varahommikused mõtted

teadmiseks kõigile, kes mingil põhjusel minuga suhtlemist harrastavad. selleks, et teada anda oma negatiivsest hinnangust mõnedele minu tegudele, on vaja kasutada verbaalset suhtlemist. ma ei ole võimeline vihaselt minema kõndivate inimeste mõtteid lugema. ma ei saa aru vaikivast mossitamisest. ja mulle ei jõua kohale kurjade pilkude peidetud tähendus. ilmselt on minust ülimalt hoolimatu ja isekas olla võimetu ennast igal sammul kritiseerima. mingil müstilisel põhjusel eelistan ma mitte otseseid ega kaudseid vihjeid vaid päris-kohe-julma asjade välja ütlemist. votnii.

siis kui lumi ära sulab, ilmuvad tänavatele veidrad inimeste kambakesed. nad kannavad tavaliselt venivaid või juba välja veninud kirjusid riideid, tihti on neil sääred paljad (ja karvased). nad hoiavad käsi küünarnukkidest kõverdatuna ja liiguvad edasi varbalt varbale kekseldes õlgu kehitades ja küünarnukkidega lehvitades. mõned teevad selle juures veel veidraid hingamisharjutusi. maitea, võibolla nemad nimetavad sellist asja tervisejooksuks või enda vormis hoidmiseks, aga minu meelest näeb see tobenaljakas välja.

eile oli nii, et me ootasime bussi. esialgu pidi 10 minuti pärast tulema. ei tulnud. ootasime, et järgmine tuleks siis. pärast poolt tundi tuulises bussipeatuses kükitamist, polnud asjad paranenud. ja alles siis avastasime, et sel tänaval ei sõidagi praegu bussid. et kesklinnas on teeehitus ja toimub ümbersõit. ja sinna peatusesse ei tulegi bussi. lähinädalate jooksul vähemalt mitte.

ma kleepisin oma toa uksele kleepse. mitu tükki. et ma ukse ära tunneksin ka pimedas ja unisena ja ebakainena. ja et koit selle ära tunneks ja võõrasse tuppa ei läheks kogemata. ma arvan, et sai parem. lahedad kleepsud said kah. ei teeks paha, kui ma ka korruse kuidagi ära märgistaksin. see korruste lugemine ei ole üldse nii lihtne tegelikult.

huvitav, mitmes kord see on, kui ma tahan miniminiseelikuga õue minna, aga ei saa, sest liiga külm on. see on mingi kurikaval vandenõu minu vastu. ja minu seelikute (mis tegelikult katavad piisavalt palju ära, päriselt).

seebikas sai otsa. rohkem osasid ei ole veel välja antud.

Comments

  1. Ja mis sa arvad, kas inimesed vajaksid seda tobenaljakat hommikujooksu, kui nad igale poole autoga ei läheks? Sellesmõttes, et kui nad päeval rohkem liigutaksid, siis ei tekiks ju mingeid lisatrenni vajadusi?

    ReplyDelete
  2. Ja bussi oodata oli tegelikult suhteliselt chill. Aga ootamine oleks võinud lõppeda bussi tulekuga.

    ReplyDelete
  3. Meil on trepikotta kolmanda korruse juurde kirjutatud 3. korrus. Minule on see küll abiks tulnud. Soovitan siiralt.

    ReplyDelete
  4. See ruuduline seelik on eriti mõnus. Mulle küll meeldis seda kanda.

    ReplyDelete

Post a Comment