see kõik sa tegelikult alguse ühest ilusast ja heast inimesest. umbes nii: pühapäevahommikul, olles eriti nõmedal kombel bussist maha jäänud, seisin mina räpina maantee ääres ja püüdsin auto peale saada. üksinda mudugi. koit oli räpinas, võimaldamaks mulle ööd täis vastutustundetust, organiseeritud kuritegevust ja palju toredaid inimesi. niisis, seisan seal tee ääres, umbes viies auto peab kinni ja lubab mind räpinasse ära viia. areneb vestlus nooremapoolse autojuhiga. teemadel eesti muusika, kontserdid ja plaadid. muuhulgas jäääär, dagö, aapo ilves ja natuke tanel padarist kah. ilus. hea. lisaks sai veel kokku lepitud, et ma saan sama autoga, hoolimata minuga kaasnevast väikelapsest, õhtul tagasi tartusse kah. ja saingi. aga mis minu meelest oli ilus ja hea, oli see, et mulle järele tulles oli ta mulle 2 plaati kirjutanud. sest ma olin kudagi kogemata maininud, et mul ei ole dagö uuemat albumit ja jäääärt kah nagu eriti mitte. nüüd siis on. ma olen samas ka teadlik, et on terve unnik inimesi, kes mõtlevad sellistest vahejuhtumistest "teadagi, mille pärast..." mõtteid. laske käia. mulle meeldib mõelda, et inimesed ongi ilusad ja head.
mul on nohu ja paha olla ja kõik teised asjad, mis tulevad sügisel. ja ma ei lähegi vist praktikumi vaid oopis koju tudile. ja otseloomulikult olen ma täiesti teadlik, millega ma riskin koolitunde vahele jättes.
mul on nohu ja paha olla ja kõik teised asjad, mis tulevad sügisel. ja ma ei lähegi vist praktikumi vaid oopis koju tudile. ja otseloomulikult olen ma täiesti teadlik, millega ma riskin koolitunde vahele jättes.
Comments
Post a Comment