tahan õige tasa laulda

P7260065
hõredad männikõrred vasta taevast


Aga hakkame siis peale. Kell on ka juba sealmaal ja. Teretulemast kursusele Tuumafüüsika eksperimentaalmeetodid. Te olete kõik väga teretulnud. Nagu kursuse infos ka kirjas oli, ei ole sellel kursusel osalemiseks oluline varasem kogemus tuumafüüsikaga, samuti väga teretulnud ka need kursusel osalejad, kellel on juba pikaajaline kogemus teemaga. Me kõik õpime ja eks teineteiselt õppimine on osa elu rõõmudest. 
Alustuseks tahaksin meelde tuletada, nagu minu kursustel, hihi, ikka alati alguses on meelde tuletatud. Osalemine siin kursusel või nendes järgnevates harjutustes on täiesti vabatahtlik. Eksole? Igaüks teeb nii palju kaasa, nagu ta enda sees tunneb, et õigeks peab. Nõus? Usaldage oma keha ja sisetunnet ning pange tähele, mida see teile õpetab. Õpime koos ühiselt, isegi mina, ja vaatame, kuhu see meid viib. Näiteks mulle endale on küll väga huvitav, mis me siin täna koos õpime. [...] Niisiis. Mina olen juba nii palju rääkinud. Nüüd on teie kord sõna võtta. Teeme siit minust alates päripäeva sellise ringi. Ma panen käima selle roosa karvase palli. Igaüks ütleb oma nime ja nimetab paar mõtet, mis teda täna siia kursusele saatis ja annab siis palli järgmisele edasi. Et siis milliste ootuste ja võib-olla isegi hirmudega, millises seisundis te täna siia tulnud olete. [...]
Järgmiseks ma tahan, et te leiate endale paarilise. Ah, meid on paaritu arv, siis teie seal taga, jah, teie. Teie võite kolmekesi teha. Ma annan teile umbes pool tundi aega. Rääkige oma kaaslasele, mis on teie esimene mälestus tuumafüüsikast või eksperimentaalmeetoditest või kasvõi minupoolest tegelikult mõlemast. Ja jagage milliseid tundeid ja mõtteid see esimene kord teis tekitas. Pidage meeles, et iga kogemus on märkimist väärt ja me kõik oleme väga erinevate taustadega. Pange tähele, mida te saate oma kaaslaselt õppida, sest selleks me siin ju olemegi. [..] Nii. Kas kõik on juba oma esimese kogemuse jagamisega ühel pool? Väga hea. Ma kogun nüüd mõned vastused siia tahvli peale ka, siis saame pärastlõunases osas nende kohta ühiselt ühe toreda mängu teha. Alustame teist, seal akna juures, jah. Millistest asjadest te rääkisite? Mis tunnetega te tuumafüüsika eksperimentaalmeetoditega esimest korda kokku puutusite? [..] Nüüd, kui me oleme juba kenasti omavahel tuttavad, palun moodustame siia ruumi keskele sellise ringi. Lihtsalt vahelduseks üks lihtne lõdvestusharjutus. Paneme silmad kinni ja hingame sügavalt sisse, tehke minuga koos, süüüüügavast siiiiissse jaa! piiiikalt pikalt mõnuga välja. Üks kord veel. [..] 
[...]
Ma olen siiralt tänulik kõigile täna siia tulemast. Lausa uskumatu, kui toredaid mõtteid ma teilt kõigilt täna sain. Tuleb välja, et tuumafüüsika eksperimentaalmeetodid ongi väga lai valdkond ja tõesti, juttu jätkub kauemaks. Loodan kõigi teie nägusid siinsamas ruumis näha homme hommikul. Homme me alustame kell 10, et oleks hea värske päevale vastu minna. Kellel on veel kursusel osalemise tasu tänase eest maksmata, see oli 250 eurot, tulge enne kojuminekut siit minu laua juurest läbi, arveldame teiega ära. Ja teistele, ilusat tuumaenergilist õhtut.


Khm.

Mhmh ja teine on see, kui tuleb teha end narriks ja teha võõraste inimeste ees kohapeal improviseeritud piiratud vahenditega kentsakat komejanti ja teatrit. Ja kiita saavad need, kes sellega ilma igasuguse ebamugavuseta kohe toime tulevad. Ülejäänutele vihjatakse peenelt, et need oma näkase kinnijäänud energia vabastaksid ja lõpetaksid niimoodi enda aheldamise mingitesse väljamõeldud piinlikkuse raamidesse. Õhkkond on ju nii turvaline, kui sa veel pinges oled, siis sa ilmselt eksid.
Kolmas on see, kui juhtnöörid ja tööjuhised antakse mustvalgel sõnaohtralt paberil, aga kui nende kohta täpsustusi küsida, saad mingi: 'vaata ise, mis õigem tundub' mulliga pihta. (Lehe peal oli liikumise trajektooriks punktiirjoon ja ma pidin ise tunnetama, kas seda võiks tõlgendada liikumisena hüpetega või pikkade sammudega või kuidagi punkt-punkt nõksutades, kuidas endale tundub. Ma otsustasin kohe, et mu sisetunne ütleb, et seda punktiiri tuleb ignoda ja pahuralt vantsida enamvähem näidatud suunas. Pärast veel noomisin ennast, et ma mängida ei oska ja lustile üldse pihta ei saa ja ainult konkreetsuse piitsadest unistan.)
Rääkimata nendest tantsutundidest, kus ei tohi muusikast end häirida lasta, see on vaid meeleoluks ja tuleb lihtsalt tajuda ja kulgeda mingis hoomamatus oletuses oma tempos. Um, ma õpin lakku täis peaga genni peldikute ees taieldes ka rohkem tantsu ja oma keha ja selle tunnetamise kohta, kui taolises tunnis.


P7260061
sry ma lähen siit korra mööda tnx



Erinevad ettevalmistavad möödapanekud ja mis neist.
Näiteks esinesime kõhutantsijatega restoranis. Restoran, va kaabak, asus linna teises otsas, niiet tegime proovi oletustele tuginedes. Vast on lava, loodetavasti kuuleb oma enda muusikat, ehk ei pea päris laudade vahel hööritama, arvestame, et pigem mahub see seade sinna ära. Ja valmistusime kõige õudsemaks publikuks. Ikkagi restoran ja ikkagi suvituslinn. Niikuinii purjus või lärmakad, ükskõiksed või vaenulikud. Ei tee harjutanud tantsijal ja õrritaval erutajal vahet. Minesatea. Tegelikult oli lava täiesti olematu ja tantsisimegi otse laudade ees enamvähem vannituppa sobilikul põrandapinnal, mingi jõletu plaaditud sammas kõige keskel. Ja publik hoopis maailma kõige sõbralikum armsam seltskond pensionäre. Ma ei tea, kas on toredamat asja maailmas, kui äratundmine, et publik on soe.
Kutsusin korstnapühkija ja ootasin järjekordset õudust. Alguses oli isegi plaan, et lähen kodust ära ja palun oma mehel suhelda selle võõraga. Mehed tavaliselt saavad meestega räägitud ilma, et üks teist alandaks. Aga siis läks logistika suviselt kiireks sebimiseks ja võtsin ta üksi vastu. Eelmine korstnapühkija oli nii vastik ja üleolev ja alandav, et ajas mu esimese kahe minutiga korraga maruvihaseks ja nutma. Ei ole lihtne omada korraga kinnisvara, emakat ja eneseväärikust. Seekord ärkasin tund aega varem ja hakkasin rahustavate hingamisharjutuste saatel halvimaks valmistuma. Ja siis ta tuligi. Jumalküll kui tore. Tasane onu, ilusti seletas, mida teeb ja küsis asjadeks eraldi luba, kannatlikult kuulas mu küsimused ära ja. Oh. 

Oli mingi motivatsioonikõneleja ka, kes soovitas igasuguste asjade puhul loetleda alguses kohe päriselt paberile ära kõik hirmsad asjad, mis saavad halvimal juhul juhtuda. Ja siis iga asja kohta märkida mitu tehtavat ennetust, leevendust ja lohutust juurde. Ja neid päriselt teha ka. Selline läbimõeldud arvestav kaalutlev stoilisus. 


P7200035
ühe uhke hüljatud matmispaiga uks
'miks nii on sind ei vaja keegi enam nüüd'



Muidugi hakkab suve juba kestnudolemisest vaikselt ligi tikkuma õppimishimu ja igasugused naiivsed ettekujutused, kuidas ma ukuleele ja andmeanalüüsi ja lameda kõhu omandamise kursustele end kirja panen. Ja kuidas siis kohe õigepea kannab mu tublidus ka vilja. Vilju. Viljasid. Neid mõtteid on magus heietada, arvestades, kuidas ma iga aasta olen sügissemestrisse üleni ülepeakaela ära sukeldund ja hakkan kohe oktoobri pealetulemisel töötegemise asemel veebruarist unistama. Niiet igasugune kõrvalprojekt niigi üle pea käivate põhiprojektide juurde on arutu ahvatluse tipp.
Teiselt poolt jällegi. Kui need mõtted mul juba nii varakult on. Vabalt võiks siseneda septembrisse, peast arvutades p-väärtusi, oma lamedaima tedretähnilise kõhu peal ukuleelet tinistades. Sest kõik see, millest mul puudus on, on kiiresti õpitav. Teoreetiliselt.


Vaatasin folgil teiste inimeste perekondi. Muidugi ma vaatasin bände ja eksootilisi instrumente ja melu ja ilusaid omi inimesi ka. Aga teiste inimeste perekonnad on nii huvitav ju. Peaaegu isegi naljakas, et inimesed võtavad kõik oma tited ja asjad avalikku kohta kaasa ja siis hakkavad seal nii alasti olema. (Üks lisapunkt jälle üksi väljas käimise poolt, teised saavad oluliselt väiksema millimeetri oma ninu mu asjusse pista.)
Igatahes teiste pered. Näiteks oli üks kahelapseline pere. Kõndival jõnglasel oli plastikpalmiga jook näpus, naisel trullakas titt ja vanker. Mees hakkas kahe murule asetet pooliku joogitopsi kõrvale piknikulina laiali laotama. Kõndiv jõnglane tuterdas joogitopsidele otsa ja need läksid muru peale ümber. Jõnglane hakkas nutma. Selliseid vaikseid suud kõveraks venitavaid haledaid suuri pisaraid. Mees heitis talle ühe vihase pilgu. Laps läks veel õnnetumaks, kui see üldse võimalik on. Mees haaras maast vihaga ümberläinud topsid ja loopis need raevuka liigutuse saatel lähimasse prügikasti. Siis istus üksinda, selg perekonna poole, piknikulinale. Tuterdav jõnglane oli täiesti meeleheitel. Naine pani tite  sülest vankrisse ja läks lastega eemale, arvatavasti uusi jooke tooma. Mees istus natuke aega üksinda. Siis ajas end püsti, pakkis tükk aega abitult sahmides seda neetud piknikulina tagasi kokku ja järgnes neile.
Näiteks ühel kaugelt tuttaval mehel oli kaks last - üks isetehtud ja teine võetud. Ja surnud naine. Ja ma kuulen, et ta on värskelt just hiljuti uue lapse teinud. Ja  vaatan teda uhkusega teatamas, et see on esimese, isetehtud lapsega, samade juustega. Ja mul on kohe järsku nii lõpmata kahju sellest teisest, võetud lapsest. Tema ei ole ju süüdi, et tema pea seest ei hakka kunagi kasvama tema ainsa ellujäänud vanema juukseid. 
Kellelegi võõrale oma südames valusalt kaasa tunda ja siis selle suhtes mitte midagi teha, on mu lemmik enesepatsutus. Olen mina alles hell ja hea.


P7200020
vihmaga kuklale pai

Ei ole see suvine arvutielu üldse lihtne teha. Just tahtsin pikalt kaevelda, kuidas blogide lugemisega järje peale ei saa ja mis ma üldsegi veel siin mõtsin veel mitmest asjast. No ei anna. Juba ajab rahutus järvesse ja inimeste hulka ära.
Küll ma siis varsti jälle tulen, kui hetke leian.

---

Kuidas sinu kogemus loominguliste kursustega on? Ei aja närvi?
Missugusi ettevalmistusi halvimaks sa viimasel ajal teinud oled? Läks vaja?
Mille õppimahakkamisest sa unistad, aga siiamaani ette võtnud pole?

Comments

  1. tuleb välja, et ma pole sellistel loomingulistel kursustel käinudki.

    halvimaks ettevalmistamisega tegelen praegu täie hooga, hetkel olen staadiumis "üksi, kalk maailm, saatus on minu osa", aga see on juba pikem jutt, blogi või ise.

    õppimahakkamisest: laulma. joonistama. need tulevad esimese hooga pähe, aga piisaks mul vaid mõnda tunniplaani näha, kui ma tahaks sealtki pooli asju. just tuli üks konvekapakkumine mind pmst huvitaval teemal ja ma sain peas võimalikke ettekandeteemasid loksutades aru, kui loll ma ikka veel olen. jääb üle vaadata, kas konvekaettekannete tähtajaks õnnestub ennast targemaks teha.

    ReplyDelete
  2. "Ei ole lihtne omada korraga kinnisvara, emakat ja eneseväärikust." - See oli hea.

    ReplyDelete
  3. meil käis korra üks orstnapühkija, kes ajas ka täiesti meessoost A. nii endast välja, et ta arutas pärast, kas korstnapühkimisfirmasse helistades oleks adekvaatne paluda saata keegi teine põhjendusega, et "tolle eelmise aura ei sobinud mulle", sest ühtegi konkreetsemat seletust ei tulnud pähe.

    aura seisnes kergelt pealetükkivas seletamises - ja selle ignoreerimises, mida ahjuomanik ise räägib.

    ReplyDelete
  4. Halvimaks valmistumine - olin enne sõiduõpesse minekut täiesti veendunud, et saan mõne käbeda, pisikese, kärsitu, paljusõnalise, ja tegelesin enda veenmiseks, et ma suudan õppida isegi sellisega ja et ei ole "appi, ekstraverdid!" vaid.
    Seeasemel sain flegmaatilise zenmasteri, kes ei ütle ühtegi ülearust asja. Hiilgav!

    ReplyDelete
  5. Korstnapühkija amet on - nagu ma aru saan -just inimeste osas vastik. Sa tahad, et nad hoiaks oma ahjud-lõõrid korras, sest nende oma vara ja elu, ja nad raisad ei tee seda mitte. Eks ta ajaga frustreerib. Kes lööb käega ja võtab raha, kes seletab pealetükkivalt (sest mittepealetükkivust ignotakse).

    ReplyDelete
    Replies
    1. no sellel pealetükkival oli ka seletamise sisu teistsugune kui järgmisel. tal olid mingid isemoodi teooriad, mis nähtavasti ei ole kõigi korstnapühkijate konsensuslikud ühisteooriad.

      ma usun, et kui keegi on pealetükkiva ja vestluskaaslaselt tulevat infot ignoreeriva suhtlusmaneeriga, siis see käib tal igas eluvaldkonnas.

      Delete
    2. ja no selleks me ta ju kutsusimegi, et oma ahje-värke paremini korras hoida.

      Delete

Post a Comment