tatar!

siin ongi tatar

let it go

Kella neljani koolis olemine tundub nagu täitsa normaalne. Kui päev osutub algama kell kümme, nagu tal tavaliselt kombeks on, saab rahuliku südamega kella seitsmeni põõnutada ja juba enne nelja, kaks tundi enne lasteaia sulgemist, koolist vaba olla. See on ainult kolm loengut. Kaks vahetundi. Kerge päev.
Aga ma mäletan, kuidas vanasti oli. Gümnaasiumis. Kui ikka päev kestis neljani, oli see peaaegu maailma lõpp. Ebainimlik. Kellele ja milleks nii palju tunde? Millal me siis puhkame? Me oleme ju nii pisikesed. Keegi meist ei hooli.
Ma just vaatasin ühe kooli tunniplaani, et teada, mis kell neil vahetunnid on. Ja sain aru, et sel ajal kui minu imeliselt tavaline kerge koolipäev lõppeb, ja ma olen reemsalt valmis misiganes suunas kepsutama, on neil üheksas tund algamas. Kas sa mäletad, mis tunne oli vahetunnil enne üheksandat tundi?

Ma tahan magada. Tegelikult tahtsin ma juba üleeile magada. Ja tegelikult magasin ka mõlemal vahepealsel ööl. Aga täiesti kapsas on olla.

Aidake koeri!
Kuna Lõuna Koreas tapetakse koeri!
Palun andke allkiri!
Orks oma promotionidega suvalistelt inimestelt mu peale karjumas.

Ma olen täna topelt-planeerimise printsess. Hommikul, kui mul oli plaanis ennast kenasti kooliks ette valmistada, kohvitada ja põhjalikult riietuda, ma hoopis magasin. Sest uni oli hea. Siis veits hiljem, kui logopeedi aeg pidi olema, oli mul ka plaanis veidi valmistuda selleks praktikumiks, mida ma täna andma pidin. Aga logopeed jäi ära, sest logopeedi kabinetis olid sel ajal mingid võõrad hoopis. Seega, rohkem aega mulle. Selles mõttes on vahel üle-buukimine hea, mõni asi ikka kukub ära. Läksin kooli ja hakkasin valmistuma. Siis selgus, et valmistumine võtab veits rohkem aega ja mul on veel ka hommikulõuna tegemata. Seega sel ajal, kui ma oleksin pidanud olema hommikuses praktikumis ülesandeid lahendamas, valmistasin ma ette oma praktikumi ja sõin ja üldse. Siis ma andsin oma praktikumi. Sel ajal, kui ma olin kavatsenud õppida pärast seda algavaks kontrolltööks. Ma mudugi ei õppind, ma juhendasin oma tudengeid. Nad olid üleni nummikad ja ma tegin nad kurvaks oma liiga raskete ülesannetega. Ei, ma ei tee meelega nummisid asju kurvaks. See oli kogemata. Teinekord tean. Ja siis kui mul praks läbi sai ja ma pidin kontrolltööle minema, sain ma aru, et samal ajal, kui mul on see eelnimetet kontrolltöö õpetajate majas, on mul ka oma majas ju seesamunegi loeng. Ja mulle endale tundus, et seal kusagil vahepeal peaks hoopis üks vaba tund ka veel olema. Maitea, kas mu pea vahel arvab, et ööpäevas on kaks korda rohkem tunde või midakuradit. Otsustasin, et ma parema meelega kirjutan puuduja-karistus-essee mulle täiesti võõral teemal, kui jätan kontrolltöö tegemata. Seega lippasin kontrolltööle. Nüüd hakkab mul kohe viimane loeng ja see ei ole mul mingiks lisaasjaks broneeritud. Kui välja arvata, et ma pean 15 minti enne lõppu ära hiilima, sest pean lasteaeda jõudma.

Vahel käivad ju inimesed ringi veendumusega, et kohv on kohv. Või et tass kohvi ei tohi kunagi maksta üle kümne krooni. Või 'ma saan kodus ka kohvi juua'. Või näiteks, nagu mina viimasel ajal, kannavad kaasas kruusi ja 3in1 pakikest - lisa ainult vett komplekt. Tuleb hästi palju odavam ja mitte kõige halvema maitsega. Suht usutav, eksole. Võtsin täna üle tüki aja CoffeInist ühe latte amaretto siirupiga. Oh sa heldene aeg, kui hhea see oli. See maitses nagu muinasjutt, nagu tõeks saanud unistus, nagu üks kuramuse kohutavalt hea peaaegu 30-kroonine kohvijook. Nämm. Läksin sellega mööda tänavat ja mõtlesin ainult: 'mmmm, latte....' Säästurežiim ei ole ikka minu jaoks. Mulle on luksust vaja. Mhmh, õpetajaks hakkamine on mudugi täiesti uskumatult efektiivne viis ka selleni jõuda, eksole.

Alguses ma mõtsin, et see loeng saab eriti nõme olema, sest me räägime seadustest ja värki. Aga nüüd ma vaatan, et eriti muhe vanamees.Näiteks arutleme selle üle, mis eristab kooli saapavabrikust. Mõned kohad isegi leidsime. Mõned on kaheldavad. Kool on saapavabrik.
Ja eriti šef, tal on nüüd järsku heliefektidega slaidid, kõik ärkasid praegu poole loengu pealt üles. Piuhh, piuhh!

Ma veits mõtsin selle peale ka. Praegu ma olen tudeng. Mul võib olla blog missugune iganes. Ma võin siin öelda ilge nuss ja kui sulle ei meeldi, võid üldsegi minna ära koju. Ja kui ma kunagi päriselt õpetajaks saan ja mingi kooli heaks mingi palga peal üleni lepinguga töötan ja neetult palju kõike esindan ja tähendan ja edasi annan, on mul uus blog. Selline, kus ma ei ütle kunagi ühegi ebamugava asja kohta 'ilge nuss'. On võimalik lahe olla ka ilma labase ja kohatu ropendamiseta, nad mulle ütlevad. Siis näeb.

Tulen vaba tunni ajal koju, kokkan endale kiirelt mingi lõuna, annan kassile süüa ja heidan paarikümneks minutiks pikali, et korraks aega maha võtta. Kass sööb oma kala ära, limpsib ennast natuke ja tuleb minu peale istuma. Kuigi ma pikutan külili. Ta istub mu külje peale, sätib ennast kerra ja nurrub. Noh, olgusiis, ma võin ju pikutada kassipoja istumise all ka. Aga siis pistab ta oma pisikese musta märjakslimpsitud vurruse nina mulle kõrva sisse ja nurrub mulle kõrva. Nuusutamise rütmis. Sest ta alles nüüd avastas kõrvad ja osutub, et uusi asju tuleb kõige pealt nuusutada.

Lõpetamata loetelu teadmistest, mille ma alati pärast kasutamist ära unustan ja iga kord uuesti õppima pean. Kuigi nad on mul varem vähemalt korra täiesti selged olnud.
• Kombinatoorika
• Trigonomeetria
• Terve posu html täägisid, mida on nii palju lihtsam guugeldada kui pähe õppida
• Kuidas teha nii, et kõik inimesed mu kodulehte näeksid
• Kuidas teha pärmitaigent

• Kuidas uutele inimestele head muljet jätta

Oot, ma pidin oma hullu nädala pärast ka halama. Mul oli esmaspäeval ettekanne, see läks võssa. Mul oli teisipäeval ettekanne, see läks lausa raagus kibuvitsavõssa, väga valus laks. Nutt ja hala ja piiinlikkuse tipp. Kolmapäeval oli mul järeleaitamisõpilane ja lastevanemate koosolek ja koduse töö tähtaeg. Täna oli mul kontrolltöö ja iseseisev praksi andmine eelnevalt ettevalmistatud materjali põhjal. Homme on mul üks väike ettekanne ja veel ühe praksi andmine koos materjali uuesti ettevalmistamisega, sest see ei töötand. Laupäeval on mul essee tähtaeg. Ja üks õpilane veel. Ja seltsielu.

Jah, ma tunnen ennast tublina. Ja väsinuna mudugi ka.

Mul on terve posu lahedaid pilte ka ja ma kunagi näitan ka, aga veits läheb aega.

Peaks endale isikliku pai-tegija hankima. Kellegi, kes teeb mulle pai, kui ma üleni tubli olen.

Ja lihtsalt puhtalt panu mõttes ma panen siia ühe väikse rahuliku laulu ka.

tigi tigi trikker trakker

78 words

Typingtest

Tegelt ma nii kippe ei ole. Tavaliselt on see kuskil 65 kandis. Paar aastat tagasi oli viiekümne kandis ja ma olin üleni rahul. A praegu lissalt joppas veits. Lühikesed ingliskeelsed sõnad ja nii. Neid väikseid mahub ühte sekundisse mitu.


Mul pole millestki kirjutada. Mul on pea pulki täis. Ja koolitööd. Ja inimesi. Kurat võtaks, inimesi. Üheskoos kõigi nende... asjadega mis neil on. Eeh.


Ma ei taha.
Ma tahan, et ma tahaks.


Ja neile kes mu feisbukis ei ole ja pooltest asjadest veel ei tea, veidi meeleolumuusikat:



A says: kõikidele, kes on selle video valmimisse panustanud, tuleks omistada Riigivapi I klassi teenetemärk.

edit. ja loomulikult, nagu tänasele ööle kohane, on see video otsapidi sidebari sisse söönud ennast. urr. meelega ei paranda ära.

mani-mani

Võtta jälle õppelaenu?
Jah, sest:
• Tahaks asju osta. Lapsele madratsit näiteks. Ja endale breketeid. Mingid ühekordsed kulutused seoses kassiga on ka. Ei ole praegu see elu, et kuueelarvest saaks selliseid asju teha.
• Maksaks mingid teised võlad ära, saaks kohe hingel kergem. Õppelaen ei ole hinge peal, see on lepingus. Hing ja leping on eraldi asjad. Hinge tuleb hoida.
• Eelmiste laenude kuramuse vastik neetud intress, mis ennast ise pangaarvelt maha koristab ja sellest tuleneda võiv Nälg ja maksmata arved.
• Õppelaen on tegelikult hea ja tore asi, mis ongi just minu jaoks mõeldud. Kust mujalt saab raha nii soodsatel tingimustel?
• See pole nagu ma lõpetaks kooli ära ja ei saaks kuidagi iga kuu veits pappi välja käia oma ilusa tudengipõlve mälestuseks. Raha saab mul ju ikka olema. Nii käib ju. Ega ma niisama vahtima ei jää. Töökoht ja puha. Muret ei ole.
• Äkki seal on veel mingi värk sellega, et riik maksab mu laenu, kui ma õpetajaks saan. See oleks minu jaoks siis nagu tasuta raha, jei.


Ei, sest:
• Käendajate leidmine on psühholoogiliselt väga kurnav ettevõtmine. Just selle pärast, et see annab aimu, kui vähe mu lähedased mind usaldavad või kui hulluks nad mind täpselt peavad. ”Sulle? Käendajaks? Ega ma loll ei ole.” (ja võibolla iga inimene ongi see, kelleks tema lähedased teda peavad, mitte see, kes ta ise usub end olevat)
• Kõik inimesed hakkavad mind jälle hurjutama oma emotsionaalsete moraalsete veendumustega, mida nad esitavad põlglikult suud kõverdades ja silmad hirmu täis. ”Need laenud on ikka ühed jõledad asjad.” ”Mina küll endale ühtegi laenu ei taha.”
• Ma ei sureks otseselt maha ilma selleta. See pole eluliselt oluline. Ma elaks kuidagi ära. Alati olen kuidagi toime tulnud. Mingi müstika nagu.
• Mul pole ühtegi head sügavat argumenti selle võtmiseks. See võib olla aint mu enda rahakulutamis-tung ja mõtlematu ahnus. Maitea ju.


Lisaks veits laiendatud teemal: täpselt kui hulluks sa mind pead? On mingeid selliseid inimesi esinenud, kellele mina olen omaarust üleni avatud raamat. Lissalt võta ja loe. Ja siis selgub mingist vestlusest või ilmselgest ettevaatusabinõust, et nad peavad mind kordades segasemaks ja vaimselt mittetervemaks või kurjemaks, kui ma iial olla suudaksin. Mis Mõttes? Kuidas nad ei näe, milline ma olen? Või kuidas nad üldse minuga suhelda saavad, samal ajal endamisi mind selliseks pidades?

Ahjaa. See ka. Ma olen äraõpetatud, usku pööratud, pahupidi väänatud. Ma ei tule enam ilma algebrata toime. Ma ei oska enam arutleda nii, nagu normaalsed inimesed arutlevad. Krdi viienda klassi ülesandeid lahendan ka võrrandiga. Olgu ruudu esialgne külg a. Jeebus küll. Huvitav, kas see läheb kunagi üle.

the teenage market

Diip olemine on aktuaalne teema. Ma olen suht vähediip. Loomulikult olen ma diibim kui suurem osa inimesi mu ümber. (enesekeskne närakas) Aga siiski vähe. Ma ei mõtle Elu ja Surma Mõtte peale, kui ma pimedal sügisõhtul surnuaial jalutan. Ma mõtlen 'deem, siin on kriipi...' (Mhmh. Emakeel neil tänapäeva noortel, nah.) Selles mõttes vähediip. Aga ma ikka veits diibitsen omaette ja vahel seltskondlikult ka. Otseselt ainult ehetest ja seksist ei jahu.
Diip olemine on aktuaalne seoses koolieaga ja populaarne olemisega selles vanuses. See on mu viimase aja teooria, et diibid lapsed ei leia põhikoolis kergesti sõpru. Osa lapsi on umbes sünnist saati veits diibid.
Käimisega seoses ka. Võisiis pandav olemisega. Ideeliselt tahaks ju panna ikka neid, kes on ligikaudu sama diibid. Ja kui mõnel inimesel osutub olema mingi väga harvaesinev diipsuse tase, on tal suht raske. Pole kellegagi käia.
Noh ja üldse.
Dark side ja värk.

Imekaunis süütu ja habras Maarja-Liis, kes on nagu puhtuse ja reeglitejärgimise kehastus. Oma inglihääle ja nukunäoga. Laulab üheöösuhetest. Romantiliste salmidega lauluke, mis räägib läheduse mõnust ja nunnu üleni, refräänis: “...homme oleme nii, kui poleks meid olnudki. Kõnnin mööda sust nii, kui poleks sind tundnudki.” Mitte kirglikult-meeleheitlikult, niimoodi rahulikult. Olime, kohe enam ei ole, misseal ikka.

Sätin ennast õhtapoolikul arvuti taha, et vennaga veits Dollhouse'i vaadata. Heidab pilgu mu kostüümile ja küsib: “Miks sa niimoodi riides oled, kas sa lähed tantsima täna?” -- “Ee... ei. Ma käisin niimoodi koolis.”

Ma siis teen eraldi pika jutu selle kohta, mida inimesed on otsinud ja siia ära eksinud. Otsingusõnad ja vähe juttu juurde kah.

• triviaalne Ilgelt popp küsimus. Maitea miks. Kas nad otsivad midagi üleni triviaalset või nad tahavad teada, mida see sõna tähendab. Igasuguste sõnade tähendusi saab õs-ist. Ja wikipediast ka mõnikord. Sama kehtib neile, kes otsisid: klišee tähendust. Matemaatikaleksikon ütleb:

Triviaalne lahend – homogeense võrrandi null-lahend
Triviaalne topoloogia – topoloogia, milles lahtisteks hulkadeks osutuvad ainult tühi hulk ja kogu ruum

• milline lõikus sobib sulle Mismõttes keegid otsivad seda internetist? Mida nad saada tahavad? Juuksepikkuste tabelit tähtkujude järgi? Ma ikka eeldan, et juukselõikust mõeldakse. Hmm. Võibolla mõnele sobibki ainult pimesoolelõikus... Minge juuksurisse ja proovige järele. Juuksed kasvavad tagasi, kas teate.
• hulgateooria kontrolltöö Mul pole õrna aimugi. See oli nii ammu. Ma otsiks seda orksist mat-inf kommuuni foorumi kaudu. Või küsiks maja peal ringi.
• vannikardinate pesemine Võtad vannikardina, paned pesumasinasse, paned masina käima, võtad vannikardina masinast välja, riputad vannile ette tagasi. Kui kummist kardin on, pesed nuustikuga.
• laused Kõige popim asi üldse. Ma ausõna teen varsti 'tabavate lausete' kodulehekülje, kuhu ma panen kõik tabavad laused, mis maailmas olemas on. Ja palju sähvivat reklaami ja siis saan üleni rikkaks ja sõidan pahaamale päevitama. Igatahes, umbes siis saate. Seni peate hakkama saama vastavateemaliste rate.ee päevikutega ja mingite koolilaste kodulehtedega. Ja minu blogisse eksides. Lausenälg on nii suur. Õppige raamatuid lugema. Raamatutes on laused.
• bambusruloo Ei tea, kus müüakse. Tean, et seestpoolt paistab hästi ilus ja väljastpoolt paistab läbi. Ostke hoopis pärisruloo või puust ribikardinad. Need viimased on umbes sama pandavad kui bambusruloo, aga ei paista läbi. Võinoh, kes mille järgi pandavust hindab mudugi.
• kuidas inimestele pinda käija Üks variant on näiteks sõnu valesti kirjutada. Teine variant on oma pindakäimisvõtted guugli abil leida. See viib alati heade tulemusteni. Lapsed, ärge käige inimestele pinda. See ei meeldi kellelegi. Kuigi võib tunduda, nagu üleni vahva viis mõne tšiki või kuti ärasebimiseks või midagi, tegelt on see suht nõme. Käib pinda, noh.
• sügavamõtteline lause Hmm. Nojah. Eks ma olen suht sügavamõtteline küll. Ja vahel pillun vastavaid lauseid ka. Aga veits oma võimeid ülehindavas ja muidu ettekavatsevas plaanis saab see küsimus samuti tolle 'tabavate lausete' leheküljega lahendatud. Kunagi.
• Tark lause. Sama lugu.

Ja siis lõpetuseks mõned täiesti wtf otsingud: osa inimesi ärkab varakult, ananassimahl omadus, delicious tüdruk, sünnakutse.
Ma olen otsustanud, et need inimesed, kes tulevad siia IE-ga, pole minu tuttavad. Sest ma ei tea ühtki inimest, kes IE-d kasutaks... 37% külastajatest, firefoxi 46% vastu.

Mul on kass ja see teeb nurr-nurr.

Lapsega kekutamise/vingumise lõiguke. Ta tahab mind hulluks ajada. Tal on niisugune õpihimu ja arenemisvajadus. Ja see tahab minult nii palju tähelepanu ja õppimist-kohanemist. Viimasel ajal istub võimalikult palju arvuti taga ja õpib origamit. Nagu paberist värkide voltimist. Ise oskab teha umbes aint lihtsamaid asju, aga huvi on olemas. Seoses sellega oskan mina nüüd juhendi järgi voltida: mitut sorti linde, väga mitut sorti karbikesi, dinosauruseid, jänkusid... Sest kui tema ei oska, pean mina talle ette näitama. Enne origami-vaimustust olid numbrid. Tundide kaupa istus kalkulaatoriga. Selgitasin talle liitmist ja siis ta liitis. Nõrkemiseni. Käis mulle vastuseid ütlemas. Enne seda soovitasin tal ajaviiteks numbreid lugeda üle ühe või tagurpidi. Nüüd vahepeal joriseb omaette: ...üksteist, kolmteist, viisteist, seitseteist... Ja siis kirjutamine. Mis sinna kirjutatud on? Mis tähega see algab? Kuidas seda kirjutatakse? Mis lõpeb s-ga? Aga mis veel lõpeb s-ga? Aga mis loom lõpeb s-ga? Mulle tundub, et ta kohati jäljendab minu kiusavat järeleandmatut õpetamsstiili.

Õpetamine on ka aktuaalne teema.

Creature of the Night

Mhm. Mul tuli mingi diip olemise meeleolu kallale. Seal on tõenäoliselt pistmist järgnevate asjaoludega: (1) vaatasin ühte hästi nõmedat arulagedat filmi, mis tekitas tunde, et mina küll olen palju rohkem ja minu jaoks on küll veits enamat vaja, et mu meel lahutuks; (2) vaatasin ühte Woody Alleni filmi, mida ma varem näinud olin, aga seekord vaatasin koos inimestega ja uue pilguga. Veidikene. Mitte üleni uuega. (3) Kell on peaaegu kolm öösel; (4) mul olid külalised poole kolmeni ja nad läksid enamvähem korraga ära ja mul läheb aega, et ümber lülituda seltskondlik olemiselt üksinda unine kodune öine olemisele.

Kassil on riidest lõvisaba hambus ja ta jookseb sellega esikusse tuppa esikusse tuppa. See ilmselgelt osutab mõningast vastupanu, sest vahepeal kass peatub ja nüpeldab seda saba tagajalgadega või näsib seda.

Kusagil mitte just väga harva esinevad niisugused inimesed, kes on peaaegu et minu moodi. Neil on mingid minuga sarnased vaated. Või maitse. Nad saavad aru mõnest asjast, mis mul hinge peal on. Mõned rohkematest, mõned vähematest. Ja mina saan nendest aru, näen neid mingis mõttes. Ma kuidagi ühildun nendega. Nagu pusletükid. Vähemalt ühest küljest. Me saaksime maha pidada pikki dialooge järjest vaimustunult teineteisega nõustudes. Või arutleda üleni samal lainel olles ja rõõmustada koos loodud tähenduse üle. Mida tegelikult suhtlemine ongi ju.
Ja siis on inimesi, kes pole seda kõike üldse. Kes pole kaugeltki mitte mina. Neil on hoopis teistsugused vaated ja peaaegu et vastupidine maitse. Nad ei saa aru umbes ühestki asjast, mis mul hinge peal on. Kui vahel mõnest saavadki, siis valesti. Ma ei klapi nendega üldse kokku. Ja mina ei saa nendest aru, ei suuda näha neid peaaegu üldse. Nagu pusletükid kahest erinevast karbist. Me võime rääkida, arutleda ja jõuame ikka mingisse tupikusse, kust midagi ei tule. Me võime ka alles pärast pikalt vestlemist taibata, et rääkisime täiesti erinevatest asjadest.
Vähe isiklikuma külje pealt... mille kuradi pärast olen ma nii (vähemalt esialgu paistab) ehitatud, et see esimene variant mind peaaegu üldse ei küta, eruta, kutsu, haara ja seda teist varianti inimesi on nii raske mu peast välja saada. Ma olen hell ja armas romantiline jobu, ma peaks üleni sulama ja ligi liibuma hingelisest klapist. "you're the one You're the one for me" Ja karjudes jooksma teises suunas igasugust mustri kokkusomimatust kohates. Ideeliselt. Ju. Saad aru?

Huvitav… Kas kell paneb ennast ise õigeks või peab teda keerama.

Woodi Alleni filmides on kõik tegelased Woody Allenid. Mitte ainult üksainuke, kes võiks sellisel juhul võtmetegelane või põhiliselt kaasa elatud peategelane olla. Nad kõik. Õnneks Woody puhul on tegemist suht lõhestunud ja mitut moodi mõtleva mehega, kes vajadusel suudab oma peas olevad liinid omavahel täiesti erinevateks tegelasteks lahutada. Aga nad räägivad ja arutlevad küll kõik enamvähem ühte moodi. Mis on natuke mõnus ja natuke mingi teine asi.

Kas sa oled juba kassile nime mõelnud?
Mis sa oma kassile nimeks paned?
Kuidas sulle meeldiks ilma nimeta olla?
Millal sa talle nime annad?
Tead, mis talle hästi nimeks sobiks?
Kuidas ta siis aru saab, kui sul teda vaja on?
Kuidas sa teda enda juurde kutsud?
Kas loomapsühholoogidel pole selle kohta mingi teooria?

Õpetajaks õppimine koosneb mitmest komponendist. Nendele tuleb võimalikult tihti tähelepanu pöörata, sest see pole mingi fääntsi kraad, millega hiljem vehkida. Sellest peab kunagi mu kutsumus saama. Mu töö. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata õpetatavale materjalile. Kuidas lahendada ülesandeid, kuidas hinnata, kuidas koostada kursust, kuidas valmistada ette, mida arvesse võtta, missugused seadused on ja kuidas tohib või ei tohi. Teiseks tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas mind õpetatakse. See käib vahelduva eduga. Vahepeal õpetatakse mind nii, et ma õpin. Minu ideedetulva soodustatakse, vähemasti aktsepteeritakse, õpetamismeetodid vahelduvad ja mulle antakse võimalus/kohustus neid analüüsida ja hinnata, ma saan iseseisvaid loomingulisi ülesandeid, mis teenivad mitmeid erinevaid omavahel ühilduvaid eesmärke, ma näen kõige selle juures progressi ja taga mõtet. Vahepeal jällegi õpetatakse mind nii, et ma ei taha õppida. Veendakse, parandatakse, kästakse ja keelatakse, takistatakse ja segatakse, püütakse mind juhtida või muuta, mahutada, reguleerida, mind jäetakse kogu toimuvast protsessist kõrvale ja tähtsusetuks ja ma tahan ära. Edasi...kolmandaks on tarvis tähelepanu pöörata sellele, kuidas ma muutun. Saan targemaks, kogenenumaks, osavamaks, kuidas ma tulen ja olen varem tulnud toime reaalsete ja immaginaarsete olukordadega, kuidas ma reageerin ja missuguses suunas mu suhtumine või uskumused painduvad, millises mitte. Ja siis lõppudelõpuks tuleb jälgida ainepunkte, tööde tähtaegu, rühmakaaslasi, ülesandeid jne. Ja veel miljonit asja. Ja see on nii väsitav ja ma olen nii pisike ja nii neetult tubli, et ma üldse olemas olen, eksole.

vesi on sügav
ma tunnen ta hingab
nii jahedalt
jalad ei ulatu
põhja ma mahun ta sülle
nii lahedalt //Belka

Pragma – love that is driven by the head, not the heart; undemonstrative.

Ahjaa. Carefully written list of short-term goals
• Õpetada endale veel natuke go-d ja sebida endale üks sõber, kes ka alles halvasti mängib ja siis mängida. Kuskile vahepeale jääb mustade ja valgete nööpide ostmine. Nööbid on seksikad mingil oma kriipil moel.
• Õpetada endale ruubiku kuubiku lahendamist ja kusagilt mingi kuubik ka sebida. Selline, mis kohe koost ei lagune, ma mõtlen.
• Mõnda võõrkeelt õppida nende keeleõppe plaatide abil. Teadküll, nagu filmides. Kuulad ja hääldad järele. Võibolla neid plaate saab raamatukogust või midagi. Ja siis põhjapanevad järeldusi teha. Mõeldavad variandid: vene, hispaania, itaalia, poola, hollandi, prantsuse keel.
• Hakata innukalt pranglima, sest siis saab peastarvutamine selgeks ja üleni šef.
• Lennult haarata ja neelata vähemalt kolm poolkerget poolpehmet psühhiõpikut. Üks juba käsilolev osutus psühhoanalüütiline olema. Psühhoanalüüs on nii haige, et see on juba peaaegu lahe. Mingil oma kriipil moel.
• Trenni minna. Deem, ma olen juba nii trenninäljas, et ma olen juba peaaegu valmis BodyPumpi minema, ainus mulle sobiv aeg Arcticus praegu. Seal on kangid ja neid tõstetakse. Väga seks.
• Tubliks hakata. Homsest. Või umbes ligikaudu siis.


Millest Fiona Apple laulab ja mis veider komme inimestel on üritada lauludest välja pigistada mingeid endal parajasti käsil olevaid liine? Fiona ei tea minu asjadest mitte muffigi, mul pole tegelt aimugi, mida tema oma lauludega mõelnud on. Ja üldse.
I knew that to keep in touch
Would do me deep in dutch
Cuz it isn't the rush of remembering
Its just mush

Tead, mis aitab kõige paremini alt tilkuva-niriseva veekannu vastu? Kraanikausi kohal kallamine. Mitte selles mõttes, et siis tilgub kraanikaussi ja pole hullu. Siis ei tilgugi. Need lollakad kannud kuidagi tunnevad ära, et kraanikauss on all. Maitea kuidas. Mingi värk lissalt.

"Ainult matemaatik saab saatanlikest loitsudest rääkides hakata alamhulki kirjeldama."

kui poleks meid olnudki

(ma ei mäleta, kellega koos mul see mõte tuli. See võis olla keegi koolist. Samal ajal võis olla see keegi, kellega ma rääkisin vahetult pärast kooli. Või keegi, kes on mingil põhjusel mu msnis grupis nimega kool)
Raamatut lugedes. Mõnikord on hästi tähtis, et lõpp tuleks täiesti ootamatult. Et see lööks oma ootamatusega täiesti pahviks. Üks võimalus on sündmustega lissalt, teine on ka sellega, millal lõpp tuleb. Lõpu asukoht võiks olla ikka täiesti etteaimamatu. See on veits ebaõnnestunud, kui ühtede kaante vahel on täpselt üks raamat. Sest vähegi arukam lugeja jagab matsu välja, et kui lugeda on veel jäänud ainult mõned leheküljed, on lugu varsti läbi. Eksole. Aga oleks vaja, et lugeja ei näeks ette, et raamat hakkab läbi saama. Esimene variant on see, et ligi pool raamatu mahust on tühjad leheküljed. Mis mudugi reedaks ennast suht kergesti. Valge leht raamatus on juba üksinda üsna silmatorkav, rääkimata siis veel poole raamatu jagu valgetest lehtedest. Teine variant on poole füüsilise raamatu pealt uuesti algusest pihta hakata. Täpselt sama moodi, sellestsamast algusest. Siis on terve paks raamat teksti täis, aga esimest korda raamatut lugedes ja seda asjaolu mitte teades, saab lõpp tulla täiesti ootamatult. Või siis edasi arendades... Miks peaks sealt lõpust pettemanöövrina algama seesama lugu? Miks üldse lugu? Sama hästi võiks pärast suursuguse šokeeriva Lõpu saabumist olla lehtedel suvalised sõnad. Mingi tekst, mis ei ole enam raamat, mis ei puutu enam üldse ja ei meigi mingit mõistlikku senssi enam. Sest lõpp oli juba ära.
Oletame, et mõni kirjanik on nii teinud.
Kas ma saaksin aru?
Mitu raamatut ma olen niimoodi lugenud, et ma pole aru saanud, millal see ära lõppes ja algas lihtsalt ruumitäite-iba? Mitu lõppu ma olen niimoodi kahe silma vahele jätnud, sest ma pole autoriga samal lainel. tasemel. seisukohal.