kurvastuse nurgake

ma tahan jääääre kontserdile. nii väga. ükskord ma läksin ja jõudsin liiga hilja. mitu korda olen saanud kontserdist teada järgmisel päeval. kõik kiidavad, nii hea oli, mina ei näinud. eile oli kah kontsert. mul polnud raha. ja kui ma asju ajama akkasin, oli kontsert juba läbi. aga ma tahan. ullult tahan. huvitav, kuskohas türi on? täna on nad türis. ma pean ühe kontserdi veel saama. nad ei ole mingi eriliselt noor bänd. nendega ei saa kontserdile minekuid edasi lükata.

siis oli ükspäev veel selline asi, et ma sain aru, kui targad ja andekad inimesed minu teaduskonnas on. mitte sellised, kes teevad riigieksamid ülikooli sissesaamise tasemel vaid sellised, kes on Andekad ja Inteligentsed. algul olin ma häiritud, et kuhu jäävad minu saavutused. siis ütles alo, et tulevad veel. siin ma nüüd siis ootan. avastused ja saavutused, ma olen valmis. tulge-tulge! ma ootan:)

tule mulle tarkus
armastan vaid sind
ainult sind tahan ma
kaasaks ko-si-daa.

seda nimetatakse varahommikuks. seda sorti varahommikuks, kus ma istun punastes aluspükste ja musta topiga kügeledes arvuti taga, joon magusat kohvi ja ajan endal juhet kokku. mul on 2 last kah täna. ja perejakodusse ma ei saagi tegelt, sest ma pole rase. ma arvan, et rasestumine sinna saamiseks ei tasuks ennast ära.

vot, ma tean! ma hakkan hoopis kitarri harjutama. õpin saatma ühte laulu. ma arvan, et see võiks nii käia, et keegi kirjutab ühe laulu ja mina õpin sõnad-viisi-duurid pähe ja laulan seda kitarriga. ja alles pärast, kui ma olen paljupalju teiste tehtud laule ära laulnud, teen päris oma laulu. ühe sellise mažoorse unelaulu, milles on päike, kuu, kollased lõngakerad, maasikad, meri, mets, armastus ja rõõm. ja siis ma laulan seda igal õhtul. sihuke plaan on mul.

Comments