni pärast, aga mul on praegu juba kõht tühi, oi oi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Just käesolev ja sellele eelnev nädal käisid nii, et ma tegin õhtul ka asju. Muidu olen püüdnud nõnda seada, et lähen kolmel-neljal päeval nädalast pärast tööd trenni ja siis koju. Päris tihti ei võta arvutitki koju kaasa õhtuks. Et saaks niisama vahtida. Raamatuid või kasse või lilli. Aga need nädalad oli puhta lappes, sest tähtajad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tähtajad on üldse naljakad loomad. Et nad nõnda kampa võtavad ja siis kõik korraga sulle nurga tagant peale lendavad. Põmst nagu teod. Kunagi ei ole nii, et seisad ja vaatad kaugelt, kuidas teod tulevad. On nii, et seisad (või lähed või teed) ja äkitselt: teod. Sama tähtaegadega. Nad ei tule eemal üle silmapiiri mööda pikka teed tasa tasa viibides nagu mõtleks tulles ka. Ohei. Ma tegelen oma asjadega, suht okei on olla, silmapiir selge ja järsku: tähtaeg!</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga muus osas on üks eluliselt tähtis asi, mille ma olen endale avastanud ja mis tahab (jälle) kirja panemist. Kell 10 voodisse minek. Ma tegin seda sihiliku eksperimendina kevadel, kui tundus, et meele ära heit on järgmine töökäik. Sest apikene, kui sitt mul päevadläbi oli vahepeal. Ja ma otsustasin, et teeme proovi. Lähengi päriselt lähengi kell 10 voodisse. Misiganes, võibolla ei tule und. Ei vaata ekraani, kirjutan või loen või vahin niisama. Ja niimoodi mitu päeva järjest. Lihtsalt, et näha, kas on üldse mingit vahet või selline pask ongi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja sa vahi. On vahe. Ongi hea. Mina, turituulus tudumuna, muidugi pean korra nädalas veel 10-12-tunnise öö ka tegema. Aga nädala sees pika rahuliku uinumisrituaali ja 8 tunni une peale sihtimine oli väga tõhus uuendus.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51490033050/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9100069"><img alt="P9100069" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51490033050_df2995b2d3_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">pikapeale omaks võetud</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei tea, kuhu seda kõnet panna, niiet ma panen selle siia.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Bussid, mis sõidavad Tartu ja Elva vahet, ei tohiks käia läbi Nõo. Sõit, mis võiks kesta 30 minutit siuhvilks vurravurra mööda otseteed, ei tohi olla 50 minutit meeleheidet ja läbi kõrvaliste kohtade kolistamist. Jaa, muidugi on kiirliin bussid olemas. Tead, mitu neid on. Umbes kolm. Kui hommikusest maha jääd, siis ongi valida, kas 50 minutit õõvastavat okseneelamise terrorit või auto. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mitte keegi ei taha Elvast Nõole sõita. Mitte kunagi. Keegi ei taha sõita Nõolt Elvasse. Inimesed tulevad Tartus bussi, osa lähevad Nõos maha ja ülejäänud Elvas. Keegi ei tule vahepeal peale. Inimesed tulevad Elvas bussi ja neid tuleb Nõos juurde. Ühelgi Elva inimesel, kes sõidab bussiga, pole bussis Nõo sõpru. Pole mingit, o tsau sina ka siin, sõidame koos, noh peatse jällenägemiseni siis, mul on veel veidi sõita. Mitte kunagi. Ma olen ka suht kindel, et Nõo inimesed ei taha vaadata neid näost valgeid iiveldavaid elvakaid, kes neid bussis alati ees vahivad. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nõo ei ole isegi Elva valla osa. See on eraldi koht. Kellel on sinna iialgi asja niisama. Okei, ma lähen mõisasse kontserdile või teatrisse. Paljugimis. Ma lähen vahel Tabiverre või Taageperra ka, ilusad lossid, helde aed, ma ei hakka eitama. Aga ma ei taha iga hommik tööle sõites Tabiverest või Taageperast läbi käia. See ei jää tee peale. Nagu Nõo. Ei jää tee peale. Peab tee pealt ära minema, et sealt läbi käia. Täiesti mõttetu piin.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üldsegi tuleks neil inimestel, kes tahavad, et me vähem autoga sõidame, koos maha istuda ja veidi järele mõelda.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Need bussid on reeglina kõige rõvedamad ühistranspordi vahendid, mida ette saab kujutada. Umbsed, õlise heitgaasi haisuga, mis on kõikidesse poorsetesse pindadesse imendunud. Hämarad, aga siiski valgustitega, mis otse silmapõhja tagusesse ajju pussitavad ja õhtusel ajal aknast välja vaatamist ei võimalda. Istmetega, mis on sellest kõige karedamast torkivamast 'sametist' ja inetut plekilist tooni. Turvavöödega, mis on paigaldatud, süvenemata nõuetesse ja mis on alati kinni kiilunud ja vajavad jõulist võimlemist, et üldse istmevahest kätte saada. Käetoed, mis kas ei eksisteeri või ripuvad lõdvalt seljatoe küljes lontis nagu mingi elutuks rebitud jäse, aktiveerudes ainult selleks, et mööduja seljakoti või helkuri külge takerduda. Neil bussidel on kehvad mootorid ja ülekanded ja käigukast. Nii peab ka ühtlaselt siledat maanteed mööda sõites bussis istudes õõtsuma edasi- ja tagasisuunas, igal käiguvahetusel uuesti hoogu sisse müristades, iga uue kurvi või kiirusepiirangu peale jälle võpatades. Rääkimata auklikumatest teedest või keerulisematest manöövritest, nagu seda on maanteelt maha pööramine ja kõrvalistes väikeasulates ukerdamine. Siis tuleb edasitagasi õõtsele, käik üles - käik alla, mürinale lisaks ka üles ja alla küljelt küljele loksutus. Samal ajal sisse hingates rasket õlist õhku vaheldumisi radikates küpseva tulise tolmuga.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Bussis ei ole pagasile kohta ja jalgadele ruumi. Hommikuti ja õhtuti ei ole ka istekohti. Õhtul hilja on bussijaam suletud ja selle esine rahvastatud lärmakalt. Kui buss jõuab Tartu kesklinna, bussijaama kõrvale, ei saa inimesed veel vähemalt viis minutit bussist välja, sest bussijaama sissesõiduks tuleb bussil teha kilomeetrine ring vasakpöördeid.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Peedu Saare ühes raamatus oli tegelane, kes (küll ekslikult) uskus, et tal on sügav hingede tasemel teineteisemõistmine ühe neiuga. Ja uskus seda puhtalt selle põhjal, et ka see neiu oli Elvast ja järelikult ta samuti tunneb Põrgut. Põrgu - need bussid, mis sõidavad Elva ja Tartu vahel ja on umbsed ja täis ja haisvad ja loksuvad ja aeglased ja ainult Kannatuste Tulv.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel harva, kui satun kiirliini bussile, mis on moodsam ja uuem, tunnen end nagu oleks päris Lääne-Euroopasse sattunud. Mingisse head olu elavate inimeste riiki, kus ei ole kõike varjutav okupatsiooni lapsepõlvetrauma. Mis avarus. Milline mugavus. Mäherdune inimestest lähtuv disain. Kohe pidulikum on olla. Kohe nagu... nagu tahaks elada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51488317612/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P9100063"><img alt="P9100063" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51488317612_dbaf5ccf76_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kõrred ja sügavusteravus teevad maagiat</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sama moodi nagu inimese ainusündinud lapsuke on tema jaoks täiesti usssskumatult suur ja iseseisev, on inimese elu suurim tragöödia tema suurim. Ükskõik kui triviaalne ebaoriginaalne ja kahjutu see on. See on suurim. Sest tal pole suuremat olnud. Sellest rohkemat hullemat elumuutvamat ei ole ta kogenud. Pean ma endale meelde tuletama, kui kuulen pisara serval lugusid kellestki, kellel olid nii kohutavad südametud vanemad, et sundisid teda pilli õppima või kellel oli koolis hästi nõme, sest üks ebaprofessionaalne asendusõpetaja kunagi. Või kes kogeb igapäevast alandust, kui on sunnitud oma rikastelt sugulastelt raha ja kinnisvara vastu võtma. Erinevad skaalad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nagu see titt, kes nutab maha kukkunud jäätise pärast nii südantlõhestavalt nagu see oleks kõige hirmsam kaotus terves maailmas. Sest ongi. Sõna otseses mõttes pole temaga koledamat asja juhtunud. Veel.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niisiis kutsun end tagasi silmapööritustega lappesse minemast, kui kellegi suurimast murest või valusaimast traumast kuulen. Vahel isegi läheb korda.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kultuuri ja muu silmaringi poolest olen endale õhtuti lugenud <a href="https://www.goodreads.com/book/show/57909587-v-lurite-juures">Mehis Heinsaare novellikogu</a>. See on piisavalt mahe ja rahulik, et õhtuti lugeda ja küllalt imelik, et vahva oleks. Ja kummaline, et ma mingeid lugusid nagu teaks mingist ammusest ajast. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><a href="https://www.goodreads.com/book/show/48962228-allikahaldjas">Tuule kirjutatud lasteraamatu</a> lugesin läbi, ka endale õhtujutuks. Alguses mõtlesin kaevelda, et näe, pean lasteraamatut lugema, Tuul mulle pole kirjutanud juturaamatut. Aga tuleb välja, et see oli täiesti ammendavalt mullegi kirjutatud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Põnevatest rahututest asjadest lugesin <a href="https://www.goodreads.com/book/show/139724.The_Icarus_Girl">Icarus girl</a> ja <a href="https://www.goodreads.com/book/show/40605223-i-m-thinking-of-ending-things">I'm thinking of ending things</a>. Esimest soovitan suurema pakilisusega. Teist alles seedin.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kratti olen näinud ja mine sina ka ja võta lapsed kaasa. Hirmus ja hirmus vahva.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas sul on - teed päevadläbi täpselt neid asju, mida sa oma elus teha tahad?</span></p>
murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-1692994506505641712021-08-09T18:04:00.001+03:002021-08-09T18:04:57.116+03:00lapsed nii suured või laenuks ja koduloomad, mis mõttetud<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51301865872/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7080085"><img alt="P7080085" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51301865872_6cdb825109_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">rohelusse</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Noh ja siis on ikka neid olukordi, kus ma kuulen monoloogikatket, mis käib umbes nõnda. 'Ahh, mu laps on juba nii suur, nii suur ja nii iseseisev. Ta ei sõltu minust enam üldse nii palju ja vajab mind palju vähem. Nii uskumatu, mul on juba tõesti nii suur laps *urgitseb silmanurgast heldimuspisara* ta on nagu... nagu päris inimene juba!' Ja Murca <i>von </i>Uudishimulik tuleb pärima siis, et kui vana see laps on. 'Oo tänanküsimast. Ta sai just kaks!!!'</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kaua ma juurdlesin, et kas see on mingi emaaju iseärasus või mis toimub. Mis sõltumatuse ja iseseisvuse juttu nad ajavad napilt rinnalaste kohta ja miks nad on nii rabatud täiesti ootuspärasest tüüpilise lapse vaimsest arengust. Aga siis muidugi turgatas viimaks tühine triviaalne tõsiasi - see laps ei ole kunagi varem nii vana olnud. Sellel inimesel pole elu sees kunagi iial olnud niii suurt last. Igal ajahetkel saavutatakse järgmine enneolematu rekord. Mis muud kui imesta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Minu ainusündinud poeg sai 17 ja ta on nii iseseisev ja suur. Üle on elatud esimene kooliaasta, kui mul ei ole ligipääsu tema kooliasjadele (mitte et ma väga palju seal ennegi hängind oleks). Läheb veel aasta enne, kui <strike>mind tema finantsidest välja heidetakse</strike> ma olen vabastatud tema finantside haldamisest. Kõik see on jõle pidulik ja rõõmus ja ainult natuke ootusärevaks tegev. Et kuidas siis välja on kukkunud (<i>pun intended</i>). Aga ma vist olen algusest peale teda vaadanud pigem huviga, et kes sina siis oled. Ei tea ju igasuguseid kaasa pandud asju enne, kui nende aeg on.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303334954/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7060067"><img alt="P7060067" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303334954_a98dfd97b6_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">nõjatub korra õhtuvalges ja mõtleb järele</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis lapste teemal veel ma avastasin huvitava vaatlusmängu. Osa inimesi räägivad oma lastega, nagu need oleksid ainult laenuks. Nende vastutusel küll ja arvatavasti isegi meele järele, aga justkui varsti peaks tagasi andma ja parem oleks, kui veatus korras ja kriimudeta. Vestlused ja hool on siis selline tähelepanelik ja veidi ettevaatlik. Pöördumised on täislausetega ja täisnimelised. Sõnu valitakse ja kõigi osapoolte, ka lapse, otsustele tehakse ruumi. Hea on seda jälgida kohtades, kus inimesed ei pea olema, rääkimata nendega kaasas tolknevatest tittedest. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">"Annabel. Ma lähen praegu jäätist ostma. Kas sa tahaksid minuga kaasa tulla või sa ootad siin koos teistega? Lähme koos? Ma mäletan, et sul oli müts. Kas sa tead kus see nüüd on? Ma aitan äkki otsida." </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">vs</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">"Anni-PUnni!!! Tule nüüd! Jäätis! Tahtsid ju. Noh? Mis sa oma mütsiga teinud oled? Majuütlesin, et müts peab peas olema. Mitu korda sa oled seda juba kaotanud, kas me peame selle sulle pea külge kinni naelutama? Lähme juba!"</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuigi tehniliselt ju nii ongi. Et lapsed on laenuks ja need tuleb pärast 'ära' anda. Parem oleks, kui veatus korras ja kriimudeta. Või vähemasti anda oma parim selles suunas, et enamvähem terveks jääks. Ja nagu võõra laenulapsega on kogu aeg terane uudishimu, et kes sa selline oled ja huvitav, mida sulle vaja on, saab omaenese tittesidki niimoodi imestada. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veel olen ma mõelnud, et oma sõpradega on vahel hästi hea just hoida silmi ja kõrvu lahti ja igasugu asju üle küsida. Mitte ülolevalt eeldada: "pfft, matean sind küll. tean, miuke sa oled." Esiteks sest inimesed muudavad vahel meelt. Ja teiseks sest mina küll näiteks olen üleni enesekeskne ja mul läheb vahel aaaaastaid, et aru saada, et tegelikult see oli minu tahtmine, mida ma nägin selle koha peal, kus ma oleksin pidanud teise inimese tahtmist mõista püüdma. Ma olen iseendale oma tahtmistega mu pea sees nii vali, et üldse on ime, et mul sõpru on. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samal ajal on jälle ütlemata tore, kui keegi juba teabki, kuidas ma oma kohvi joon või mis laul mulle meeldiks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma muide joon oma kohvi viimasel ajal hästi kangelt, selle eriti kalli kaerapiimaga (või kohvikoorega, kui head kaerapiima pole) ja ilma suhkruta.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303341419/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6270016"><img alt="P6270016" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303341419_78cfd2f502_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">oh ei, sõnajalad lasevad jalga</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen vahel mõelnud mõttetutest koduloomadest. See võib vabalt olla kadedus (issand, ma vaatasin <a href="https://youtu.be/aPhrTOg1RUk">värsket Contrapointsi</a> ja nüüd ma näen kadedust igal pool). Aga igatahes. Mõttetud koduloomad on mumeelest need, kellega suhtlus on alati ühepoolne. Et nad ei tunnista sind kunagi isiksusena, ei tunne sind ära ega ilmuta sinu suhtes poolehoidu. Näiteks maod ja putukad. Teod. Ämblikud. Kalad ja muu akvaariumis sibliv kraam. Nad võivad olla lahedad vaadata või põnevad tundma õppida, aga nad jäävad sinu suhtes külmaks. Mitmeti. Samas roti või elevandi või hobusega saab inimene sõbraks saada. Dialoogis olla. Ja lindudega. Me saame lindudega sõbraks. Seda tasub vahel lihtsalt sõnastada, sest see on hiigla tore teada. Linnud tunnevad meid ära ja teevad meil vahet ja saavad kiinduda ja nõnda edasi. On olnud lugusid. Seega kõik teavad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga siit algas mu arusaamatus. Ma ei saa roomaja või kahepaiksega sõpradeks, aga saan imetaja ja linnuga. Imetajast ma saan aru, me ühtekad. Aga kui pikad ja keerulised need arenemise etapid on olnud (ma ei viitsi vaadata, ma lihtsalt mõtlen), et just linnud on need, kellega me saame seltsida ja mitte roomajad ja kahepaiksed. Lind tundub roomajaga võrreldes minust sama palju kauge ja teine. Millegipärast. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Keegi püüdis mulle väita, et küsimus ei ole nende elukate endi arukuses ja arengus vaid minu võimes nende kehakeelt lugeda. Sest lindudest ja imetajatest on inimesele küllalt kaua kasu olnud ja selle pärast ma saan aru, kui harakas mind uudishimulikult vaatab või luik kurjaks saab. Aga mida konn tahab? Okei, konn tahab ära, sellest ma saan aru.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Uusim mõistmine on hoopis see - me saame sõpradeks saada nende olenditega, kes hoolitsevad oma järglaste eest. See seletaks imetajad ja linnud, aga mitte putukad, roomajad, kahepaiksed. Niiet selles mõttes klapib ka selle kehakeele teooriaga. Järglaste eest hoolitsemine on miski, millest ma saan aru ja kui nemad seda teevad ka, siis me saame teineteisest aru saada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siin on siis huvitav jälle mõelda sellest, kuidas paaris-suhte ja muugi nõu käib üha seda pähekulunud juttu pidi: "normaalses terves suhtes ei ole partnerite vahel laps-vanem dünaamika." Aga õnneks liikidevahelise sõpruse eelduseks olev järglaste eest hoolitsemise nõue ei tähenda, et kõik suhted on laps-vanem suhted. Pigem ma arvan, et järglaste eest hoolitsemise komme toob võime ja vajaduse kambas elada ja see omakorda vajaduse luua ja hoida mitmesuguseid suhteid. Hmm, kas ma saan sõpradeks saada sellise loomaga, kes oma järglaste eest hoolitseb, aga muus osas oma liigikaaslastega või üldse kellegagi sisulist tegemist ei tee? Kas ma saan <a href="https://youtu.be/wOmjnioNulo">sebraga </a>sõbraks?</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303638650/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6250013"><img alt="P6250013" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303638650_312d4269df_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ilusate silmadega aas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muus osas - mu suvi hakkab ühele poole saama. Veel on viimased sõidud ja festivalid, aga tööasjad ronivad juba otsast peale. Heidan oma garderoobist välja asju, mis on konkreetselt suve asjad ja ka see suvi ei saanudki selga. Mõtlen aeg-ajalt kell 11 hommikul ärgates, et nii see küll jätkuda ei saa. Ja nõnda edasi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Unistan rahustavast kosutavast rutiinist ja normaalsest trenni-tunniplaanist. Korjan kasvuhoonest oma enda kasvatatud tomateid ja iluaiast uba. Millalgi peab korstnapühkija kutsuma ja puud tellima ja oh jah.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas sulle meeldib, et su sõbrad teavad sind küll või et nad sageli asju üle küsivad?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Millise (eksootilise) loomaga sa tahaksid osata suhelda?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas sinu lapsed on sul laenuks, päriseks või hoopis midagi kolmandat?</span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-7734092616012451912021-07-21T22:13:00.000+03:002021-07-21T22:13:18.863+03:00söögihala, tüütu valvsus ja õpitavad oskused<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303627615/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7080093"><img alt="P7080093" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303627615_09703eea7f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">ohjeldatud ja taltsas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;">
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<span style="font-family: verdana;">Minuarust on õudselt lõbus see, kui ma hakkan rääkima, kui saamatu ja suutmatu ma olen lihtsalt elamisega hakkama saamisel, kohe siiralt räägin kurtide kõrvadega kõvasti, samal ajal ise oma jutuga täiega kaasa elades jauran, kui raske ja vaevaline on elu minuna. Ja siis selgub, et mu väga eepilises loos mu elukoorma raskusest ei ole midagi originaalset ja kõik inimesed kogevadki umbes seda. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">(teadküll need on need inimesed, kes on nagu: miks just <i>minul </i>juhtub nii, et ma unustan oma laadija maha ja ma ei usu, et keegi teine on kunagi oma varvast ära löönud või bussist maha jäänud, jumalad ilmselt vihkavad just mind)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niisiis naljakas, et minugi traagika pole unikaalne. </span><span style="font-family: verdana;">Ükspäev lugesin näpunäidete nimekirja, kuidas palavust üle elada ja seal oli soovitus mitte unustada süüa. Ja ma olin täiesti solvunud. Kas te tahate öelda, et see on levinud? Et teised inimesed ka unustavad süüa ja ei hooli toidust neil päevil? Aga. Aga ma arvasin, et see on minu personaalne isiklik veidi häbivääne kõigi nina all kekutamise ja kaastunde kerjamise tragöödia. Ja nüüd selgub, et see on harilik. Et see on asi, mille osas iga lollaka supermarketi kõlaritest inimestele meeldetuletusi teha nagu turvavööde või täispeaga jõkke ronimise kohta? Kas te tahate öelda, et ma pean endale veeel keerulisemad probleemid välja mõtlema, et siin vähegi eristatavat omanäolisust säilitada?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Olen nüüd mitu nädalat CleanKitchenit tellinud ja see vist ongi toode leevendamaks mu väga vähe-leidlikku toitumishäiret. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma nimelt unustan süüa. Ja ma ei taha. Ma ei taha toidust mõelda. Ma ei taha poodi minna, ma ei taha planeerida. Ma ei taha, et mu kõht tühi on ja ma tujust ära olen. Ma ei taha seda toitu, mida ma teha oskan ja ma ei taha seda toitu, mille tegemist ma pean õppima hakkama. Ma ei taha neid samu igavaid asju, mis ma kogu aeg söön ja ma ei taha šopata igasuguseid esoteerilisi veiderasju, mis maksavad palju ja jäävad pärast üle ja vahivad mind etteheitvalt mu külmkapist järgmised 10 aastat, kuni neile silmad külge kasvavad ja mida ei ole tegelt üldse mu väikelinna suurimast poest saadagi. Mul ei ole kodus snäkke ja ma ei taha koju snäkke, sest need ajavad südame pahaks või hakkab pärast esimest joovastavat leevendust veel halvem. Iga kord, kui ma planeeringi mitu toidukorda ette ja lähen poodi suurt summat raha laiaks lööma, selgub kohe järgmine päev, et ma pean jälle poodi minema, sest midagi ununes või ei jagu. Puhkuse ajal ja nädalavahetusel on eriti keeruline endale selgeks teha, et söömine on hingele tegelikult hea. Kui näiteks saab söömise asemel teha kolmanda suure kohvi ja siis uinaku ja hajameelselt mõned maasikad põske. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mõnda aega lahendas smuutide söömine seda probleemi, aga mul on nüüd, pärast umbes kolme-nelja aastat, ka smuutidest natuke tüdi peal.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja mulle meeeeldib süüa. Kohutavalt meeldib. Kuni ma ei pea selle tarvis midagi tegema. Mulle meeldivad pitsad ja pastad, ma armastan igasuguseid pokelaadseid salateid ja mul käivad raskekujulised kohupiima-isud, mulle meeldib vürtsikas ja mulle meeldib imelik. Kui putukad välja arvata, olen ma päris korralik kõigesööja. Lihtsalt. See on tüütu. Selle organiseerimine ja sellele mõttejõu kulutamine. Ja kui lasta kellelgi teisel endale süüa teha, megakulukas. Konkreetselt pankrotistav. Ja odav sööklatoit on paljudel puhkudel nii halb, et ma parema meelega nälgin ja vihastan.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">CleanKitchen (mis muide ei sponsoreeri minusugust pisipblogijat, ma igaks juhuks mainin) toob korra nädalas mulle kotikesed ukse taha. Retseptid on kaasas ja need on nii piisavalt etapised, et ma viitsin alustada. Kasvõi teen ettevalmistuse ära ja siis pärast teen lõpuni. Olin paar päeva kodust ära ja köögis valmistamist ootavad kotikesed motiveerisid isegi mu teismelist last endale süüa tegema. Kuigi tal oli raha, et tanklast kiirtoitu tuua ja kui ma olen talle varem niisama toidu koju valmis ostnud, on ta ainult viitsinud muna praadida. Seekord tegi endale täiesti päris salateid ja lihaga kastmeid. Niiet isegi lapsevanemluse punkte saan ma selle nalja eest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Maitsetaimed on päris tihti pahaks läinud ja kuller tuleb minu jaoks suht lambistel aegadel. Aga muus osas päris tore ja mul on hea meel, et mul on olnud võimalik seda endale lubada.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51301870097/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7060063"><img alt="P7060063" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51301870097_7912c3e7cf_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kurb viikingiromantika</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">On üks spetsiifilist kategooriat nähtus, mis mumeelest vajaks oma nime, aga ma olen nimede peale kehvem kui nähtuste kokkusidumise peale. Igatahes. See on see, kui on paigas süsteemid, mis peaksid olema puhuks, kui juhtub midagi väga väga olulist, aga vähetõenäolist ja need süsteemid ise põhjustavad sagedast meelehärmi olukordades, mis on ebaolulised ja kõrgelt tõenäolised.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks inimesed, kellede telefonid on maru valjud kogu aeg. Noh, puhuks, kui keegi tahab neid väga tahab neid kätte saada. Pereliige või vana peiks või mingi muu asi, mis maru hinge peal on. Ja siis need inimesed saavad puhkepäeva hommikul või kesk meeldivat keskustelu tülitatud tüütust plärinast, sest telefonimüüjad või suvaline pakiliseks pakendatud infomüra.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks kui autoalarm lõugab kusagil tänaval, siis keegi ei mõtle kohe ärevalt: oioi, paistab, et seal varastatakse kellegi autot, peaks lähemale minema ja vaatama, kas me saame kurja ära hoida. Kõik on üleni: no johhaidii ja türbel maivõi proovi olla ometigi pulti ei oska kasutada vä.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks kui kellegi õuekoer haugub õhtul hingematvalt, ei ole isegi tema omanikud ähmi täis, et võibolla vargad. Naabrite hoolest rääkimata. Kõik on lihtsalt mega tüdind sellest lollist närvilisest loomast ja tema südametutest inimestest ja sellest lõputust lõugamisest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks vanasti olid inimeste nuputelefonidel pinkoodid ja inimesed muudkui unustasid neid ära ja olid teinekord päevadekaupa telefonita, sest puk kood on kuratteab kus. Kuigi kes tahab su telefoni varastada ja kui sageli seda üldse juhtus, et pin kood su telefoni võõra eest kaitses. Või kui praegu kusagilt täiesti unustet telefoni leiad ja see on tuhatkordselt lukus, niiet isegi parema tahtmise juures on raske seda omanikuni tagasi aidata.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui palju öid ma käisin noortekeskuse juures turvafirmaga vaatamas, et tõepoolest ei ole keegi sisse murdnud. Olid ikka omad, kes ei osanud signat maha võtta või on ämblikud, kõikuv niiskus ja salapärane varjendiulme. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma teadsin kunagi meest, kes jättis oma bussi uksed alati lukustamata. Ta oli veendunud, et kui keegi tahab sealt seest midagi varastada, lõhutakse aken ära. Ja akna vahetamine on jõle tüütu. Et kui kellelgi on midagi väga vaja pihta panna, las ta avab viisakalt lammutama kukkumata ukse ja lihtsalt võtab.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51302617211/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7060039"><img alt="P7060039" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51302617211_392249cc7e_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">koostulemise rõõm</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja siis on veel see nähtus. Selline pisem. Paikne paremini piiritletud nähtus. Inimesed arvavad, et need oskused ja omadused, mis tekivad kindlatest kogemustest on need, mis on just nende samade kogemuste saamise eelduseks. Stiilis: laulutunnis õpitakse laulma, ta ei saa laulutundi minna, sest ta ei oska laulda. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks ahastavad inimesed mu ümber aeg-ajalt, kuidas nemad küll ei saa kunagi postitantsu tundi minna, sest nende käed on nõrgad ja nad ei jaksaks. Et ju postitants ikka eeldab sellist jõulist tantsija-ihu. Või ronima, seal ka arvatavasti käivad ainult need, kes on juba tugevad. Ja ma tean küll, et ma ikka püüan oma trennirõõmude elevusest kõigile neid pealetükkivalt peale suruda. Ja võib-olla seegi pole väga originaalne käitumine. Sest 'oi mina küll ei saa seda isegi mitte proovida' laul algab sageli enne, kui ma olen kiidukõnega isegi alustanud. Või kas inimesed küsivad teiste trennide kohta, et neil tekiks ettekääne loetleda oma tajutud ihulisi puudujääke?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga sarnane vist oli matemaatikaga ka. Mida ma ei tahtnud kunagi kellelegi maha müüa. 'Mida sa õpid.' - 'Matemaatikat.' - 'Oi mina küll matemaatikat ei oska, mul ei ole üldse ... mõtlemist' Aga sa ei pea ju. Võinagu. Selleks õppimine ongi. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei saa veini juua, sest ma olen kaine. Kohviks olen ka liiga unine. </span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuigi teiselt poolt jällegi. Eks on ju nii, et ilusalongis käivad ainult ilusad inimesed ja jõusaalis ainult kenad kehad (ma ei tea, pole ammu vaadanud). Ja õppejõudude täienduskoolitustel ainult head õppejõud. Ja rannas päevitavad ainult pruunid inimesed. Kindlasti käivad paariteraapias ka ainult õnnelikud paarid ja koduse kasvatuse õpikuid loevad ainult head vanemad. Ja nõnda edasi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis ei ole tegelt see, mis ma öelda tahtsin. Ma tahtsin öelda, et kui sa <i>tahad</i> midagi osata ja sa üldse veel ei oska või ise soovid midagi suuta, mida sa veel ei suuda, on selle asja õppima hakkamine üks suhteliselt levinud ja tunnustatud lahendus. Täiega soovitan.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Samuti - koduse kasvatuse õpikud. Miks inimesed arvavad, et nad peavad oskama lapsi kasvatada? Jumala arukad inimesed, kes arvatavasti loevad ravimi infolehte, kuulavad teadlasi, oskavad juhenditest näpuga järge ajada ja on korduvalt oma professionaalses elus edasi jõudmiseks uusi oskusi omandanud. Aga kui neist lapsed järsku välja paiskuvad, on nad suhteliselt eksinud. Vaatavad üllatunult üksteist kesk seda jama ja imestavad, kuidas sealt üldse kuhugi ilma aru kaotamata saab. Kuigi kõik kohad on mitmesuguseid lapsemanuaale täis. Muudku võta ja loe. Mine koolitusele. Pea nõu spetsialistidega. Lase väljaõpet saanud asjatundjal end suunata. Vii titt teenindusse. Kes ütles, et lapsi peab oskama, kui kõiki teisi asju siin ilmas tuleb õppida. Ja eriti <i>eriti</i> need inimesed, kellele on tulnud imelik laps. Neist endist erinev või teistsugune teistest lastest. Hea, kui nimeline diagnoos on, aga ka täiesti spektri serva peal ja ka sellest vaid hellalt riivatud olevate olenditega suhtlemisel, ka täiesti harilike tüüpolenditega suhtlemisel on eripedagoogikast kasu. Loe, kuula, õpi, omanda, proovi järele, avasta ja mõtesta - ei pea kohe ise oskama. </span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303637065/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6270024"><img alt="P6270024" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303637065_035eea970d_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tehniliselt õitsev naat on lill</td></tr></tbody></table><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tahtsin veel öelda, et kui sa ei ole veel lugenud Ave Taaveti raamatut Valerahategija, siis sa võiks. See toob rõõmu ja (ära)tundmisi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja et kui sa mind folgil näed, tule ütle tsau.</span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com34tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-22806980682163325272021-07-12T15:34:00.004+03:002021-07-12T15:34:45.852+03:00mõtte-eksperimentidest, uudiste ettelugemisest ja mitmesuguseist reegleist<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303330364/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7080094"><img alt="P7080094" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303330364_97606f750c_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">istu siis ka korraks</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Mulle meeldib aeg-ajalt käivitada mõtteharjutusi või teha oma peas läbi stsenaariumeid, mis ei ole juhtunud ja ei juhtu ka. Lihtsalt selle pärast, et mõtlemine on mõnus ja vahel tuleb midagi huvitavat ka välja.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen mõelnud paljude praegu normaalsete asjade peale, mida 10-15 aastat tagasi polnud. Ja kujutleda, kuidas mina, kes ma olin tol ajal, oleks neisse asjadesse suhtunud. Näiteks võtan Autovabaduse puiesteel 10-eurose pisikese peene pastaroa ja maksan õlakehituse saatel 2 eurot pandinõu eest ja vaatan basseinis hullavaid tittesid ja nende tüdimusest hullunud vanemaid. Ja mõtlen, kas ma oleksin oma lapsega sinna tulnud, kui see oleks siis olnud. Kas ma oleksin Kaubamajast snäkid kaasa ostnud, sest toiduputkad on arutult kallid. Kas ma oleksin nende putkade keskel tundnud, et see on minu koht, et ma olen kutsutud ja tahetud seal. Kas ma oleksin uhke häbematusega tetrapakist jogurtit rüüpinud ja kotist kohvitermose välja otsinud või käinud seal ainult hea raha päevadel.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">(Hea raha päevad on asi. Nagu hea näonaha päevad või head juuste päevad. Hea meelekindluse päevad. Päevad vahel ise annavad ette, mis võimalik on ja mis pole.)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või linnarattad. Või tasuta maakonnabussid. Või Onlyfans.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga mõtlemise mõnu alla käib ka igasugune mehaanika füüsika muu loodusteadus. Kuidas kooguga kaevu koogu jala kaugus kaevurakkest on just niisugune ja kui kaugele läheb koogu tipp tema jalast selle erinevate asendite juures ja kui pikad peavad kõik jupid olema, et see töötaks ja miks. Ja kas sa vahetad seal teises otsas oleva raskuse välja kunagi või see raskus ütlebki ette ämbri suuruse, aga kui sul on plastikust ämber, kui palju see kasutusmugavust mõjutab... arutlen ma ise kaevu ääres istudes igasuguse kavatsuseta seda oma käega järele proovida. Niisama mõeldes.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või püüan välja mõelda, kuidas mitut osapoolt siduvas äpis info liigub-salvestub või mis on ühe või teise ettevõtmise raha-sisse-allikas või mitu inimest olid sellel tööliinil, mis viis mõne (hästi idiootse) idee teoksaamiseni.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51301876667/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6250010"><img alt="P6250010" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51301876667_1b50086f92_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">oskab vihma hoida</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Meil võiks olla selline reegel, mis kirjutab ette, et ei tohi seltskonnas uudiseid ette lugeda. Või et viisakas inimene küsib kõigepealt kõigi seltskonnas viibivate ja samuti kuuldekaugusel olevate inimeste käest, kas nad on nõus selle-ja-selle väljaande uudist kuulma. Sest minu maailmavaade on selline, et ma ei loe uudiseid. Ma tellin lehti küll. Müürilehte. Ja vahel vaatan ilmateadet. Aga see on ka kõik. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui me istume rahulikult inimestega koos, vaatame seda ilusat ilma ja rüübime õlutit võimidagi ning olemine on suhteliselt, arvestades kõike, sulnis, tahaksin ma tegelikult umbes tuhandet teemat miljon korda rohkem kuulda, kui lugupidamatult sõnastatud uudistepealkirja rõvedast tragöödiast, mille suhtes ma ei saa midagi teha ja mis minu järgmiste tundide valikuid ei mõjuta ühestki otsast.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hea küll, ma saan aru, inimestel juhtub, et seltskonnas hakkab järsku natuke igav või muidu ebamugav. Telefon ei ole õnneks kaugel, saad sinna süveneda ja muu maailma korraks pausile. Imeline põgenemistee. Suurepärane toimimismehhanism. Mitte eriti destruktiivne, vaikne ja kergesti manustatav. Miks oh miks siis ometi tuleb sellest teha meie kõigi tuju rikkuv algatus. Kes küsis. Millal on iial keegi palunud. Kelle palvel. Õu, kuule, sul telefon käes, äkki värskendad kõigi meie teadmisi ja loed ette, mitu inimest surnud on ja kui palju on relvastatud konflikte ja kuidas ajakirjanikud on halvad oma töös, tänks. Huuh, palju parem sai, ma korraks juba hakkasin kogemata vabamalt hingama.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma võin siin omaette jaurata ja mõlemad mu lugejad võibolla saavad teada, et mulle see komme ei meeldi. Aga mis mul puudu on, on selline sõbralik õrn pöördumine. Kuidas seda paluda. Ära loe mulle uudiseid ette, ma ei taha. Puudub selline üldiselt aktsepteeritav reegel. Ei ole vaja telefonivaba tsooni või pole keelatud oma ekraani vaadata ja ma isegi ei taha tülitseda. Lihtsalt. Pole vaja. Loe ise, loe tasa, omaette, oma pea sees, ilma hääleta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nagu inimesed saavad öelda, et nad liha ei söö ja siis teised teavad neile uusi toite tutvustades või restoranide ettepanekuid tehes seda arvesse võtta. Ja inimesed võivad öelda, et nad ei joo ja keegi ei pea nende ümber muretsema, et neil klaas tühi või kuhu veinipakk tõsteti. Keegi saab tulla ja paluda, et vestlus oleks inglise keeles. Võidakse teha teatavaks tundlik teema või istumispaika valides arvestada päikesekartlike vampiir-olenditega. Aga ma-ei-taha-uudiseid-kuulda on alles võõras kontseptsioon.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas keegi <i>tahab </i>uudiseid kuulda?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas keegi <i>tahab </i>pubis lõunat süües telekat vaadata?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51303631345/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7060071"><img alt="P7060071" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51303631345_bc719c1b40_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tubli kalmistukaev</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis reeglitesse puutub, ma olen mõelnud sellest, kuidas tegelikult on ju kaht sorti reegleid. (Lugenumad inimesed saavad nüüd tulla ja selle kohta teooriale viidata ja mulle uusi termineid tutvustada.) </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">On reeglid, mis kirjutavad ette ja reeglid, mis kirjeldavad. Ettekirjutavad reeglid ütlevad, kuidas edaspidi olema peab. Kuidas on õige. Missugune toimimine on oodatud ja aktsepteeritud. Kirjeldavad reeglid tulevad pärast seda, kui käitumine ja toimimine on juba mõnda aega toiminud ja see pannakse reeglisse kirja.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Näiteks kui asutuse tegevusvaldkond nihkub või teiseneb, võidakse algatada põhikirja muutmine, et seal oleks kirjeldatud see, mis juba toimub. Näiteks <a href="https://lifeisonebigstage.files.wordpress.com/2013/02/rules-for-cats.jpg" target="_blank">kasside </a>või laste majja tulemisega ilmneb hulk reegleid, mis peavad paika, sest olukord on taoline. (söötmine toimub kell kuus hommikul ja ta magab siis ja kus ta ise tahab) Näiteks metsloomade eest hoiatav märk maanteel kirjeldab seal olevat olukorda, mitte ei sea põtradele reegliks just sellel teelõigul autode ees kakerdada. Nii on kirjeldavad reeglid pigem avastatud, mitte vägisi loodud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ega need päris puhtad ei ole vist kunagi. Paljud reeglid tulevad midagi paigasolevat kirjeldama ja hakkavad seejärel järgnevatele tulijatele ette kirjutama. Näiteks grammatika teatud määral. Kusagilt saab vaadata, kuidas käima peaks, aga kui piisavalt kaua on sellega võrreldes 'valesti' käinud, tuleb reeglit uuendada. Et oleks jälle kusagilt vaadata, kuidas peaks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Huvitavad arutelud algavadki siis, kui tuleb hakata vahet tegema, kas see reegel kirjeldab või kirjutab ette. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Abieluleping on siinkandis juba ammu saanud kirjeldavaks. Inimesed kolivad kokku, saavad koos lapsed või midagisellist, majandavad koos ja planeerivad koos tulevikku. Siis nad lähevad vastavasse asutusse ja registreerivad selle asja ära. Et oleks kirjas ka, kuidas sellega tegelikult juba on. Vanasti olevat olnud nii, et inimesed läksid kusagile ja panid kirja, kuidas hakkab olema ja alles siis nad hakkasid nõnda olema. Juba selle pärast peaks olema abielu sooneutraalne, sest elu on selline. Inimesed juba elavad kokku ja planeerivad tulevikke samast soost partneriga, aga millegipärast nad seda väga hästi kirja panna ei saa. Kuigi nii on. Veider.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tean vähemalt üht sellist maja, mille uksel on lemmiklooma keelumärk. Kuigi seal majas käivad loomad päris tihti. Väga head loomad kõik. See märk eksib. See ei tea. See ei tule toime olukorra kirjeldamisega väga hästi. Saaks parema märgi panna sinna. Hea looma märgi näiteks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Osa reegleid on muidugi selleks, et midagi paha ei juhtuks. Ära kihuta kurvilisel teel ja korja ainult seeni, mida tunned. Kumba pidi peopesa postile asetada just selle triki juures või et ronimisseina lähedal ei tohi kõndida. Kui teed sööki, jää kööki. Hoia pikivahet ja ära söö kollast lund. Niiet võib-olla ei tule huvitavad vestlused ja põnevad arusaamatused nii palju küsimusest, kas reegel kirjeldab või kirjutab ette, vaid küsimusest, kas see reegel on paigas, hoidmaks ära midagi paha. Või see reegel on tekkinud-ilmnenud mõnel muul põhjusel.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Lisaks on veel huvitav vaadata, mis reegleid inimesed oma lastele teevad. Näiteks väga ahvatlev reegel on 'kui mul on tass käes, siis keegi ei roni mulle sülle'. Ja kui raske on seda elus rakendada. Või igavesti hägune tööjuhis 'käitu ilusti'. Ja igasugused segasemat päritolu noomitused. <i>Targem annab järele. Tüdrukuid ei lööda.</i> Mul on nii suur laps, et ma olen üleni ära unustanud, kuidas väikelapse vanem olemine käia võis. Niiet ma vahin apla huviga, kuidas teised ses osas ekslevad, avastavad ja otsivad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51302614766/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: left;" title="P7060060"><img alt="P7060060" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51302614766_5d6baa0597_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">lind poseerib ilusti</td></tr></tbody></table><br /><div><br /></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis reegleid sinu kodus on ja kas need kirjutavad ette või on rohkem sellised tegelikkust avastavad seaduspärad?</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Millal sa tahad, et sulle uudiseid ette loetaks?</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-84550245833136919842021-06-22T13:42:00.001+03:002021-06-22T13:42:36.428+03:00segapudru ja hulk lahtisi mõttealgeid ihust ja hingestki<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51264471790/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6090103"><img alt="P6090103" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51264471790_721fab057a_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">madal päike</td></tr></tbody></table><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kohustuslik ma-pole-ammu-kirjutanud lõik. Sest dokumenteerib ja pärast on hea imestada.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">See polegi nagu ma oleks olnud hiigla hõivatud. Tähendab - ma olen hõivatud. Õppida, aga samas õpetada ja oma õpet planeerida, pillida ja tantsida, vahepeal, kui lahkesti lubatakse, mõnd trenni teha. Lugeda ja sõita linnast linna ja magada (ringi ja niisama pärastlõunal diivanil). Aga mitte konstantselt. Vahepeal on ikka nüri hetk ja võiks tegelt mida iganes teha. Aga blogida ... kui on hea, on niigi hea. Ei taha sellest siia sõnu teha. Ja kui on halb, on ikka niimoodi halb, et miski muu lohutaks või lahendaks paremini.</span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tantsuga on tegelt puuks majas. Ei olnud tahtmist üksi õppida ja ei jõudnd teistele järele. Ja kostüümiõmblemise rõõmu tuleb hakata kusagilt järgmine aasta teadlikult ehitama. Kui veel tahta. Sest seekord oli see ainult kergendus ja vabanemine, et ma esinemisest loobusin ja kõige käsiloleva kõrvale veel öödläbi kive ei õmblend ja sädelevaid satse oma tisside ümber sättima ei pidand. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja paaristantsu rõõmuga on korontsik teinud veel suurema tapatöö. Ei partnereid, ei pidu. (Okei, üks pidu nüüd oli.) Noh ja paaristantsu nimel sai see kaasaegsete teismeliste kombel vänderdamise tants kõrvale pandud ja nüüd on hilja sinnagi tagasi minna, sest treener läheb ära ja üksasi teiseni ja vaene mina.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Paaristantsuga on üldse kummaline värk. See vajab paarilist. Isegi, kui on hiigla toredad muretud ajad, kus kõik võivad kõigiga läbi käia ja kui tantsida tantsu, mille kultuur laseb partnereid jagada. Parem oleks, kui oleks omal ka keegi. Kursustele minekuks ja peole kaasa. Võimaldamaks arendavat püsivust, et saaks midagi millestki tulla. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Reeglina on inimestel peika või abikaasa, kes ei taha tantsida. Nii need asjad on. Sinna juurde võib rääkida naljaka väljamõeldisloo, et eks siis tantsid kellegi teise peikaga. Haah. Umbes nagu kusagil vedeleks jubedalt tantsida tahtvaid peikasid, kelle kaasa nendega juba ei tantsi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Huvitav, kuidas me kogu aeg räägime ja märkame ühiskonna närimist ja ilkumist naiste kehade kallal ja ikka on need pigem ikka mehed, kes on õppinud, et nende keha on valesti ja ei sobi siia ega sinna. </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51263626048/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P6060095"><img alt="P6060095" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51263626048_fcd448ba59_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hüljatud haual võib lill</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma vedelen üle-nädalavahetuseti oma aias, mis on iga aastaga üha enam kujundatud nagu taga-aed. Kuigi see on maja ainsa uksega samal pool. Aga maja ise on seljaga tänava poole. Meil on siin äraspidisus sisse ehitatud. Aed (ees-või-taga) on mitte-esinduslik, just mulle ja mu külalistele mõnus. Möödakäijate ja minu vahele seatud sirelihekk on ka tööle asunud ja hoolikas niitmatajätmine toidab mitmeid elukaid. Ma tean, et me peaks puuke kartma, aga kui ilmad on nii kuumad, siis ma jälestan paljaksniidetud õuesid kohe eriti.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aiapidamisel tuleb hoida head tasakaalu kannatliku tulevikke usaldava perspektiivitunde ja pakilise kohemuretuse vahel. Selle tarvis on hästi kasulik laotada kohtadesse vanapaberit ja katta see multšiga. Kohe on ilus ja pärast hiljem millalgi annab üles harida, kui vaja. Või ei pea enam rohima. Teen seda taolise mõtlikult sihitu hajameelsusega, umbes ruutmeeter nädalas. Vahel kolivad mõned püsivamad taimed-lilled sisse ja keegi peab vahel meeles, et neile tuleb sildid panna. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui nüüd mõtleks välja, kuidas veenda ohakaid lahkuma, olekski kõik veel parem.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üks asjadest, mis ma olen siin mõelnud, on vist jälle tubli olemine. No andke andeks. Aga ma olen mõelnud, kuidas vahel on hästi hea ja õige asju tegemata jätta, onju. Olla endaga lahke. Ja ma ei tea, kas teistel inimestel kukub see maru hästi välja, sest mul läheb küll üsna ruttu lappesse. Ma räägin endale, et see tegematajätmine on praegu enda vastu lahke olemine ja siis pärast süüdistan end ja halan, et ma tublim ei ole. Või kannatan tagajärgi ja on ainult endale ette heita. Niiet mu sisekõne teemadel 'ole endaga lahke' ja 'sa oled just niisugusena piisav' on lihtsalt mu vana hea enesesabotaaž kandmas kenamat rüüd. Sest enesesabotaaž ei saa tulla ja öelda: ole enda vastu halb, halb on sulle paras. See on teatavasti see sitt, mida ma juba ära tunda oskan. Nii ta tulebki ja hakkab väitma, et on parem tööasju edasi lükata ja pesu mitte pessu panna ja hambapesu vahele jätta ja oma raviplaanist mitte kinni pidada ja toidukordi vahele jätta, sest no ei ole ju tuju, ei taha ju vastu tahtmist ja tuleb lahke olla ninnu nännu. Võta parem kopsakas klaas veini ööl vastu pingelist tööpäeva, sest sa oled seda väärt. Hui.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seoses sellega. Üks parem versioon. Enda vastu lahke olemine, tehes natuke. Mitte kõike ära, mitte kõik tegemata, aga veits midagi. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Natuke tegemine on lõpmata palju rohkem kui üldse mitte tegemine. Ja nii palju lihtsam kui endalt kõige nõudmine. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Arusaamatult raskes keerulises loengus mõne teema jälgimine või vähemalt paarilegi küsimusele ligikaudugi vastamine on lõpmata palju rohkem õppimist kui selle loengu tervenisti vahele jätmine.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üle oma taseme minevast raamatust või filmist või kirjatükist mõne teema haaramine on võrreldamatult rohkem kui selle asjaga üldse mitte tegemist tegemine.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Rõvedalt paljudest kohutavatest koormavatest ülesannetest kõige lihtsama tegemine on lõpmata palju parem ja tulusam kui kõige tegemata jätmine ja asendustegevustega oma ärevuse kussutamine.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sorteerida ära üks sahtel, pesta ära üks aken (ühelt poolt), teha korda pool kirjutuslauast, vastata mõnele meilile, viia üks tass kööki tagasi, õppida esimest paari takti mängima, rohida ühe peenra serv...</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja see, kuidas natuke tegemisest kosub enesetunne ja usk oma edaspidisesse sooritusse ja asjad muutuvad tehtavaks ja võimalikuks, on lihtsalt maagiline. Ma olen veendunud, täiesti surmkindel, kahtlustest vaba, et minust ei saa täna koristamisel asja. Lihtsalt on selline päev. Pole mõtet unistadagi. Aga ma panen diivanilaualt asjad õigetesse kohtadesse vähemalt. Ja siis selle käigus või kohe pärast seda hakkab järsku nii jaburalt hea, et panen nõud masinasse ja teen kohvi ja sorteerin pesu ka ära. Väga veider.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51263628863/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5250083"><img alt="P5250083" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51263628863_3650c08677_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">suve-eelne rabarada</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teine asjadest, millest ma ikka siin juttu tahan teha, ongi see moment, kui tekib tunne, et ma päriselt võiksingi millegagi hakkama saada. Ja kust see tunne tuleb. Mis tekitab usku oma soorituse võimalikkusesse. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja siit me jõuame sujuvalt ronimis-blogimisse.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viimasel ajal on enesetõhususe põhiallikaks olnud kaudne kogemus(?). Ise ei pea läbi tegema ja edu kogema, et uskuda selle kättesaadavusse. Tundub võimatu rada, aga siis tuleb keegi ja ronib selle ära. A, okei ju siis ei ole võimatu. Mõtlen mingi strateegia välja, aga ei usu, et see oleks tehtav, aga siis näen, et teine ronija just nii läkski. Eriti hea, kui see kaudne kogemus tuleb võrreldavast allikast. Või kelleltki, kellest ma võiksin mõnes mõttes eeski olla. Kui minust peajagu lühem ronija või keegi, kellel ma ise aitasin mulle lihtsat asja ära teha, saab rahulikult ilma vahepeal lendu tõusmata seda rada ronida, ju saan mina ka. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hehe, või vahel, kui kodus mingi asi remonti/ehitust vajab, lohutan end, et see ei saa ju väga keeruline olla, isegi mehed oskavad seda. (oeh.)</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ning siit täpselt sama libedasti kirjutamise teemasse. Kirjutamine on üksildane omaette-töö. Ilma pealtvaatajate ja tagantutsitajateta. Utsitamine (tagant või kusiganes poolt) enamasti pigem takistab kui soodustab. Kirjutama hakatakse, sest seest tuleb midagi ja siis tõmbutakse sellest veel rohkem sissepoole ja tehakse kirjatöö ära omaette. Me ei näe, kui teine kirjutab. Inimesed vahel kaovad peitu ja tulevad sealt välja, olles kirjutanud. Kuidas see juhtub? Mida nad tegid? Kuidas see välja nägi? Tundub nagu maagia. Nagu nukist lahti laskmine ja vahepeal lendu tõusmine, et rada ära ronida. Nagu arvatavasti on see reklaamitrikk ja osav montaaž. Mustkunst.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Niisiis olemata kunagi ainustki tervet artiklit enesest väljutanud, pole usku selle võimalikkusesse võtta enese kogemusest. Sest seda pole. Ja inimesi, kes väljutavad artikleid, pole võimalik vaadelda. Kuidas nad teevad ja mida, kas minagi ja kuidas. Saab neid uskuda ja kõvasti juurde kujutleda ja neid intervjueerida ja nende lugusid tähele panna. Empatiseerida. Või midagi sellist. Ja saab püüda omaks võtta kinnitavaid sõnu, et ju ma siiski suudan. Ja saab teha nägu, et utsitamine, mmm, utsitamine, nii inspireerib, oo. </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51264175089/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5210076"><img alt="P5210076" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51264175089_3556da0056_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">vihm tuleb</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga näiteks selline valik arutelusid.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mis inimesed need on, kes sõidavad ringi vana autoga. Kas nad siis ei tea, et vanad autod ei ole keskkonnasõbralikud ja kulutavad palju kütust. Miks nad lihtsalt endale kaasaegsemat autot ei osta, mis on säästlikum. Kas nad ei saa üldse aru, et selle vana rondi remontimine võtab ka ju raha. Lihtsam oleks ju lihtsalt uus auto osta, mis neil viga on. Väga vastutustundetu ja mõtlematu, maivõi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja mis inimesed need on, kes ostavad neid odavaid jalanõusid, mis kiiresti katki lähevad. Pärast on prügimäed kõiki neid jalanõusid täis ja üldsegi. Võiks veits mõelda. Mingid korralikud normaalse firma saapad osta, mis peavad mitu aastat vastu. Mitte see tõmblemine iga paari kuu tagant jälle uued vuflid kusagilt eitamis kahtlastest poodidest.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja saadsaaru, osa inimesi ostavad endale kodu kusagile linna piirile või koguni linnast välja. Nagu üldse mõelda ei oskaks. Pärast </span><span style="font-family: verdana;">muudkui sõidavad iga päev edasi-tagasi ja seisavad </span><span style="font-family: verdana;">nendes ummikutes ja sõidutavad oma lapsi. Kuigi tegelikult oleks ju nii palju parem osta mõistliku suurusega korter vanalinna või kesklinna, lasta see korda teha. Neid saab tänapäeval väga kaasaegseks üles vuntsida. Ja elada normaalsel kauguses asjadest. Ja igal pool jalgsi või rattaga käia. Keskkonna mõttes igati arukam. Täiesti arusaamatuks jääb, miks neil on vaja mingi kusagile kaugele endale elamine hankida ja siis sealt linna käia. Kas nad üldse lugenud ei ole või loogiliselt planeedi heaolu üle arutleda ei taipa.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Või need inimesed, kes söövad liha. No tõepoolest. Kas nad tõesti ei ole ühtegi loomapiinamise videot näinud. Kui enesekeskne võib olla. No on küll võib-olla ebamugav kusagil väiksemas asulas poest head tofut leida ja väiksemates toidupoodides pole kikerherneidki. Ja väljaspool Tartut-Tallinna ei ole restoranides ja sööklates lihavabasid menüüsid. Aga mis siis? Püüdku paremini. Tehku lõunad ise kaasa. Võidelgu igal sammul. Näidaku, et nad hoolivad. Sõitku kaks tundi suuremasse linna toidu järele. Loomad kannatavad ju ometigi. </span></p><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51264175614/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5210067"><img alt="P5210067" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51264175614_c0c89663d8_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kortslehele pärlid</td></tr></tbody></table><div><span style="font-family: verdana;"><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas väikeste laste mängud on hästi sageli piiride katsumise mängud. Keha piiride ja ruumi piiride. Ja vahel reeglite. Kuhu ulatub, palju suudab, mitu jaksab, kui kaugele võib. Ja et kas see mäng tegelikult kestab edasi. Jääbki vältama ka pärast väikelapseiga. Sest miks alakad teismelised joovad. Ja mitte niisama, trallalaa, õlu ja koju kotile. Vaid klõnk klõnk lauakat. Hõõguvad udusulis kärsad krimpsus ja ruttu-ruttu suhkrulimpsi peale. Sest piirid. Tahaks teada. Uudse himu. Sest teismelisena saab inimene endale uue enneolematu ihu, mis tundub selle saabumise hetkel nii tõeline - valmis ja lõplik. Ja ta tahab seda ka tundma õppida. Kuhu ulatub, palju suudab.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma tõestan oma piiride leidmise ja nihutamisega, et mind pole olemas. Konstrueerin end kellegina ja usun ta lugusid ja siis lükkan ümber. Nope. Eksisid. Pole nii. Ei kehti. Kui ma sõnastan ja avastan end kui keegi, kes tahab neid asju, oskab noid teisi ja keeldub nendest kolmandatest. Ja siis hakkan nende asjade asemel tahtma muud, unustan vanu oskusi ja omandan uusi ja saan mõistma, et ma ei pea keelduma kolmandaist... Siis kes ma olen. Kuhu ma kadusin. Kas ma olen edasi või olen uus. Ja kuidas saab olla, et mul on mälestused esimeses isikus läbi elatud kogemustest, mida on läbi elanud keegi teine. Mina ei ole selline. Aga tema, kes koges, kes mulle läbielatu jättis, on. Oli.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja samuti. Pakilised vajadused, mis inimeste hulgas olles tekivad. Olla usutud ja mõistetud. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel on selline päev, et keegi saab minust valesti aru. Ja mul on sellest ükskõik. No ju siis sai. Mis seal ikka. Mina tean, mida ma mõtlesin. Tema mõistis seda teisiti ja las jääb. Kui ta tahab või saab praegu ainult nii mõista, siis see on tema. Mõni teine päev ei saa tundide kaupa sellest üle. Aga ta peab minust õigesti aru saama, ta peab teadma, mida ma <i>tegelikult </i>mõtlesin. Ei tohi nii, et tema reaalsuses on midagi, mis on vastuolus või lausa vastupidine võrreldes minu omaga, appi-appi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Vahel on selline päev, et keegi ei usu mu sõnu. Ma kinnitan, kuidas oli või mis on ja ta kahtleb ja eitab selle võimalikkust. Ja mul on sellest ükskõik. Jää siis kahtlema. Mis seal ikka. Mina tean, kuidas sellega on, ma olen selle välja öelnud ja sinu sees toimuv on sinu teha. Ei ole minu töö sind mu tõdedes veenda. Mõni teine päev on see maailma lõpp. Reetlik ebaõiglane ilm ja äratõukamiste põrgu. Kuidas see saab olla, et ta mind ei usu. <i>Mikkssss</i>. Ma ju ütlesin, ma ausõna ütlesin. Miks keegi mind kunagi ei kuula. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja kas seista oma enese <a href="https://i.pinimg.com/originals/9b/fc/9f/9bfc9f7e024eb4087055bc6debcfd6ac.jpg" target="_blank">pühitsetud pinnal</a> niisuguses rahus on oskus, mis lihtsalt tuleb harjutamisega või see sõltub asjust. Teiste inimeste rahust? Panustest? Vahel mulle tundub, et see sõltub lihtsalt kehast. Väsinud näljane valutav keha toob pähe kohale ärahirmutatud lapse. Laps tahab armastust ja ei talu (ka kujuteldavat) ebaõiglust.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51262701577/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P5210060"><img alt="P5210060" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51262701577_9657f8fd2f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">toomingalumi</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;">Põrnikal on vaas. Auto ostan meesterahvalt, aga sellega on põhiliselt sõitnud tema naine. Kuni autotöökoja poisid masinat üle vaatavad, tammume auto ümber ja teeme niisama juttu. Mees peab vajalikuks mulle mainida, et see lill eriti talle ei sobi ja meeste autole üldse see lill ei sobi. 'Meestele võivad ka ju lilled meeldida,' pakun juba aimates, kuhu me teel oleme. Tundub, et lilli armastavad mehed pole nähtus meie mõlema maailmas. Peame jääma viisakalt eri arvamusele. Eriti kuna ta toob näiteks lilla lille. Näiteks kui on selline lill, mis on lausa lilla. 'Mis siis sellest on? Vahel on lilled seda värvi.' Aganoh, nagu karta võis, sõna <i>pede</i> lendab võidurõõmsalt meie keskele. Ma ei võimalda talle oodatud reaktsiooni. Pole väga kindel, mida oodatigi. Korra veel torgin, et pole ju pede olemises halba midagi, paljud inimesed on peded. 'Eks see on juba oma valikute küsimus...' pomiseb töömees meie jutu lõpuks sekka.</p></span></div>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-69340322636486095362021-06-01T11:11:00.001+03:002021-06-01T11:11:32.926+03:00ohkooliaeg<div><span style="font-family: verdana;"> Mõtlesin siin aasta lõpuks natuke haridusteemadel, khm, kui lubate mul kasutada väljendit, sõna võtta.</span></div><div><span style="font-family: verdana;">Tuleb harilik mölapostitus ka. Hiljem.</span></div><div><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/24494360538/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PA300001"><img alt="PA300001" height="533" src="https://live.staticflickr.com/4583/24494360538_ca735bb39b_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">pane kirja. unusta ära</td></tr></tbody></table></div><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"> <span style="font-family: verdana; text-align: justify;">Kui ma õpetajaks õppisin (või oli see esimeste tööaastate täienduskoolitus), räägiti meile ühes loengus olulist õppetundi. Tegelikult meile muidugi räägiti mitmes loengus olulisi õppetunde, aga on üks, millest ma tahtsin täna. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana; text-align: justify;"> Sellele, kuidas õppijad sinu klassiruumis käituvad, on mitu seletust. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana; text-align: justify;"> Paljud neist on seotud hoopis kolmandate asjaoludega. Näiteks: kui nad haigutavad ja vedelevad passiivselt. See teoreetiliselt</span><span style="font-family: verdana; text-align: justify;"> </span><i style="font-family: verdana; text-align: justify;">võib </i><span style="font-family: verdana; text-align: justify;">tähendada, et su ettekanne saaks ehk põnevam olla. Või pole ka välistatud, et nad peavad endid su kindlasti-väga-olulisest ettelugemisest targemaks ja ei mõista selle vajalikkust. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana; text-align: justify;">Aga. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana; text-align: justify;"> On ka võimalik, et kell on kaks ja nad tulevad just lõunalt. On võimalik, et selle hoone kohvimasin on katki või kollektiiv läkitas eelmisel õhtul laulu ja lilledega teele kedagi neile kallist ja nad on nüüd lihtsalt väsinud. Et nad on otse tulnud intensiivset keskendumist ja rasket pusimist täis tegevuselt (matemaatika praktikum) ja sinu mahe kerge teemakäsitlus ei saakski nende kurnatud tähelepanu haarata. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana; text-align: justify;"> Haigutamiseks on tuhat põhjust. Enamik neist ei ole üleolev lugupidamatus ja isikule sihitud kriitika.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/38483334926/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="R1-08750-0007"><img alt="R1-08750-0007" height="540" src="https://live.staticflickr.com/4580/38483334926_af90955e70_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kasvan kus tahan</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Ja nüüd siis need ajad, mis meil käsil on. Ei esita need õpilased oma kodutöid, ei ilmu veebitundidesse. Teed konsultatsiooni ja istud seal üksinda oma veebikaameraga. Keegi midagi ei küsi ja nägude asemel on mustad ruudud. Ja kas see on selle pärast, et üleolev lugupidamatus ja sinu isikule sihitud kriitika, te küsite? Ei pruugi olla.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Loetelu võimalikke põhjuseid, miks õppija(d) ei ilmu veebitundi.</span></p><p style="text-align: justify;"></p><ul><li><span style="font-family: verdana;">Ta on metsas, uuslinnajaos, väikealevis ja seal on halb internetiühendus;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Midagi juhtus tema arvutiga - see läks katki või see polnudki tema oma ja kellelgi tema peres oli seda (rohkem) vaja;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Info veebitunni toimumisest ei jõudnud temani, sest midagi juhtus tema postkasti, seadme või internetiühendusega juba enne;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Eelmine kord, kui ta selles tunnis oli, katkes ühendus liiga tihti ja ta otsustas ilma tunnis osalemiseta edasi õppida;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Eelmine kord, kui ta selles tunnis oli, juhtus midagi muud ebameeldivat (ta kartis mitte oskamise pärast pahandada saada, keegi kiusab teda, ta ei saanud aru ja ei tihka küsida, ...) ja ta otsustas seda võimalust mõnda aega nüüd vältida;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ülesandeid ja veebitunde ja online asju ja erinevaid keskkondi on juba nii palju olnud, et ta ei oma enam ülevaadet oma kohustustest;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta peab just praegu tööl olema, väikeseid õvesid hoidma, endale süüa tegema, tuba kütma, haiget last kuhugi transportima, ...</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Online kool ei tundu reaalne ja ta ootab, et kõik läheks tagasi normaalseks;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Tund ei sisalda talle antud ülesandeid ja jõukohaseid tegevusi või ta ei ole neist aru saanud ja seega ta ei mõista selle vajalikkust;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta magab, sest oli öösel üleval ja need inimesed, kes tema eest hoolitsema peaksid, ei olnud olemas või ei tule temaga toime;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta magab, sest ta on hästi. hästi. väsinud;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">...</span></li></ul><span style="font-family: verdana;">Loetelu võimalikke põhjuseid, miks õppija(d) ei pane oma veebikaamerat tööle:</span><p></p><p style="text-align: justify;"></p><ul><li><span style="font-family: verdana;">Veebikaamera ei tööta;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Toas on teisi inimesi ja tal ei ole rohkem tube, kuhu seda tundi kuulama minna;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta on voodis või paljas või muidu vaadeldavalt haavatavas seisundis, mis ei kuulu avaldamisele;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Veebikaamera põhjustab ärevust, ebamugavust, juhib tähelepanu tunni sisult kõrvale;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Tal on häbi oma kodu pärast ja ta ei taha, et keegi teaks;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Tal on laps(ed) süles;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">...</span></li></ul><div><span style="font-family: verdana;">Loetelu võimalikke põhjuseid, miks õppija(d) ei lülita mikrofoni sisse:</span></div><div><ul><li><span style="font-family: verdana;">Mikrofon ei tööta (haa! seda sa juba oskasid oodata);</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Mikrofonil on mingi häiriv viga, tekib kaja või keegi ei saa jutust aru;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Toas on teisi inimesi ja nad on valjud (nutavad, tülitsevad, vestlevad, kolistavad asjadega, vaatavad telekat) ja tal ei ole teist tuba, kuhu seda tundi kuulama minna;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta liigub väljas või ühistranspordis ja taustahelid segaksid;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta on juba pahandada või naeruvääristada saanud valesti vastamise või rumala küsimuse eest ja ta ei taha sellega uuesti riskida;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">Ta elab koos väga valjude lemmikloomadega;</span></li><li><span style="font-family: verdana;">...</span></li></ul><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Seejuures ükski neist ei tähenda, et tuleks neile õppijatele kõrgelt positiivsed hinded sisse kirjutada ja oma suures mõistmises arutult järeleandlikud olema. Aga see tähendab, et ei pea võtma ootustele mittevastavat käitumist otsese rünnaku ja tülinorimisena. Kuni on õpetaja aeg õpetada, peab kehtima jääma võimalus õppida. Lapsed jonnivad. Õpetajale ei ole jonn veetlev rüü.</span></div></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/35903052326/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P7130078"><img alt="P7130078" height="533" src="https://live.staticflickr.com/4296/35903052326_e485f43ae6_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">lõputöö kirjutamise ilm</td></tr></tbody></table><br /><span style="font-family: verdana;"></span></div>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Mulle tundub, et paljudel neist, kes õpetavad, on hästi ilustatud veidi naiivne ja üldistav ettekujutus sellest ideaalsest õppijast. Kes istub üksinda oma kirjutuslaua taga oma puhtas vaikses toas stabiilse internetiühendusega personaalse arvuti ees ja kuulab, selg sirge ja silmad säramas, seda peaaegu nagu päris koolipäeva. Kui tegelikult ei pruugi olla ei oma tuba ega oma arvutit, ei pruugi olla kõht täis või pea puhanud. Kodus olles ei ole kool ainus asi, mis on.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Vanasti oli nii, et lapsed pudenesid hommikul kodudest välja ja kuhugi peale kooli polnud eriti minna. Siis nad lonkisidki kooli ja seal hakkas neile asju juhtuma. Tunniplaan hakkas juhtuma ja tegevused ja ülesanded. Isegi, kui keset päeva on tund, kus on ainult kuulamine ja midagi eriti ei tehta, kusagile mujale minna oleks ka ettevõtmine. Noh ja süüa saab ja seal on miskid inimesed, kes meeldivad või vähemalt pakuvad huvi. Kuskile klassiruumide vahele tolknema jääda, tullakse torkima, kus mujale pääsu. Piisavalt palju päevi järjest seda jama korrata, hakkab üht-teist külge. Kui mitte juttu, siis vähemalt matkitud sooritust või normegi. Hinded välja, suvi vaba ja otsast alga. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"> Õppimine juhtus siis nagu iseenesest. Suurele osale lastest kergema vastupanu teed pidi.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nüüd on nii, et iga uus tund iga järjekordne õppimise tegevus nõuab teadvustatud endast lähtuvat algatamist. Kujutle koolikoridori, kus uudishimulik õppija kõnnib, ühe ukse taga ootab teda ajaloo loeng, potentsiaaliga pahandada saada ja kohe kõrvalukse taga naljakas videomontaaž ja järgmises lõbus vestlusring või haarav mäng. Ja ta peab seda valikut tegema 7 korda päevas. </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mina olen pooleks päevaks rivist väljas, kui ma olen pidanud poes endale hambapastat valima.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/37412892700/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PA060011"><img alt="PA060011" height="533" src="https://live.staticflickr.com/4451/37412892700_0f7a53699b_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">eivõimla<br /><br /><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja noh selline mõte oligi. Et teised ajad. Vajavad harjumist. Ongi raske.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kuidas sul (ja su lastel) koolis läheb? Ja mis aitab?</span></div></td></tr></tbody></table><p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-74030941796371007172021-04-24T23:56:00.003+03:002021-04-24T23:56:40.565+03:00ettekäänetest, autost pisut ja niisama<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/49674979683/in/album-72157713539829448/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3150129"><img alt="P3150129" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/49674979683_85868506d4_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">autokompositsioon</td></tr></tbody></table><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma mõtlesin ettekäänetest ja vabandustest. Vahel on mingid sooritused inimesele võimatud. No ei saa teha, pole saadaval niisugust suutlikult neil ja noil täiesti arusaadavatel põhjustel. Pole võimalik. Ja ma mõtlesin ka, kuidas vahel </span><i style="font-family: verdana;">on </i><span style="font-family: verdana;">võimalik, hoolimata kõigist neist asjust.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Võtame näiteks mu hommikusöögi söömine. Saaks öelda, et ma ei saa. On võimalik tõestada, et pole võimalik. Ma vajan kohutavalt palju und. Mul on vaja 8 tundi täis saada, et ma ei oleks päevläbi mõtlemisvõimetu mõrd. Ja kui ma äratust ei pane, tuleb torust järjest 12 tundi. Seega on iga varem ärgatud minut on põmst mu elutähtsast unest <i>varastatud</i>. Röövitud. Mind on sellest ilma jäetud. Teine on muidugi mu iiveldus, mis kergesti tuleb ja on hommikuti iseäranis tundlik lõhnade ja tekstuuride suhtes. Näiteks ülessoojendatud toit ei sobi ja võileivad on kuivad vastikud suulaes ja igasugu poolfabrikaadid on juba pakile kirjutatult <strike>puuksu-</strike>gaasi-keskkonda pakendatud. Ja hommikul on kodus külm. Magamistoas on eriti külm, aga köögis ka. Ja mul pole aega kütta, sest ma pean saama välja magada. Ja ma ei ela teise täiskasvanuga koos (ja arvatavasti niipea ei hakka), niiet suht lootusetu, et kellegagi hommikusöögi tegemine ära jagada või kellelegi igapäevaselt toetuma hakata. Ja mul on nii pikad tööpäevad ja topelt-topelt koormus konsta, et mingit etteplaneerimist või varuks ostmist on väga raske teha, ajurakke ei jagu. Ja ma elan väikeses linnas, kus ei saa toitu koju tellida ja kiirsöök tanklast on nii kallis ja ajab mu südame pahaks. Ja nii edasi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga ma söön hommikust. Igal hommikul. Teen endale putru või muna. Panen õhksoojuspumba tööle, soojad sussid jalga. Lähen õhtul varem magama, et oleks hommikul aega rahus askeldada. Ostan alati korraga palju muna ja palju kaerahelbeid ja külmutet marju, et jätkuks ja oleks alati võtta.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Võtame näiteks aiapidamise. Kui kehv ma selles olen ja kui palju vigu ma teen. Kuidas ma olen saamatu ja ei tuvasta taimi väga hästi ega oska ette näha oma laiskust. Kui palju aiatööriistad ja taimed maksavad ja milliseid menetlemisi need vajavad. See õu on täielik soo, igaks rohimise sündmuseks kulub mitu paari kindaid, sest need lihtsalt vettivad läbi. Iga koht, kuhu ma kaevan, ilmutab hunniku kilet, vakstut ja seletamatuid kivikamakaid. Ja üldsegi võiks arutleda, et igaüks peaks tegema seda, milles ta juba hea on, mitte üritama kõike kõike. Eriti veel nõnda kõrges vanuses</span><span style="font-family: verdana;">.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga mul on aed. Pikk ümber piknikuala kaarduv lillepeenar ja väikestviisi ürdiaed, kasvuhoone ja mitu viljapuud. Küsin nõu. Pean asjatundjate toel plaani ja šopinguid. Guugeldan. Katsetan. Avastan. Ignoreerin osa nõu ja teen nii palju, kui parasjagu jaksan. Ja see on okei. Tead, mitu korda täna ootamatult kiiresti väga kõvasti sadama hakkas? Umbes neli korda. Ma tean, sest ma olin õues. Hakkas sadama, tulin tuppa, läks üle, läksin tagasi õue.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ee mis mu point oli. Et head seletused on head. Aga seletuse olemasolu või puudumine ei pea tingimata tegude või sündmuste osas midagi tähendama. Sõnad on tussu.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/49674965678/in/album-72157713539829448/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3080067"><img alt="P3080067" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/49674965678_4ac42da2f7_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">tähine</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p>
<script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script>
<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis ma olen mõelnud nendest limitatsioonidest, mis meil on ja mille tulemise teed ja päritolu me usume teadvat. Mu harilik näide sellest kategooriast on 'ei saa nõusid pesta, sest mind lapsena sunniti'. Ma tean, et tundlik teema ja ma arvatavasti ei peaks sel teemal mölisema. Sest inimesed on erinevad ja trauma on jätkuvalt valiidne nähtus. Ja igaüks näeb ikka iseenda sisse kõige paremini.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Aga.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mulle tundub. Paljud ise enesele hästi ära seletatud limitatsioonid ei tulene lapsepõlvest või eelmisest abielust või tudengipõlvest või misiganes ammusest perioodist. Need tulevad eelmisest nädalast. Viimatisest korrast, kui sa seda endale meelde tuletasid. Seda seost oma ajus uuesti üle sõlmisid. Seda rada oma peas jälle sedaviisi sisse tallasid. Ise hoiad elus, toidad ja turgutad neid teatud ühendusi. Jutustad üle. Katsud jälle järele. Pakid igasse pagasisse üha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Muidugi, enesetõhusus (ehk usk asjaga hakkama saada) tugineb teatud teooriate kohaselt suuresti varasemale kogemusele. Ikka korra oled nõud ilma suurema nututa ära pesnud, on rohkem kindel, et see saab sulle ka uuesti võimalik olla. Kui kunagi pole olnud, on ka raskem üldse tulema.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Iseasi, kui ei taha. Aga siis pole ka muinasjutte juurde vaja. Võibki olla, et ei taha nõusid pesta, roose tuua, pimedas magada, hakkliha süüa. Just täna just selle värske siinoleva endana. Mitte selle pärast, et oli lapsepõlv, tudengipõlv, abielu... Vaid selle pärast et ei taha. Miks siis lisaks lugu jutustada olnust, kui olnud oli ära ja siin ongi just nii. Sest põhjendused annavad veendumustele väge?</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/49697011581/in/album-72157713539829448/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3220042"><img alt="P3220042" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/49697011581_e29dbd3510_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">siru</td></tr></tbody></table></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Imelik lugu selle autoostuga on see, et ma ikka vist natuke kardan, kas sai hästi. Pean endale aegajalt uuesti otsast peale meelde tuletama, mis see arutluskäik oligi. Vaatan teda väravas seismas ja katsun järele, et on küll rõõm ju. Ja kui keegi tuleb mu otsust kritiseerima, ei ole mus veel maad võtnud seda rahu näha tema nõusid kui vaid tema intiimset sisenostalgiat. Ikka kaitsele. Ju on aeg siis see, mis vaja ja küll hingki rahuneb.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tuletab meelde, kuidas ma alati poolteist südarit sain, kui me lastena ratastega kuhugi rändasime ja keegi järsku teatas: õu kuule sul käib esiratas ju vastu maad!</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja noh muidu on see tavaline. Vahepeal inimesigi vaadand ja selle arvelt vähem trenni teind, aga selle võrra rohkem samme sammund. Aastates rehkendajate rõõmuks sain ilusa viiega jaguva nummeri ükspäev täis ja enese rõõmuks tegin õues lõket ja võtsin laulugi üles.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Uuesti õppija rollis olemine on mulle taganud inimesed, kellega ühiseid vaevusi omada ja samu hädasid kiruda. Mis on põmst seejust see, mida ma elult tahangi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Õhtuti linnast sisse ja välja sõites vaatan seda nii tume tume sinist taevast ja mäletan, kuidas kunagi noorena tundus õhtujahedast hämarasse autosse istumine ja sõnagi lausumata muusika saatel lihtsalt sõitmine nii eksootiliselt meelierutav. Nagu painav igatsus ja kaasaminev heaga leppimine korraga. 'Võta mind kaasa, võõras mees.' Ja võtan ka.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas sa teadsid, et kui kooresekohvi sisse segada arstirohtu nimega Bittner Palsam ja natuke kuusevõrse siirupit, saab päris meeldiva õhtujoogi?</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com28tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-61824113277475973882021-04-10T23:14:00.003+03:002021-04-10T23:14:50.429+03:00niisama noppeid mu elust, sünnitamissurvest, suvalistest asjadest ja kassid<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Avastasin, et olin jätnud teid ripakile, mu lugejad. Iseäranis rumalal hetkel pealegi. Võinoh mis siin tühja praalida, et avastasin. Keegi teine avastas ja juhtis mu tähelepanu. Aitäh sulle. Nii tõesti ei ole päris kena, öelda, et oled haigeks jäänud ja siis kuide-viisi vaikida.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen terve, kõhuviirus taandus ootuspäraselt ja selle teise suhtes on mind juba süstit. Ja siit tuleb kõik see (suur osa sellest), mis vahepeal mustandisse on kogunenud.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51107367264/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3280141"><img alt="P3280141" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51107367264_a4a21b2cf1_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">kuusk kasvab heas kohas</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Astronoomilisest kevadest piisab. See juba teeb. Et on valgem, on juba nii palju parem. Isegi, kui on külm või pilvine. Ärgates ei ole väljas päris pime. Pärast päevaseid asju korraks uksest õuele astuda, kasvõi poeni või prügikastini nii, et silm seletab. Ja ongi juba natuke kergem. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kevadest piisab, sest mitmed asjad on juba lihtsalt kevade tulemisel lihtsamad. Pesu saab õues kuivatada ja see päriselt kuivab. Healõhnaliseks värskeks, ööde värskus selle õmblustesse sisse. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Toidupoest saab tuua pisikese hüatsindi ja selle panna köögi aknalauale. Ja ühel hommikul on tuba lihtsalt lillelõhnaga täidetud. Tunned ära.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hommikul saab enne asjalikuks kukkumist vedeleda voodis ja vaadata aknast taevast. Ja teada ja näha, et see on seal. Et valgus tuleb ja sellega koos, rohelus tuleb ka. Vääramatul väel. Isegi, kui peole kontserdile kinno tantsima ei saa. Isegi, kui sajab ja sajab ja sajab. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Valgus ja roheline tulevad ja teatud maale see ka juba aitab.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">...oli see, m</span><span style="font-family: verdana;">is ma kirjutasin, kui ma heas tujus olin.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Olin.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen tulevikuootuste otsingul. Eelolevas ajas peaks olema miski, mida oodata. Aitamaks edasi edasi. Midagi head või vähemasti põnevat. Et sellest kinni haarata ja end mõtte jõul selle poole sikutada. Midagi erutavat. Piisavalt lähedal, et kujutlus ulatuks ja piisavalt kaugel, et edasi viiks. Mis see olema peaks?</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ei pidu, ei kontsert. Ei esinemine või pool-kohustus end üles lüüa. Mitte ainumaski võimalus rõõmsaid võõraid silmata. Ma olen konkreetselt nägude näljas. Kui vahel juhtub, et tänaval palju inimesi korraga ühes kohas tolkneb ja nad on ilma maskideta, jõllitan neid aplalt. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei näe ühtegi nendest inimestest, keda ma õpetan. Ja ma ei saa neid nägema ka. Nüüd nii ongi. Isegi mitte õppeaasta lõpus. Isegi mitte neis äraolevates lähen-pikas-suvekleidis järeltööd valvama. Isegi mitte neis kogu rangust ja nõudlikkust minetanud õrnades konsultatsioonitundides, kust pärast paljajalu päikese kätte uidata. Ei näe ja ei näegi. Järgmine aasta on nad juba teistes ainetes ja teistel teedel. See põhiline asi, mis mind minu töös rõõmustab ja toidab, on minult ära võetud. See on nii isekas ja rumal teha ülemaailmsest pandeemiast isiklik traagika, aga neid mõtteid ma mõtlen.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51107365614/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3260134"><img alt="P3260134" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51107365614_56277b990d_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hoiame ühendust</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ostan asju ja ootan pakke. Ostan tööriistu ja remondiasju. Aeda ja majja. Püüan oma kodust raamatukogu servipidi (tagasi) üles ehitada. Sirvin vesise suuga väikest köögitehnikat. Vahel harva riideid. Koduseid trennivahendeid koguneb tasapisi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siluett on teisenenud. Mitte nii palju mu enese, aga mu moetaju siluett. Madal värvel tekitab ebamugavust. Oleks nagu valesti. Sünteetilised materjalid tahavad kapist ära, raske kergestikortsuv kauakuivav taimne ja loomne kiud tükivad asemele. Aga mulle tundub, et seda juttu räägin ma küll juba viimased kümme aastat.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sätin oma aeda. Aeglaselt ja vaikselt. Vähemalt midagigi. Üks päev üks jupike rehitsetud. Teinepäev ühest peenrast nõges välja. Või vaarikad taltsutet. Ühe suurema kevadise taimeostu tegin ka ära. Siin on nii lage. Lasin endale aiaskulptuure keevitada. Et ronitaimedel oleks, kuhu minna.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Juuksed ulatuvad alaseljani ja kuivavad tuhat aastat. Kuna inimesi ei näe lähedalt ja ma punuda oskan, olen jälle harvendanud juuksepesu graafikut. Lihtsalt panen pesemata juuksed teist moodi kinni ja saab jälle natuke aega olla. Juutuubis <a href="https://youtu.be/8mlAuM8KW3A">üks naine</a> ütles, et ta üldse peseb korra kuus. See minu ennemuistne plaan enam üldse mitte šampooniga juukseid pesta, jäi siin tegelt ju kajastamata. Põmst ei tööta, sest ühiskond ja akne. Särava lendleva juukse norm ikka painab. Ja mu nahk leiab iga vabanduse, et põletikku minna. Aga kuna ühiskond on laiali harutatud, on päris ainult enese enesetunde järgi juuksepesu juba päris hea sagedus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kassid ei ole läbi saama hakanud, aga me saame enamuse ajast ühes toas hängida ilma suurema tülita. Suurem on hakanud aru saama, et ta ei pea kogu aeg ründevalmis valvel olema ja siin ruumi on. Väiksem on veits maha rahunenud ja ei sahmi vahet pidamata. Muide, kui keegi tahab vaadata arutult palju kassipilte, siis soovitan mu <a href="https://www.instagram.com/m_murca/" target="_blank">instat</a>.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Trenni mõttes teen aeg-ajalt matkalaadseid kõnde metsade vahele. Ja juhuslike pilatese tundide lõppu postitantsu jõuharjutusi. Väga kummaline on, et internetis nii palju nii lühikesi trennivideosid on. Kas need 15-20 minuti pikkused mõjuvad ka kuidagi üldse? </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51107041392/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3140110"><img alt="P3140110" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51107041392_58e28fccfc_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">toeta kukal vastu puud ja tõmba korraks hinge</td></tr></tbody></table><br /><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui sa oled juhtumisi naine (või isegi mitte juhtumisi või koguni mitte naine), siis sa arvatavasti oled kohanud inimesi, kes käivad sulle peale, et sa lapsi saaksid. Uurivad laste saamise kohta. Soovitavad sulle, et sa peaksid. Tuletavad meelde mingeid asjatuid 'fakte' et sind peatselt laste saamise osas 'veenda' ja nõnda edasi. Sageli need inimesed teevad kogu seda asja </span><i style="font-family: verdana;">ainult parimat soovides</i><span style="font-family: verdana;"> ja lahkesti seejuures naeratades omaarust hellusega. Tahavad vaid aidata. Hoolimata sellest, kui vähe lähedased te olete või kas sul on vastassoost partner või kas sa oled majanduslikult iseseisev või kas su tervis üht rasedust või selle lõpuni kandmist võimaldaks. Hoolimata sellest, kas keegi küsis. Nad ikkagi sõnastavad oma soovi. Pealetükkivalt ja kohta valimata. Et nemad tahaksid arvaksid usuksid, et sina peaksid bioloogilisi järglasi. Ja pealegi veel peatselt.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma olen siin, et öelda: mina ei oota, et sa lapsi saad.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">See on okei, kui sa tahad. Kui sa oled mulle kallis, mul on hea meel, kui sa saad, mida sa tahad. Ka siis, kui see on lapsed. Ma hoian su tahtmistele pöialt. Aga kuni sa pole öelnud, et sa tahad lapsi, ma ei oota neid.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">See on okei, kui sul on lapsi. Kui sa oled mulle kallis, on su lapsed mulle kallid ja ma hoian neile pöialt. Aga kuni sa pole öelnud, et sa neid juurde tahad, ma ei oota neid juurde.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ma ei arva, et su suhe saab sellest paremaks või su elu rikkamaks, kui sa lapsi saad. Või tõelisemaks või õigemaks. Ma ei usu, et su argipäev omab rohkem tähendust, kui sul on lapsi. Ma ei arva, et sa peaksid tingimata kogema omal nahal lapsevanemaks olemise kogemust, et olla täisväärtuslik inimene või sõber või liitlane teistele lapsevanematele. Või üldse iialgi kellele iganes.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegelikult. Päris ausalt. Kui me siin juba isiklikku juttu ajam. Kui sa mulle väga meeldid, siis ma salaja natuke soovin, et sa ei saa (rohkem) lapsi. Võib-olla see on mu isiklik trauma ja kallutatud tutvusring. Ma olen oma elus piisavalt näinud seda, kuidas lapsed teevad asju halvemaks. Mitte tahtlikult. Mitte et keegi neid hakkaks pärast nende tulemist mitte-tahtma ja muu taoline hooliv pläma, mis tuleb siia juurde ajada. Aga nii on. Vahel tulevad lapsed ja teevad asju mitmekesisemaks ja põnevamaks. Sagedamini tulevad lapsed ja teevad haigeks, katki, vaeseks, tülli, stressi ja sunnismaiseks. Sest me kohustame perekonda kinniseks üksuseks ja ei luba külal kasvatada. Sest me seame lapsed ette kõigest kõigest. Sest me ahistame emasid vastuolulise infotulva ja tohutute nõudmiste müriaadiga. Sest on okei jätta oma töö, alluvad, õpilased, sõbrad, looming hooletusse, kui sul on laps. Aga ei ole okei jätta last hooletusse, sest sul on töö, alluvad, õpilased, sõbrad, looming. No ei tundu kõige selle juures, mida ma tunnistanud olen, et lapse tulek on alati tingimata positiivne asjade kulg.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mulle tundub, et ma saan täiesti aru, kui keegi, kellel pole kunagi ühtki last olnud, juba teab, et ta ei taha lapsi. Ma usun üleni, et see otsus saab olla teadlik ratsionaalne ja kaalutletud. Ei ole isekas või teadmatusest tehtud. Vaadates seda tulnud laste pärast hüljatud või lõpmatusse edasilükatud projektide ja lubaduste loetelu, tundub teinepäev mulle isekas just laste saamine.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja muidugi igasugused head asjad, mis lastest saavad tulla. Muidugi saavad. Mul endalgi on korduvalt olnud arutelusid, et kas ma oleksin üldse end kokku võtnud ja mitte päris käest ära läinud, kui ma poleks nii noorelt last saanud. Kas ma oleksin iseenda nimel pidanud vajalikuks kogu seda tublidust, mis praegu mulle leiva lauale toob. Ja ei saagi teada. Või see, kuidas mul on rohkem isu üles ärgata ja kodus asju teha, kui laps on. Ja topelt rohkem, kui mul vahepeal rohkem lapsi siin majas on. Isegi, kui need lapsed on suured omaarvutis vahtivad volaskid. Kõik see sama jätkuvalt, jaa. Aga see ei ole põhjus täiesti enneolematuid olendeid eksistentsi kutsuda. See on lihtsalt see, mida me kogeme, kui nad juba tulnud on. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51107039082/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P3130092"><img alt="P3130092" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51107039082_1fac7b53c2_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">sohk värvidega</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kas keegi teab, miks raekoja kell peab laulma? Ma saan aru täis- ja pooltunni pim-põmmidest, need annavad infot, info on hea. Aga see laulmine? Mille tarvis see on? Ma pole kuulnud veel inimest, kes armastaks raekoja kellade laulmist kuulata või kuidagi naudiks seda. Ei tea kesklinnas elavat väikelapse vanemat, kes avab kell 9 aknad, et raekoja kellad lapsukese unne suigutada saaksid. Turistide jaoks mõeldud asjad on tavaliselt kuidagi tulu või kuulsust toovad, aga esiteks turistid pole mingi asigi enam. Teiseks on vali raekoja kell üsna halvasti teisendatav turistinänniks. See ei müü ja selle videokõnes ülekandmine ei tundu nagu asi, mida keegi päriselt teeks. Või see on üks neist hansalinnade asjust ja kui vanalinnas midagi ei kolise paar korda ööpäevas, siis pole päris ja keegi ei taha, et teda mitte-päris-hansalinnaks peetakse? Millest ma aru ei saa.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üks asi (paljudest asjadest), mis mulle kasside juures meeldib, on nende paitatavus söögi ja une ajal. Isegi väga näljasele just oma söögi kätte saanud söövale kassile saab sealsamas nosimise ajal pai ka teha. Ta ei lase end segada. Võtab oma pai ja sööb edasi. Sama magamisega. Leiad kusagilt magava kassi ja ta võtab oma paid vastu igasuguse iseenesestmõistetavusega. Osa kasse isegi toovad kuuldavale mingi heleda armsa tirina sel puhul. Üleni armastusväärne.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Ja elu lõpuni olen ma südamepõhjani reedetud koerte poolt. Mismõttes truu ja inimese parim sõber. Ta hammustab sedasama kätt, kes teda toidab, kui teda söögi ajal segada. Sama magamisega. Korduvalt olen hammustada või urinaga ähvardada saanud, kui magavale koerale kogematagi ligi lähen. Ära siis jää magama, kui sa arvad, et sa vaenlaste keskel oled, jumalküll.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kriitikud võivad siin tulla väitma, et kassi käest võib saada hammustada-küünistada igal muul puhul, ilma igasuguse loogikata. Aga neid kriitikuid me hetkel eirame.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/51108385925/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P2280046"><img alt="P2280046" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/51108385925_d095d09dcb_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">taevas tuleb ja läheb</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Enne raamatukogude sulgumist vedasin endale koju kõik Helen Oyeyemi raamatud, mis mul veel lugemata olid. Nüüd olen viimaks esimesega lõpusirgele jõudnud. See on hästi ilus ja natuke õudne, kui tark ja keeruline see naine on. Või tema raamatud. Aga arvatavasti ta isegi.<span></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sarnane hoog enne seda oli läbi lugeda kõik </span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">Olga Tokarczuki raamatud, millele ma oma käpa peale sain. See oli ka päris hea mõte. Mingite stseenide süngus ja äratuntav ilu kummitavad veel arvatavasti kaua. Erinevalt Oyeyemi teostest, pean ma siin tõlkeid lugema, aganoh, ma loen Oyeyemit ka, sõnastik kõrval.</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sarjadest kõige rabavamalt vägevam elamus oli Fleabag. No nii hästi kirjutada sündmusi ja inimesi ja tundeid ja aja kulgemist. Täiega soovitan, kes pole veel näinud.</span></p><p style="text-align: left;"><br /></p><p style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;">---</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></span></p>
<span style="font-family: verdana;"><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script></span><div><span style="font-family: verdana;">Millised tulevased toredad asjad sinu elus praegu oodata on?</span></div><div><span style="font-family: verdana;">Mida sa loed?</span></div>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com19tag:blogger.com,1999:blog-10536660.post-20195097443773671572021-02-21T20:42:00.000+02:002021-02-21T20:42:09.337+02:00nädala tegevused neil päevil koos looga haigeks jäämisest<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nädalakokkuvõte. Sest dokumenteerimine. Ja alternatiivina päevakokkuvõttele, päevil kui päevad on liiga pikad, et nende lõpuks jääks aega midagi veel võtta.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/50895614607/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1220068"><img alt="P1220068" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/50895614607_469106e701_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">gradient</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Esmaspäeval oli kohe päeva alguses vaja tundi anda. Otsustasin igati ära kasutada oma töökoha võimalusi ja ronisin tundi andma klassiruumi. Niisugune oma kodu intiimsusest või kabineti kõledast läbust tundide andmine omab teatavat personaalset veetlust, aga mulle tundub, et mina ei kanna seda välja. Klassiruum oli küll kurb ja tühi, aga sobis õigemini teemasse. Ja seal olid <i>riistad</i>. Hea kaamera, käbe stabiilne nett, korralik mikrofon jne. Riistvara on hea, siis saad tunni tuksi keerata ainult enese rumalusest. Mida mumeelest isegi ei juhtunud.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Üsna ruttu pärast tunni andmist hakkasin ise tundi kuulama. See on järjekordne kirjutamise kursus, mille ma võtan. Lootuses, et ma hakkan varsti suutma kirjutada ilma tahtmiseta seejuures igal sammul kõngeda. Kirjutamiskursuse korraldajad kahjuks ei olnud läinud suurte riistadega ruumidesse ja osa tunnist veetsime rahulikult kannatlikult oodates, et ühendus taastuks ja pilt jälle liikvele läheks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis mulle tekkis kahetunnine paus, mille jooksul ma tegin ei-tea-mida. Arvatavasti käisin söömas ja vastasin kirju. Või täitsin mingeid poolikuid dokumente või ajasin omi arveid makstuks ja muu taoline tühi-tähi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Viimane tund oli mul jälle ise õppijana. See oli päris tore, sest ma seekord teadsin, kuidas ma sellesse virtuaalsesse ruumi sisse pääsen ja mul oli kodulugemine peaaegu tehtud. Ahjaa, arvatavasti sellega ma muuhulgas tegelesin eelneva kahe tunni jooksul - kugistasin kiiruga sisse seda kodulugemist. See oli muidu ka tore tund, saime väikestes rühmades asju arutada ja tundub, et kõik õppijad on nii arukad ja pühendunud. Maru tark tunne tuleb peale. Veits enne lõppu tehti paus ja sain ette valmistada ja nahka panna oma kaasavõetud kohupiima ja puuviljad. Noh ja lõpp oli jälle täis tehnilist jahmerdamist.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Töölt/tundidest otse tantsutrenni, tipatapa, sest autole tuli talv ootamatult. Trenn nagu ikka. Iga nädal mõtlen, et ma kodus harjutan natuke samme, siis on mõnus tehnikale keskenduda. Ja iga nädal avastan jälle, et keegi on ära unustanud, et peaks kodus samme õppima. Siis kakerdan ees või täheldan huviga, kuidas ma tean küll samme, need lihtsalt saabuvad mu teadvusesse üha 0.5 sekundise viivitusega. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Venitasin misma venitasin, bussi pidin ikka ootama. Ee ja ma nüüd ei mäleta, kas see oli see õhtu, kui bussijuht otsustas tee peal mitte korra vaid kaks korda tee peale jäävast alevist läbi põigata. Sestnoh, reisiiiveldust peab inimestele jagama.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/50895496876/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1060058"><img alt="P1060058" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/50895496876_7a779cc020_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">koriander närbub hämaruses ja mul on liiga palju doonoritasse</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Teisipäeval sain kontorisse just niisuguse varuga, et natuke kohvitoas kohvida ja enesele kaasa tunda. Kui see sai tehtud, ajasin end palmihoonesse. Sest seal on soe ja valge. Ja nii ongi. Kohe, kui ma üle ukse astun, hakkab kergem. Nii, nagu kevade tulekul juba aimad, et varsti hakkab kergem. See on see aimatav kergus, mis on kohal. Kirjutasin ja lugesin selle saadud kerguse pealt. Täitsin antud lubadusi ja proovisin veel ühte järjekordset fookuses püsimise trikki. See on see, mille ma võtsin kasutusele, kui magistritööd kirjutasin. Tuleb panna märkmetesse kirja, mida ma teha tahtsin. Siis seda tegema hakata. Siis avastada x minutit hiljem, et midagi hoopis arutut ja selgusetu eesmärgiga on käsil. Vaadata ruttu märkmetest, mida ma teha tahtsin ja selle põhjal talitada. Mittekuhugi viivad dokumendid-tääbid kinni panna, todoisti ilma tähtajata ülesannetesse huvitavad leiud kirja panna ja pöörduda tagasi selle juurde, mida ma teha tahtsin. Noh ja pauside ajal tegelesin endale käivitusabi sebimisega. Sest auto.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Palmialust kauaks ei jagunud, otsustasin tundi andma minna ikka klassiruumi. Kuigi oleks sulnis palmi alt ka, aga mitte väga viisakas kõigi nende umbes kolme inimese suhtes, kes samal ajal äkki tahavad troopilist veetilkumist ja papagoide kädistamist oma pärastlõunase jäätise kõrvale kuulata.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tund nagu tund ikka, tõestatud tehnikad. Õppijad olid aktiivsemad ja viskasid rohkem kildu kui esmaspäevases rühmas. Mis on ka tore. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis ruttttu koosolekule, mis võttis oma planeerimatuses ja struktureerimatuses rohkem aega, kui karta võiks. Ja sealt võimlemistrenni. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Võimlemistrennid on lühikesteks kärbitud, et jõuaks ruume tuulutada ja inimesed ei kuhjuks garderoobidesse. Niiet ihu soojaks, paar lihasgruppi adresseeritud ja kojuminek.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Istusin pärast trenni umbes tuhat aastat kaubanduskeskuse pingil ja rääkisin telefoniga. Autodest. Sest mu auto, noh. Ja sest heade sõpradega on ikka hea rääkida. Siis ostsin viirukeid ja reisitablette ja sain iseäranis kiire bussiga koju. Vahelduseks ei hakanud isegi paha.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Mu uusim rahuliku elu nipp on mitte panna tööpäeva õhtul kodus arvutit käima. See tähendab, et ma teen õhtul igavaid asju nagu nõudepesu või koristamine. Mingi kokkamine või hommikuks asjade valmis sättimine. Lugemine. Vastutuulelaeva olen lugenud viimasel ajal. See on õhtujutuks just õige.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/50894779873/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="PC250036"><img alt="PC250036" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/50894779873_1cfbefa5ae_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">niitmata naat on talvise aia ilu</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kolmapäeva hommikul oli lepitud käivitusabi poiss kohal nagu viis kopikat. Täiesti imetabane. Ma olin shokit. Sesmõtes, et eelmine käivitusabi, mille ma kokku leppisin ei tulnud kohale, ei vabandanud ja vist blokkis mu numbri ära, kui ma päeva peale uut aega püüdsin leppida. Maaelu rõõmud. Igatahes see poiss tuli ja saime pärast mõningast pusimist auto käima. Kas sa teadsid, et sa võid auto käima panna, siis aku maha võtta ja selle teisega asendada? Ma ei teadnud. Käivitusabi poiss samas ei teadnud, mis järjekorras aku klemme ühendada, niiet. Seega. Just. Mhmh.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sõitsin autoga otse parandusse, ohutuled pilkusid terve tee, sest tühi aku oli auto üleni segadusse ajanud. Remondis võeti mind lahkesti vastu, nad on mind ennegi näind. Lapse viisin taksoga kooli ja ennast sealt jalgsi tööle.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Koosolek-seminar, mille tarvis ärkvel ja seotud olemiseks on mul teised nipid. Suht nipi-triki naine olengi. Põhiliselt siis kaasa kirjutamine ja tekkivate arusaamatuste ülestäheldamine, et mõtted käest ei pageks. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis ruttu kõht täis ja buss välja vaadata, et hambaarsti juurde hiljaks ei jääks. Ortodontia on ulme. Iga kord imestan, mis tööriistu ja võtteid neil võtta on. Täiesti hämmastav. Uhked kuldsed konksukesed paigaldati mulle nagu päris superpahal kangelasloo tegelasel võiksid olla. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hambaarstilt tipatapa kontorisse, arvuti kaenlasse ja palmi alla. Täitsa sulgemiseni sai süvenetud, kuigi välja võib-olla ei paista. Miks on nii kuradi keeruline paari lihtsat asja öelda, samal ajal silmas pidades, et tuleb pidevalt täpsustada 'a kust sa tead'. Mh. Kas kõik ei tea. Poole lihtsam oleks igasugust kontrolli tegemata pähekargavat iba ajada. Aganoh, see vist ongi see, mille pärast ei jagata doktorikraade niisama igaühele tänavanurgal välja.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Nädala teine võimlemistrenn, kuigi kumbki ei ole see õige, mis mulle kõige rohkem meeldib. Aga siiski hea. Ma siin vahepeal jätsin kaks nädalat võimlemist vahele ja olin päriselt täiesti väljapaistvalt ja mõõdetavalt rohkem vihane ja lühema kannatusega. Niiet tehniliselt on see teraapia. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Trennist lippasin sõbrannaga kohtuma, esimeses kõrtsis oli tühi, aga liiga vali. Teises kõrtsis oli tühi ja mitte üldse vali. Seega see parem. Jõime veini ja jagasime kõik mured ära. Siis käisime kinos. See oli ka pooltühi, natuke nagu erakino oleks. Istusime saalinurgas, rüüpisime kaasavõetud kokteile ja film oli ka mõnus. Mulle meeldis. Selline aeglane ja veits imelik.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Olin päeva peale küll saanud hoiatuse, et mu öömajas on saadaval väikelaste kõhuviirus, aga otsustasin, et ma olen tugevam kui viirus. Seega läksin ikka. Ja kuna hommikul oli väikelaps täiesti vinks-vonks, äda ei midagist, ei osanud ise ka muret tunda. (jutustaja hääl: kuigi oleks ehk pidanud...)</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/50895614187/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1060060"><img alt="P1060060" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/50895614187_b128951d05_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">niisama hängivad koos</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Neljapäev juhõissa. Vupsti kohe järjest kolm täiesti eri teema koosolekut üksteise otsa. Ja ei saandki hinge tõmmata, kohe lapst arsti juurde saatma ja sealt otse autole järele. Auto hea. Ainult veits üle sota jagu vaesemaks tegi mind ja peaks nüüd jälle mõnda aega kärama. Kuigi uut ikka tahaks.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tellisime kontorisse hiinakat ja arutasime lapsega maailma ja muu taolise asju. Ja siis oligi juba aeg. Asetasin lapse õrnalt tänavaristile ja sõidutasin end oma kõige uuemasse trenni. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Sellest on aaaaaastaid möödas, kui ma viimati postitantsu tegin. Aga ajad on uued ja huvi on taastekkind. Koos postiga, mis on mulle samuti tekkind. Ja oligi hea. Hea tund oli ja hea teada, et see on kursus, sama grupiga, sama õpetajaga, ette läbi mõeldud kavaga. Et ma ei jää maha ja mulle on <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Commitment_device">pühendumise tööriistad</a> tagatud. Lisaks ütles treener, et mind vaadates on kohe aru saada, et ma teen mingit teist trenni veel. Ja ma sain aru, et ma elult muud ei tahagi, kui et inimesed oletaksid eemalt vaadates minu kohta häid asju, mis on tõesed. Õhtu lõpuni oli hea tunne.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kodus selgus, et köögi kraanikausist ei lähe midagi alla. Eks need meistrid, kes selle äravoolu sinna ehitasid, mind hoiatasid ka. Et kahtlane, kas nii töötab ja hakkab kergesti äkki ummistuma. Kuidagi tundus pigem, et äkki on ära külmunud. Õnneks vannitoas kõik töötas. Pesin dušinurgas pudrupoti hommikuks puhtaks ja valasin pudeli torusiili kraanikaussi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/50895611372/in/datetaken/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P1010045"><img alt="P1010045" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/50895611372_33d9fc91d7_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">üks võõras punane miisu soojemate päevade ajast</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Hommikuks oli kraanikauss täpselt sama lolli näoga. Isegi kannutäis keevat vett ei aidanud. Tõotasin, et ma järgmisel hommikul tegelen. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Reedeseks hommikuks oli mul lepitud kokku kõne niisama juttu, mis on samuti hea nipp, kui sa siit nippe otsid. Et kui sa tahad kellegagi juttu teha või kontakti hoida ja just parasjagu ei ole hea aeg. Ära luba sel olla 'eks vaatab' või 'küll leiab aega.' Päriselt leia see aeg eelolevate päevade seest ja pane kalendrisse kirja. Nii saabki. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Esimeses päeva pooles oli mul ette nähtud teha ühe aine kodutööd ja selle asemel ma valmistusin oma pärastlõunaseks tunniks. Sest mõlemat peab tegema ja ühe vältimine kannustab teist tegema. Süüa jõudsin ka, kuigi mälestust ei ole. Äkki see oli kanašnitsel ja salat päev...</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tundi andma hakates selgus, et see klassiruum pole sugugi nii hästi varustatud riistadega, nagu oodata võiks. Seega läksin totaalse overkilli peale ja ronisin kõige rohkema tehnikaga ruumi üldse. Suht hull värk. Kogu sellest sahmimisest tulenevalt istusin 5 minutit vales virtuaalruumis ja mõtlesin, et kus siis kõik õppijad ometi. Aga tuli ikka mõistus pähe ja jõudsin õigesse kohta välja. Tund läks jõhkralt üle aja, sest distantsilt peaaegu et käeliste tehniliste asjade õpetamine väga heterogeensele grupile... huuh! Mu lemmik. Aga aeganõudev.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tegime kohe pärast tundi kiire nõupidamise ka ja algas niisama vahtimine. Mille käigus tellisin kolleegidega pitsa ja oli üldine reedene reedetamine. Inimesed sagimas ringi ja teised tiimid omi nädalaid kokku võtmas. Toppisin end pitsat täis ja asusin seina poole teele.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Alguses oli megaplaan, et mu põhiline ronimis- ja muidu kaaslane tuleb kaasa, aga see oli veel viirusega siruli. Siis tekkis kiirelt plaan, et tuleb kõikide blogi-ilmade kõige ilusam staar-ronija minuga koos ronima, milline au. Aga see oli veel vales linnas. Proovisin veel kolleegi sebida kaasa, aga sel olid lapsed. Niisis uhkes üksilduses vaprasti ma läksin. Ronisin soojendust ja ronisin kõik nullid ära ja mõned ühed kerge vaevaga ja mõned pärast mitut pusimist ja mõned kohutavas hirmuhigis ja rohkete sügavate hingetõmbepausidega. Nägin tuttavaid ja ühega sain isegi saunas paar sõna vahetada. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Pärast pesu oli päevast liibuvat särki selga tõmmates natuke imelik olla. Pikk nädal ja väsitav trenn ka. Üldse see, kuidas pea väsinuna keeldub jäsemeid juhtimast on nii huvitav. Autosse istusin, siis ei tundnud üldse puudust soojenduse sisse panemisest, kuigi külm oli. Aga külm tundus värskendav. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Jõudsin tagasi haiguskoldesse ja hakkasin oma kodutööd tegema. Eks ikka seda sama, millega ma pidin tegelema varem juba ja mille tähtaeg oli südaöösel. Vihtusin teha ja vahepeal hädaldasin, et kõik kohad valutavad ja hea ikka, et kõik jälle uuest nädalast kinni pannakse, sest veits käest on ära läind see trennigraafik. Sain tund aega varem valmis. Pesin hambad, panin tuduriided selga. Ja oksendasin kõik pitsa välja. Siis kosusin veits. Tegin end rohkem korda. Läksin voodisse ja käisin veel öö jooksul kaks-kolm korda oksendamas. Juba suht mittemidagit. Vett. Sest seda ma olin taibanud juua.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/49533560427/in/album-72157713102348611/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P2020001"><img alt="P2020001" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/49533560427_1f60ef096f_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">hoopis aasta tagune pilt. see peaks olema Rannu rahvamaja</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"></span><br /><span style="font-family: verdana;"></span></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Laupäeval niisiis ägisesin ja tudisesin teki all kuni keskpäevani. Ette vaatlikult jõin ära ühe kohvi ja ühe tee ja natuke mahla. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Siis võtsin end kokku ja läksin autot kaema. Otsustasin, et kui ma hoian distants ja kannan maski ja midagi ei käpi-näpi-topi, on ohutu. Isegi desovahendi panin tasku. Nagu taolistel puhkudel ikka, ei sujunud kõik kohe sujuvalt ja autovaatmine oli edasi lükkunud tund aega. Millest ma ei teadnud, sest ma olin keskendunud elus püsimisele. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Igatahes sain autot veidi vaadat ja katsut ja edasise kokku lepit. Lasin kaasa tulnud sõbrannal endale mahla osta ja autoga kaasa antud paberites ja enda otsustusprotsessides senssi meikida. Ise oma peas asjade valmis või läbi mõtlemine on minusugustele tuulepeadele väga väga raske. Me ainult rääkides ja kirjutades oskamegi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Veeretasin end tasakesi koju ja keerasin teki sisse. Tundus nagu palavik aga kraadiklaas ei näidanud. Magasin paar tundi ja kraadisin uuesti. Jep. 38.1. Tegin kõik maailma haledad häälitsused, lasin lapsel endale voodi alla korrusele sisse seada. Kuigi ma olin üleval natuke juba kütnud. Aga 13 kraadi sooja tundus liiga vähe. Purustasin tableti ibukat ja segasin banaanismuuti sisse. Siis magasin elutoa põrandal kasside seltsis ja jõin vett ja mahla ja magasin.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a data-flickr-embed="true" href="https://www.flickr.com/photos/97108317@N08/49533550607/in/album-72157713102348611/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" title="P2020035"><img alt="P2020035" height="533" src="https://live.staticflickr.com/65535/49533550607_491b949780_c.jpg" width="800" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">veel üks mahe mälestus soojemast veebruarist</td></tr></tbody></table><p style="text-align: justify;"><br /></p><script async="" charset="utf-8" src="//embedr.flickr.com/assets/client-code.js"></script><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Pühapäeva hommikul oli täiega hea olla. Totaalne juhõissa. Ma olen tugevam kui viirus. Tühjendasin kassi liivakasti. Juubeldasin äralahenenenud kraanikausi äravoolu üle. Tegin endale rammusama smuuti (idee söögist tundus jätkuvalt veits rõve), vaatasin internetti läbi ja mõtsin, et ma võiksin ju tasakesi ikkagi nädala teise postitantsu trenni jõuda. Ja siis sai jaks otsa. Otsustasin tund aega magada ja siis vaadata. Kaks tundi hiljem ärkasin, olin trenni hiljaks jäänud ja jumala kapsas olla. <i>Kapsas of the Jumal</i>. Nii läheb.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kirjutasin treenerile kirja, lasin lapsel poest veel mullivett ja banaane tuua. Vaatasin teise poole internetti läbi. Nüüd tuleb otsustada, kas mul on piisavalt lusikaid, et käia pesus JA teha õhtusöök. Või tuleb haisvana uude nädalasse uinuda.</span></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;">----</p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Novot nii ongi. Ma loodan, et ma oma reedeseid kolleege ega seda automüüjat ei nakatanud. Proovisin küll hoida distantsi ja pesin käsi, nagu neil päevil kombeks on. Ja äkki on mu pikad päevad ja ta omaette hoidvad kombed toonud selle, et laps haigeks ei jää.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Tublidust rohkem kui rubla eest. Ma ei tea, mis nende aegunud valuutade kõnekäändudega täna on. Terve persetäis tublidust. Mhmh.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: verdana;">Kui keegi nüüd selle lõpuni luges, siis tasuta ekstra internetipunktid sulle.</span></p>murcahttp://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.com6