eile läksin raekojaplatsi filmile. korraliku filmifriigi riietusega, mis on soe, mugav ja nii nõme, et juba peaaegu lahe. muuhulgas määrdunud must viltkaabu, sirlalt päranduseks saadud jalkasokid (punane ja roheline), väljaveninud t-särk ja pikk nahkmantel. film oli hea. leidsin kaja, küsisin talt telefoni laenuks, et aivit leida. järgmisel hetkel leian end atlantise peldikust koos sädelevate vene neidudega. on keeruline moonduda filmifriigist klubitibiks. umbes poole kahe ajal meenus mulle, et ma lubasin hommikul kümnest alates madlikest hoida. seega nii enda kui ka laste tervise huvides otsustasin enne hommikut pisut magada.

turva: sooviks teie dokumenti kah näha.
murca: oota, aivi. nad tahvad dokumente.
aivi: noh, murca. kus su laps siis on?
murca: kodus.
aivi: mehega?
murca: mehega mudugi.
turva: (teeb ehmunud nägu ja tagastab mu dokumendid)

kujuta nüüd ette kõige ilusamat ja loomulikumat tüdrukut, keda sa oled kohanud. siis mõtle ta veel ilusamaks. just nii ilusat tüdrukut nägin ma eile. kaugelt.

maisaa kodus internetti, sest ma olen koba arvutisättija ja see juhend, mis mul selleks tarbeks on, väidab, et peab mullike tulema. aga ei tulnud. nüüd olengi ilma. sitt lugu.