kahe aktsiooni õhtu

päeval oli mingi kolimise teema. natuke progemist kah, aga mitte oluliselt. siis läksin joalate juurde. plaan oli ära kasutada agnese autot ja lahket meelt. seda viimast ei pastnud tal kuigi palju jaguvat täna. otsustasin seega kogu plaanist loobuda ja oopis tiidu head mõtet ellu viia. lutsu teatrimajas oli eriti kurva muusika ansambel. ma polnd seda enne kuulnud. täna oli esimene kord. hea oli. nii mõnus ja pointirohke. seda sorti kontserdid kipuvad kiiresti otsa lõppema. uus tegevusplaan oli seega minna johanna sünnipäevale. igaüks pani oma viieka ühisesse kingifondi ja miki vahetas selle raha just esinenud kollektiivi cd vastu. johanna sünna oli lutsu raamatukogus (luts kipub juba teist korda asjasse). sünna oli lahe. palju inimesi, söök, jook, muusika. koit sõi kõrsikuid, sirla ei luband ennast oma suhte pärast kiusata, johanna kutsus kõiki tantsima ja nii rolli kui pätsa naised olid õnnetu olemisega. üldises plaanis oli selline hästi meeldiv ja tore koosviibimine. šampus ja vahukoore-küpsisetort olid kah. ma olen täitsa kaine. seal oli nii lahe, et ei kippundki väga jooma. vahel on nii, et ei taha, kui juba hea on. vahel jälle tahan. seaduspärasusi ei esine selle koha pealt. tulin koos miki ja aiviga ära. uni tuli.

praegu istun ühikatoas diivani peal. lauda ei ole veel ära toonud, mudu paneks arvuti laua peale. siin on pikad kitsad koridorid, mille lakke on pandud korrapäraste vahedega elektripirnid, mingeid katteid neil oluliselt ei ole. koridori seinad on umbes seda värvi, mis värvi täpid tulevad kilekotiga põrandale unustatud leivaviilule. aivi ütles mind kõige selle üle rõõmustades nähes, et ma olevat rahul oma allakäiguga. ma ei nimetaks seda küll a l l a käiguks, aga mudu rahul olen küll.

- lahe püksirihm, kust selle said?
- oma autost leidsin
- ma saan aru, et kindaid unustatakse autosse, aga püksirihm? mis inimesi sa sellega sõidutad?
- ma ei tea, aga püksirihma jätsid nad maha.

tead, mis on arulagedalt tobeda blondiini ainus mõte?- "ega ta ometi minu peale pahane ei ole"

mul on praegu natuke selline tunne. ja ta pole enam online kah, et järgi küsida. nüüd ma ei saagi teada. see jääb mind terveks ööks piinama. ja kui teda hommikul kah veel tagasi pole, ei saa ma enne homset õhtut teada. äkki ta ikkagi on pahane. võibolla muutub sellest pahasemaks, kui ma talt ei küsi. äkki peaks ikka vabandama. aga äkki ei ole pahane? siis on nagu nii nõme vabandada ju.

onju naljakas. ma olen tegelikult võimeline veel ajuvabamat ja mõttetumat juttu ajama. ja palju suuremates kogustes. kusjuures see ei ole ilmselt mu meeldivaim omadus.