Push it in and stick it out That ain't what it's all about.

Võõrkeeled. Noh, koolis õpetati ju igast keeli. Sõnavara ja grammatikat ja värke. Eks ta natuke lahe oli, sest keeled on lahedad ja häid hindeid on ikka tore saada. (väljaarvatud vene keel. seal maisaand häid hindeid) Mis sa ikka selle võõkeelega teed? Eks mingi osa muusikast võib selles keeles olla. Kui äkki tahad teada, et mida nad laulavad, siis kuulatad tähelepanelikult, saadki teada. Võibolla mõni film on selles keeles, saad aegajalt ilma subtiitriteta hakkama. Muud nagu polegi. Võid vahel mõnda filmi/laulu tsiteerida ja siis seda keelt kasutades hea killu visata. Aga mis mulle natukese kaupa hakkab kohale jõudma, et tegelt on veel mingi miljon asja, mida selle võõra keelega peale hakata. Näiteks võib terve oma kuramuse lõputöö võõras keeles kirjutada. Suhelda selles keeles. Kui teises riigis või filoloogia erialal õpid, saad igasuguseid õppeaineid selles keeles õppida. Võibolla blogi pidada. Ja kui iseäranis hoogu satud, võid selles võõras keeles kogu oma kuramuse lõputöö ära kah kaitsta. Laule kirjutada. Luuletusi. Artikleid. Raamatuid. Hullu meelne. Peaaegu võib isegi mulje jääda, et seal on mingi mõte taga. Keelte õppimisel, ma mõtlen.

Seal on muidugi see, et tegelt ma kah õpin inglise keeles mõnikord. Sest kui mul on ikka väga vaja mingi arvutivärgi kohta midagi teada, võtan ma ennast ikka kokku. Aga selle arvutivärgi koha pealt olen ma üldse jubekõrgelt motiveeritud. Arvutid on lahedad. Ma mäletan, et kui kõik see värk oli alles uus ja värskelt tulnud (ma olin siis väiksem natuke), oli minu silmis üks pandavuse kriteeriume, et poiss võiks olla osav arvutiga ümber käima. Ma isegi ei tea täpselt mida ma sellega mõtsin. Mul on mingi nohikutelembus juba ammu küljes vist.

Kui sind Urg kotib, siis mul on sulle häid uudiseid. Urul on nüüd blog. Arva ära, kas see oli minu mõte või jah. Ma panen sinna nurka mingi lingi kah kohe.

Ma nägin unes, et Rojul oli ilgelt-täiega-hullult lahe kodu. Ja seal oli üks äge läbu, kuhu mina olin ka kutsutud. Ja et tal oli kuri hästi ilus õde. See on see blogide lugemine. Istud päevotsa kodus ja ikka on tunne, nagu oleks terve karja inimestega kokku saand ja suhlenud. Unes on ju need asjad, mis päeval olid. Osaliselt vähemalt. Mingis versioonis.

Ma ostsin endale ninarõnga ja see ei mahu. Maisaa öelda, et ei mahu ninna. Ninna mahuks ilusti. Sinna ma teda ei taha. Ma tahan, et ta mahuks otsapidi sisse sellesse auku, mis ninaseina sees on. Sinna ei mahu. Pahasti. Palju maksis. Huvitav, kas need augud venivad ka? Kogemusi kellelgi?

Me oleme matemaatikud. Tead, mis me teeme? Me ütleme. Me ütleme, et meetriline ruum X on separaabel, kui temas leidub kõikjal tihe ülimalt loenduv osahulk. Me ütleme, et meetrilised ruumid X ja Y on isomeetrilised, kui leidub sürjektsioon X-st Y-sse, mis säilitab kauguse. Miks me seda ütleme? Murca ütleb nii siis, kui ta funktsionaalanalüüsi eksamiks õpib. Mõni ütleb võibolla selle pärast, et ta saab aru, mida see tegelikult kaugemalt vaadates tähendab. Vahel öeldakse nii, kui mingeid hädiseid bakatudengeid õpetatakse. Igast põhjusi on. Ega keegi lihtsalt niisama midagi sellist ju ei ütle. Hoidku selle eest.

Ma lasen oma juuksed lühemaks lõigata. Siis olen ma hoopis teine inimene. Mind armastatakse rohkem, elu on mulle heldem. Mul hakkab paremini minema. Inimesed vaatavad mulle tänaval imetlusega järele. Mehed on minu ees põlvili. Uus soeng teeb mind paremaks, vapramaks, andekamaks ja otseloomulikult igas mõttes ilusamaks.

Noh, mina näiteks arvan et on naljakas.

Eile me sõitsime Räpsu erinevatest lastest vabanema. Aivi, Miki ja Airega. Muuhulgas saime Airest ka lahti. Aire oli muide see, kes andis mulle need kingad, mis ongi sinised. Päris lahe. Igatahes, meil oli tee peal palju peatusi ja üks neist võttis palju aega. Siis ma klõpsisin fotokaga. Pahasti tuli välja natuke, sest ma olin mingid settingud jälle ära settinud. Aga seda kõrvale jättes oli hea. Sest inimesed on tegelt täitsa äratuntavad. Nagisse jah.

Uus õlakott. Sest raha tuli ja ma olin seda nii kaua himural pilgul vaadanud. See näeb välja, nagu kõigi nende inimeste õlakotid, kes ennast just tavaliseks ei pea ja otseselt diskomuusikat ei kuula. Umbes pooled Tartu noored näiteks on sellised. Kott on must, valgete ja punaste kaunistustega. Dresden Dollsi värgi õmblesin juba peale. Selle, misma Sirla pool kunagi tegin. Sobib hästi. Mingid märgid ja needid kah juurde ja siis ma olengi. See sõnapaar, mida tuleb siin kasutada. Teine sõna on noortepärane. Ja trenditeadlik olen ka.

Ska on õige vastus, kui tahad suurendada mitte-nii-depressiivse muusika hulka oma arvutis. Reel Big Fish. Roland soovitas.

Pealkiri on see see jupp ühest Jacksoni laulust, mis mul päevotsa kummitas. Uh, video link sai hea. Kuus ja pool minutit päris häid ja täiega häid näiteid tantsimisest.

Võibolla mulle ei meeldi mõni sinu lemmikartist ka.


Ahjaa, seda ka veel. Sellest, et järeleksamiks õppimine edeneb, saab selle järgi aru, et hakkad aimu saama, miks esimene kord läbi kukkusid.

Comments

  1. No kui ma kuhugi ägedasse kohta kolin, eks ma siis teen peo niikuinii, aga õe saamisega läheb vist veidi keeruliseks :D

    ReplyDelete

Post a Comment