Dyslexics are teople poo

Viimaste päevade põhiteema on olnud katsed oma aju nina kaudu välja nuusata. Mingi kolm pakki pabertaskurätte kulub päevas. Kusjuures, ma polnud oma eelmisest nohust veel täiesti tervekski saanud, kui see uus välja ilmus. Ja lisaks natuke köha koos lünkliku unega. Pahasti.

Ma arvasin, et mul on reede vaba, aga polegi. Üks praktikum ja seda vastikumat sorti veel pealegi. Tegelt ka on olemas õppej6ud, kes on nii põhimõttekindlad, et nad põhimõtteliselt ei salli silmaotsaski ühtegi tudengit. Ja nad isegi ei vaevu seda asjaolu varjama. Esialgu olen ma ainult ühte sellesaadset kohanud, aga minesatea.

miks sul kulk valutab? kas sa sõid hästi palju jääpulikaid?

Ja siis on muidugi lõputud kaklused flashi ja dreamweaveriga. SQL'ist rääkimata. Kohatine süütunne perli pärast ja kõik muu, mis sellega kaasneb. Täiesti tegemata jäänud teadustegemine. Aga tuba on korras ja kõht on täis. Ja pesupesemisega olen järje peal.

Comments