koduteel nad vestlesid omavahel

sõitsin täna hommikul, nagu paljudel eelnevatelgi hommikutel rattaga kooli. üks auto manööverdas kohas, kus üldse ei peaks ühtki autot olema. mina püüdsin tast mööda saada, sest ta jäi täpselt minu ja mu kooli vahele. tema tagurdab, mina püüan mööda pääseda, tema tagurdab, mina püüan eest ära saada. ja tagurdaski mulle otsa. pärast mõningast üllatust, et keegi võiks mulle ettevaatlikult otsa tagurdada ja tähelepanekut, et mu vasaku jala peal on rõve sinikas, otsustasin kurjaks saada. tegin autost välja karanud kiilale ehmunud mehele kurja nägu ja esitasin retoorilise küsimuse teatavate peeglite olemasolu kohta tema autos. mees suutis minu kurja nägu nähes muuta oma ehmatuse samuti kuri olemiseks ja tegi vihjeid ülekäiguradade asukoha kohta. nujah, saatsin tema poole paar koledat sõna ja sõitsin kooli. jalg valutab.

ma nägin unes, et ma otsisin mingis koledas pargis põõsaste vahel kohta, kuhu põit tühjendada. siis tuli narkopolitsei ja hakkas parki üles kaevama. pargi servas olid kõik eilsed filmiklubi tüübid ja oliver ütles jälle midagi tarka. kuidas ma aru sain, et see oli narkopolitsei? neil oli see sinise nokamütsipeale kirjutatud. siis ma teesklesin, et ma kardan neid, et mu sõbrad arvaksid, et ma olen narkot tarvitand ja peaksid mind selle pärast lahedamaks. mul oli alguses rääkiv koer kah.

ma panin oma mehe laigulised püksid jalga ja lõhkusin luku ära.

ma kipun arvama, et laupäeva öösel ei ole mind kodus.

Comments

  1. Aga sinna reedel olevale asjale lähen ma kah kindlasti.

    ReplyDelete

Post a Comment